Monday, June 30, 2014

Beauty sleep - #100blogipäeva (13/100)

Mõnel päeval tunnen ennast väga uimase ja jõuetuna. Täna aga kindlasti polnud selline päev. Hommikut alustasin jällegi haiglas. Assisteerisin kahel operatsioonil. Seejärel jalutasin koju (45 min) ja sõin.
Väikese beauty sleepi tegin ka.


















Otsustasin täna vanemate juurde ööseks minna ja ma tunnen, et keskkonna vahetus tuleb trenni mõttes sageli kasuks. Jooksin Tamme staadionil ja mujal Tammelinnas. Kokku 6 km ja 45 min. Kuna jooks oli suhteliselt kerge ja minu jaoks madala pulsiga, siis tegin otsa 190 kükki, 140 kõhulihast, 40 kätekõverdust, 4 min planki. Plank oli raske, aga hakkama ma sain. Juba mõne päeva pärast kavas 5 min planki. Karta on, et peale seda sooritust olen küll "kutupiilu".

Olen mõelnud, et harjumus lõunauinakud teha on tõenäoliselt aastasest öötööst tuleneva unedefitsiidi tulem. Või äkki on mul mingite vitamiinide või mineraalainete puudus?! Peab kirjandust uurima.

Sunday, June 29, 2014

Mida teha, kui väljas on nõme ilm? - #100blogipäeva (12/100)

Ehk loetelu tegevustest, mida mina täna tegin:
  • valmistasin hommikusöögi ja sõin
  • pesin nõusid ja koristasin kööki
  • tegin SportsDirecti tellimuse ära 
  • korrastasin riidekappi ja kummutit
  • lugesin värsket "Anne & Stiili"
  • lugesin raamatut "100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" - Nii uskumatu, kui see ka pole, ma endiselt loen seda raamatut. 
  • tegin lõunasöögi ja sõin
  • chillisin niisama
  • tegin lõunauinaku
  • täitsin praktikapäevikut
  • 10 km jalgsimatk vihmases Tartus (1h 50 min)
  • külastasin vanemaid ja sõin kukeseenekastet!
  • jõuharjutused: 180 kükki; 3,5 min plank; 40 kätekõverdust; 135 kõhulihaste harjutust
  • Kohe-kohe pessu ja siis magama

Tahtsin kangesti välja jooksma minna, kuid vihmase ilma tõttu jäi asi soiku. Järgmisest nädalast alates paluks ilusat ilma!

Saturday, June 28, 2014

Kvaliteetaeg - #100blogipäeva (11/100)

Viimastel päevadel ei ole midagi tähelepanuväärset toimunud. Olen veetnud kvaliteetaega oma lähedastega. Ka täna tuleb vend oma elukaaslasega külla ja vaatame toredas seltskonnas jalgpalli.

Lõpetuseks tahaksi öelda, et hoidkem lähedasi!

Friday, June 27, 2014

Väsinud - #100blogipäeva (10/100)

Pikemaks postituseks pole täna suuteline.

Thursday, June 26, 2014

Hommikujooks - #100blogipäeva (9/100)

Hea olla pärast jooksu ja planki

























Jooksmisharjumus kujunes mul juba 14-aastaselt vanematega koos elades. Nii mu ema kui ka isa tegid enne tööpäeva värskendava 1-2 km-se jooksutiiru. Ühel hetkel tundus mullegi, et selline "hommikuvõimlemine" võib osutuda vajalikuks. On ju puberteediiga see, kui tekib vajadus lihvida oma füüsilist ilu. Nii ma siis ärkasingi igal hommikul kl 7, jooksin 1 km, seejärel kiire dušš, väike amps ja tagasi magama. Ja nii toimisin terve suve. 

Mingil hetkel hakkasin aga normaalsest magamisest rohkem lugu pidama ja enam neid lühikesi hommikusi jooksusutsakaid ei teinud.

Kuna ma eile õhtul olin nii laisk, et jooksma minna ei viitsinud, siis otsustasin selle täna hommikul tasa teha. Panin isegi äratuskella helisema, et ma selle kindlasti ära teeks.

Täna hommikul peale kerget hommikusööki olid esimesed jooksusammud üpriski kanged ja vaevalised. Vahepeal oli ka selline tunne, et keeraks otsa ringi ja läheks tagasi magama. Siiski kokku läbisin toredad 5,2 km. Tagasi tuppa jõudes tegin 3,5 min planki ka otsa.

Ja vot selle mõnusa enesetunde nimel, mida ma pärast värskendavat jooksu ja planki tundsin, tasub ka järgmine kord äratuskell varasemaks helisema panna.

Ülejäänud päeva veetsin ma haiglas praktikat tehes. Aga mulle meeldib see :)


Wednesday, June 25, 2014

Kõva Mehe jooks - #100blogipäeva (8/100)

Eelnevates postitustes olen rääkinud oma kõhklustest ja kahtlustest antud jooksu osas. Tegelikkus oli umbes 100 x hullem.

Kell 8.45 alustasime 4-liikmelise seltskonnaga teekonda Tallinna suunas. Õigupoolest toimus võistlus Saunapunktis, mis asub hoopiski 2 km kaugusel Saue linnast. Natuke ekslemist ja ca 45 min enne stardipauku jõudsimegi kohale.

Ilmaprognoosist lähtudes pidi tulema päikeseline 15 soojakraadiga ilm. Vaevalt jõudsime autost välja astuda, kui tugev tuul pidi meid tee pealt minema pühkima. Kiirelt otsisime vajalikud asutused (tualettruumid, sekretariaat) üles. Kahtlesin väga oma jooksuriietes, milleks olid lühikesed püksid ja lühikeste käistega jooksusärk, sest tuule käes seistes oli metsikult külm. Samas ei tahtnud ma ka pikki riideid selga panna, kuna esiteks oleks pärast veetakistusi nendes edasi jooksmine üsna ebameeldiv ja teiseks ei olnudki mul pikka riietust kaasas. Õnneks ühe pikemate varrukatega pluusi ma kotist siiski leidsin ja selle ka selga tõmbasin, kuid ikka oli külm.

Start toimus kahes voorus. Esimene stardipauk anti keskpäeval ja lubati esimesed 200 võistlejat minema. Mina ja Sigrid olime teises voorus ja saime võistlema veerand tundi hiljem. Tegime siis pildistades aega parajaks.

Enne starti

























Kuigi mul on veekindel spordikell, siis rajale ma seda kaasa ei võtnud, kuna kella mudakindluses ma nii kindel polnud. Ütlen ka, et sellest ja kõigest muust lähtudes ma mingeid ajalisi eesmärke enda sooritusele ei seadnud.

Esialgne mõte oli, et jookseme koos, kuid kui pauk käis, siis S. näitas mulle kiirelt kandu. Ei tahtnud väga järele ka tormata, kuna juba esimesel kilomeetril oli maapind väga ebatasane: oksad, raudteelt kukkunud kivid jm. Tõenäoliselt 500 m sai joostud, kui tuli esimene takistus - suured rinnuni ulatuvad veemahutid/-paagid, millest pidi üle ronima ja neid oli ca 8. Jõudsin veel mõelda, et see pole küll raske takistus ja ilmselt terve rada on selline.

Järgmise takistuseni, milleks oli väike järv või suur tiik, oli vaevalt sadakond meetrit. Valdavalt läbisid inimesed seda ujudes. Tiigi keskosas oli saar, mõned ujusid saareni ja seejärel hüppasid saarelt vette. Minu taktika oli ainult ujuda, sest arvasin, et mudasele saarele ronimine võtab ehk rohkem energiat kui ainult ujumine. Vesi oli jääkülm. Lihtsalt nii kiiresti üritasin veetakistusest läbi saada, kui võimalik. Lisaks raskendasid ujumist ka riided. Tänu tiigi-takistusele saatsid mind terve ülejäänud võistluse mitu lisakilo raskust. Sellest veetakistusest on youtube-is mitmeid videosid (vaata siit).

Võib öelda, et esimesed 5 km jooksin kolme teise tüdruku järel. Neil oli hea tempo ja nende järgi sai valida ka viise, kuidas ise mõnda takistust läbida. Vahepeal ronisin üle heinapallide, korduvalt läbisin erineva sügavusega ojasid, ületasin mahajäetud varemetes ehitist, jooksin rinnuni heinas ja metssigade mudastel radadel. Läbisin teravate ja libedate kividega jõge. Ühel korral vajusin vööni laukasse. Veel roomasime mudas okastraat pea kohal ja läbi mudase toru. Mitmeid kilomeetreid jooksin tihedas võpsikus ja metsas. Metsas oli üks võrktakistus, mille tõttu tekkis võistluse jooksul ka väike seisak. Seisime võrktakistuse järjekorras arvatavasti 10 või enam minutit. See oli võistluse jooksul ainus moment, kui ma lihtsalt seisin või kõndisin. Arutasime teiste võistluskaaslastega ja püstitasime hüpoteese, kui palju maad me oleme juba läbinud, sest rajal ei olnud ühtegi kilomeetritähist. Spordikella puudus häiris kohati väga. Keegi küsis, et mis meid veel ees ootab, tuli välja, et mind ümbritsevad kaaslased olid ka debütandid.


Heinapalli-takistus

























Peale võrk-takistuse kaotasin aga enda teejuhid silmist ja olin sunnitud mõnda aega üksi jooksma. See on üpris demotiveeriv ja raske oli leida järjekordset rajatähist.

Tahaks selle postitusega tänada ka ülikondades Tough Gentelmen nimelist tiimi, kuna ilma nendeta oleks lühematel naisterahvastel olnud mõne takistuse läbimine peaaegu võimatu. Üheks selliseks takistuseks oli umbes 3-meetrine sein.  Härrasmehed tegid mulle pätti ja aitasid alla tulekul.
Takistus "Sein"


















Tough Gentelmen tiim mind aitamas






















Ja kohe edasi.




















Natuke veel jooksu ja siis uuesti tuli ujuma minna. Ja läbi see võistlus sai.  Ma ei nimetaks seda võistlust üldsegi jooksuks, kuigi läbisime 10,5 km. Pigem oli tegemist Kõva Mehe võistluse, takistusvõistlusega. Või nagu me naljatades oleme öelnud selle kohta Mudamaraton või Metssea jälgedes takistusrada.

Peale võistlust oli pesemisvõimalusena välja reklaamitud saun. Asja komplitseeris aga rahvarohkus nii saunas kui pesuruumis ja pidev vee kadumine, mille tõttu ootasime pesemise järjekorras umbes 30 min.

Üks negatiivne asi ka veel see, et igale võistlejale lubati sobivas suuruses võistlussärk, kuid kohapeal olid alles vaid XXL ja XL-suuruses särgid. Ja kel huvi väiksema suuruse järele, see peab särgi saamiseks meili vahendusel jääma instruktsioone ootama.

Vaatamata võistluselt saadud füüsilistele vigastustele (marrastused, ekhümoosid ehk sinikad, sisselõiked), on tegemist elamust väärt võistlusega ja soovitan teistelgi sellest osa võtta.

Ahjaa, numbritest ka:

Aeg: 1 h 29 min 31 sek
Distants: 10,5 km
Üldkoht: 402/454
N koht: 74/106


Medal kaelas ja õnnelik!
Kõvad mehed pjedestaalil

Tuesday, June 24, 2014

Jaanipäeva matk - #100blogipäeva (7/100)

Hommikul tekkis vanematel mõte teha üks kena väljasõit looduskaunisse paika. Järgmisel hetkel olimegi autos ja sõitsime Taevaskoja matkarajale. Vihma ja pilvist ilma trotsides toimus vahva 2-tunnine jalgsimatk.














































































Millist matkarada soovitad Sina külastada?

Monday, June 23, 2014

Head jaanipäeva! - #100blogipäeva (6/100)

Tänane päev on vastupidiselt eilsele olnud päris mõnus. Olen küll tööl ja tööd on palju, kuid aeg lendab.

Kui täna õhtul üle lõkke hüppamise võistluseks ei lähe, siis hiljemalt homme olen taas rajal!

PS! Mul on nii ägedad kolleegid, et kahju on lahkuda!

Mõnusat jaanipäeva kõigile!!

Sunday, June 22, 2014

Ebaõnn? - #100blogipäeva (5/100)

Tänase päeva võiks kokku võtta sõnaga "ebaõnn". Küsite miks?

Kuna mul on homme viimane tööpäev (seekord siis viimane päevavalve antud tööpostil), siis tahtsin oma armsatele kolleegidele midagi küpsetada. Peale tööd nägin aga ema, kes lubas mulle ise ühe maitsva kringli valmistada. Mõeldud, tehtud, jäin aga siiski oma plaani juurde, et ühe koogi/küpsetise teen ka ise.
Ostsin poest vajaliku tavaari ja kiirelt koju magama.

Mõte oli valmistada Nigella Lawsoni banaanikeeks (muideks see on väga-väga maitsev). Ahi sooja, jahu kaussi, sool, sooda, banaanid blenderisse, Kreeka pähklid purustatud. Aga kus on küpsetuspulber? Küpsetuspulbrit mu ostunimekirjas polnud ja nii pidingi uuesti poodi minema.

Vahepeal jõudis mu elukaaslane koju. Ühtäkki muutus mu meel väga härdaks, kuna ta sõidab täna kolmeks kuuks Pärnusse tööle. No tõesti Pärnu pole sugugi maade ja merede taga, kuid tema igapäevasest lähedusest hakkan ma siiski puudust tundma. Nii ma siis valasin krokodillipisaraid ja aitasin kaaslasel kohvrit pakkida.

Aeg-ajalt kiikasin ka kööki, et edasi kokata. Ühel hetkel avastasin, et olen keeksi juba ammu ahju pannud, kuid vanillisuhkru jätsin sootuks lisamata. No pole ju hullu, mõtlesin ma. Olin sunnitud seda päris kaua ahjus küpsetama, kuid oma tavapärast tahket olekut keeks 100% ei saavutanudki. Maitse on tegelikult väga hea ja kui väga pedantlik pole, siis võiks selle ka kolleegidele viia, aga mina ei saa ju.

Oli aeg jällegi poodi minna, seekord läksin otsejoones maiustuste letti ja haarasin sealt midagi kaasa. Korraks käisin ka piimaproduktide letis, kus mul "õnnestus" kogemata terve leti hinnasildid maha kukutada. Ma ei saa siiani aru, kuidas on see võimalik?!

Õnneks olen praegu kodus ja (sülitan 3 korda üle vasaku õla) kõik on kontrolli all.

Postitus tuleb siiski positiivsete nootidega lõpetada ja sel puhul näitan üht Kõva Mehe Jooksu pilti.

Kõva Mees!  Pilt: instagram.com/miinahint




Saturday, June 21, 2014

Viimane öövalve - #100blogipäeva (4/100)

Kõva Mehe Jooks sai läbi raskuste läbitud. Aga sellest lähemalt kõnelen ma mõnel teisel päeval, kuna hetkel olen tööl. Mul on täna viimane öövalve. Vähemalt järgneva 1,5 aasta jooksul ei valva ma enam öösel.

Tahtsin lihtsalt mainida, et olen praegu üpris ärritunud, kuna viimase eksami sain B. Ja ma pole sellega antud juhul sugugi rahul!!! Kõik saavad selle eksami peaaegu eranditult A ja ma sain B. Mul oli vaja seda A-d!!! Sellest sõltub, kas ma saan järgmisel semestril stippi ja momento muutis see "vee" veidi sogasemaks.

Aitäh!!

Friday, June 20, 2014

Pea ees tundmatusse - #100blogipäeva (3/100)

Homme toimub Kõva Mehe Jooks. Tegelikult pole ma siiani täielikult adunud, mida see endast täpsemalt kujutab. Aga väike väljavõte võistluse kodulehelt:


Mis on Kõva Mehe Jooks?
10 km pikkusel krossijooksuks sobival rajal tuleb võistlejatel läbida ja ületada erinevaid looduslikke ja spetsiaalselt jooksu jaoks ehitatud takistusi.  Osalejatele teevad raja läbimise meeldejäävalt raskeks läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmine, erinevate veetakistuste ületamine ja läbimine, mudas roomamine ja torudesse sukeldumine, tiheda metsatuka läbimine, üle poorde turnimine ning palju muud. Kõva Mehe Jooksu lõpuprotokolli reeglitepärase aja kirja saamiseks peavad osalejad läbima ületama kõik rajale jäävad takistused. 

Ühel kenal maikuu õhtul avastasime ühes toredas seltskonnas ajakirja Jooksjat lehitsedes selle võistluse kuulutuse. Tol hetkel tundus see nii intrigeeriv ja mitte sugugi aukartustäratav ettevõtmine, mistõttu saigi võistlusele ennast kirja pandud. Tänase seisuga on sellest 4-liikmelisest seltskonnast võistlusele minemas üksnes 2 nõrgema soo esindajat (sealhulgas mina). 

Momendil olen suhteliselt kõhkleval ja kahtleval seisukohal, et millega ma end seekord küll sidunud olen?! Kõige naljakam on veel see, et meie seltskonna kaks ülejäänud liiget (kõvad mehed) tulevad hoopis meilenaisterahvastele kaasa elama. :D

Ilmaprognoosi vaadates on homme oodata päikeselist ja kuiva ilmakest, kuid seda võistlust kuiva jalaga ilmselt ei lõpeta!

http://tiitvalvas.files.wordpress.com/2012/07/2012-07-01-kmj.jpg

Thursday, June 19, 2014

Võtan rivitult! - #100blogipäeva (2/100)

Jeeeee! Nüüd võib tõesti rõõmust hõisata ja pööraselt ringi tuisata, sest täna tegin 5.kursuse viimase eksami ära. See tähendab, et ka minu jaoks võib nüüd suvi alata!!! 5.kursus on lõpuks läbi!! Ainult üks aasta veel ülikooli lõpuni!

Peale eksamit tegin kõike seda, millest ammu olin unistanud:
  • sõin arbuusi
  • mõnulesin kuumas vannis
  • lugesin üht pooleliolevat raamatut
  • tegin lõunauinaku (3 h)
  • sõin veel arbuusi
  • tegin ühe tempokama jooksutrenni (6 km)
  • nautisin seda, et jäin joostes sooja vihma alla
  • tegin jõuharjutusi

Kõige ägedam on ilmselt see, et nüüd on aega, et lihtsalt niisama olla. Ilma kohustuste ja nutiseadmeteta. Vähemalt tänase õhtu ja homse päeva võtan küll täiesti rivitult!



Ja minu kirjutist jääb lõpetama Voltaire-i tsitaat:

"The art of medicine consists of amusing the patient while nature cures the disease."

Wednesday, June 18, 2014

#100blogipäeva (1/100)












Alustan oma positust suhteliselt ebaoriginaalselt, aga märkasin täna Heidi blogis põnevat postitust:

Niisiis ma mõtlesin nüüd, et hakkan 100 päeva jooksul iga päev blogima – üks päev, üks postitus. Ma kirjutan oma igapäevastest tegevustest, mõtetest, tunnetest… nii ausalt kui vähegi võimalik. Ma ei tea kuidas on teiega, aga mulle niii meeldib lugeda teiste blogidest just seda vahetut emotsiooni, mitte „ideaalseid“ lauseid ja „täiuslikke“ postitusi.

Ta kutsus selles posituses ka teisi blogijaid võtma vastu väljakutset kirjutada oma tegemistest 100 päeva jooksul. Ja miks mitte seda teha?! Seda väljakutset vastu võttes tahan ma Heidile oma tänu avaldada, kuna tema blogi suunas mind taaskord spordi ja tervisliku toitumise poole. Nimelt kirjutasin mais 2012 Heidile ühe üpris "meeleheitel" kirja, vastusest sain aga palju indu, jõudu ja jaksu juurde. Aitäh!

Siinkohal avaldangi selle pisut meeleheitel ja isikliku kirja:

Tere!

Umbes kuu aega tagasi sattusin ma juhuslikult Sinu blogi lehele. Ja  sellest ajast saadik kuulub selle lugemine mu igapäevaste virtuaaltoimetuste hulka. See on nii huvitav ja samas väga inspireeriv.

Endast rääkides, olen tegelikult terve elu vahelduva eduga tervisespordiga tegelenud. Talvel uisutan, suusatan; suvel jooksen, sõidan rattaga ujun jne. Aastatel 2007-2010 osalesin ka SEB sügisjooksudel (parim aeg 10 km  54:41), kuid millegipärast jätsin 2011. aastal jooksu vahele. Ja nüüd  polegi enam jooksususse jalga pannud.

2011. aasta sügisel oli üldse ülikoolis väga raske semester, mistõttu õppimine oli prioriteet nr 1 ja sport jäi väga unarusse. Tänavu kevadel pidin aga kurvastusega tõdema, et raske  semestri tõttu olen 5-6 kg kaalus juurde võtnud. Alustasin toitumispäeviku pidamist, käin nüüd enam-vähem paar kuni 5 korda nädalas spordiklubis  aeroobikas: fatburnis, stepis (see on mu lemmik); muretsesin endale ka rulluisud. Lisaks sellele registreerisin ennast SEB sügisjooksule sel aastal. Ometi pole ma suutnud veel ennast kätte võtta ja välja jooksma minna. 
Vahel on põhjuseks see, et on palju õppida (päris ausalt on - õpin arstiks), vahel on külm ja kole ilm (mis siin Eestis on väga sage nähtus), vahel olen  ma lihtsalt väsinud ja mu pulsikellal on patarei ka tühi.
Ma tean, et ühel hetkel, kui ma ennast kätte võtan ja ükskord jooksma lähen, siis miski ei hoia mind enam kinni, et mitte jooksma minna. Kas ka Sul on olnud momente, kus ei ole sugugi tahtmist jooksma minna? Mida selle vastu ette võtta? Ma annan nüüd väikse lubaduse, et hiljemalt 17. mai ma siiski lähen jooksma. Ja kui ma päris aus olen, siis spordiklubis käies olen ma mõned korrad üritanud jooksulindil isegi 20 minutit joosta.

Teine probleem on see, et kui ma õpin mingiks  kontrolltööks/arvestuseks, siis ma tunnen pidevat vajadust näksida. Ma isegi lähen ekstra sellepärast poodi ja varustan ennast kõige hea ja paremaga, et need 2-3 päeva (mil ma kodus õppima pean) kenasti vastu pidada ja siis pugin selle kõik ühe  õhtuga sisse. Õnneks toitumispäeviku pidamine natuke küll motiveerib mind.  Ma tõesti ei tea, kuidas end pidurdada söömasööstudest.

Ma isegi ei tea, miks ma Sulle kirjutan, kuid äkki on Sul paar  soovitust anda, mida teha ja mida mitte?

Aitäh,
M.

Teine oluline põhjus, miks ma selles kaasa löön on see, et blogimine motiveerib mind veel enam tegudele ja kas pole mitte vahva samal ajal lugeda ka teiste mu lemmikblogijate - Annaliisa, Gätly, Margit ja Elari tegemistest?!

Monday, June 16, 2014

Lihtsalt suurepärane!


Eile aknast välja vaadates tundus ilm nii mõnus, et oleks olnud patt jääda tuppa konutama. Tõmbasin maratonisärgi selga ja jooksupapud jalga ning tõttasin välja. Ca 15 kraadi, päike ja mõnus tuuleke. Ja nii ma siis 16 km läbisingi joostes-lenneldes. No tõepoolest sellist superjooksu pole ma ammu kogenud. Kulgesin läbi 6 linnaosa ja mõnus "maratonieufooria" oli hinges! Mõtlesin, et varsti-varsti peaks ikka maratoni teekonna uuesti jalge alla võtma. Hetkel ma siiski sellest mõttest kaugemale ei lähe, kuid äkki juba  2015. aastal uus maraton?!








Instagram.com/hintmiin



Distants: 16 km
Aeg: 1 h 56 min 28 sek
    Keskmine kiirus: 7:17 min/km
    Keskmine pulss: 159x/min
    Max pulss: 176x/min


Mõne sõnaga tahtsin rääkida ka sellest, et plaan on siiski sügisel SEB sügisjooksule minna. Lugesin põnevast Activia jooks kampaaniast, mille abil on võimalik peaaegu tasuta jooksupääse saada.

Nädalavahetus oli üldse väga äge. Laupäeva õhtupooliku veetsin ekspromt hoopiski Tallinnas. Smile to the world and the world will smile back!

 Ja laupäeval juba Kõva Mehe Jooksule!!

Thursday, June 12, 2014

Olen tagasi!

Täna tegin üle kahe nädala esimese jooksu. Kui lugeja ei tea/mäleta, milles asi, siis vihjena võin öelda, et mind kimbutas viimati luuümbrisepõletik. Tõenäoliselt ei ole jalg täiesti taastunud, kuid kuni viimase kilomeetrini oli jalg super ning viimasel kilomeetril oli jalas vaid õrna pinget tunda. Aga muidu oli supermõnus joosta!! 7 km Emajõe kallastel kulges nagu lenneldes. Tempo oli norm, pulss oli norm ja jalg oli ka norm.

Vahepeal pole ma siiski täiesti niisama passinud. Jalgratast olen transpordivahendina üle päeviti kindlasti kasutanud ja muidugi need jõuharjutused. Täna näiteks tegin juba 2 min planki, 100 istesse tõusu ja 20 kätekõverdust!!!! Ma tunnen, et muutun üha tugevamaks.

1 nädal kooli + eksam ning siis on suvi!!!

PS: Umbes nädala pärast on tulemas minu järgmine võistlus, milleks on Kõva Mehe jooks! Ootan põnevuse ja aukartusega :D