Käesolev nädal on olnud nii vaimselt kui ka füüsiliselt pingeline. Hommikusöök kl 7. Haiglas olles jooksen operatsioonilt operatsioonile vahepalaks suhtlen patsientidega (s.t võtan anamneesi), magustoiduks kiired sissekanded arvutisse, siis jälle opile. Operatsioonil assisteerimine ei ole ka naljaasi. Ma vahepeal olen mõelnud, et kui ma vabal ajal kätekõverdusi ei teeks, siis oleks organite fikseerimine (püsivas sundasendis hoidmine) veelgi raskem. Mõne opi ajal ma sõna otseses mõttes suren. Ja kui hästi läheb, siis lõunat jõuan süüa alles kell 3 päeval. Aga ma tunnen, et viimase nädala jooksul olen ma kliiniliselt palju arenenud, mis on ju super!!
Kui ma lõpuks koju jõuan, siis peale sööki vajun väsinult diivanile. Tegin väikese uinaku (nagu ikka :D). Kui uuesti virgusin, tuli meelde, et mu vennal on homme sünnipäev. Jaa, meil perekonnas on sünnipäevanädal. Läksin kiirelt linna, et vennale kink leida.
Koju jõudes kaalusin, kas läheks täna jooksma või lükkaks sportliku tegevuse homse peale. Aga ma tahan homme magada ja kaua. Sestap ajasin spordidressi selga ja läksin välja. Jooksin normaalse tempo ja pulsiga 6 km (40 min). + 220 kükki, 145 kõhulihast, 45 kätekõverdust, 4,5 min planki!!
Joostes avanes mulle imeilus vaade Sõpruse sillalt vaadatuna Anne kanali ja Tigutorni suunas. Lihtsalt imeilus! Kahjuks ei olnud mul telefoni kaasas.
Homme plaanis perega väike traditsiooniline väljasõit Peipsi äärde.
No comments:
Post a Comment