Siiski ma läksin jooksma. Jooksin 5 km poolhämaras kuni pimeduseni välja. Pole ime, kui jooksu alustada kl 21.45. Kohati oli päris hirmus siin väiksemal maanteelõigul joosta, kui tee kõrval heinamaalt kostub sahinat ja praginat.
Olin oma kompressioonsukad Tartusse maha jätnud, mistõttu olid sääred üpriski toestamata ja vana mure oli kohe tagasi. Kohe esimesest kilomeetrist alates tundsin ma jälle valulikkust vasaku sääre mediaalse pinna keskmisel kolmandikul. Täitsa hirmus kohe! Viimasel ajal pole ma ilma kompressioonpõlvikuteta julgenud joosta ja olin oma luuümbrisepõletiku juba unustanud. Vana probleem pole aga kuhugi kadunud. Oh häda!
Järgmised 3 päeva pean andma jalgadele nii palju rahu, kui võimalik. Kuigi mind ootab ees 2 pikka tööpäeva, üritan võimalikult palju puhata, juua mineraalidega rikastatud vett ja teha läbi üks valuravi kuur (Deep Relief või Fastum). Tegelikult ei saa seda just kuuriks pidada (3 p enne võistlust).
Kui rääkida eesmärkidest eelolevaks poolmaratoniks, siis tahaks selle hea enesetundega läbida. Ma sel aastal tõesti ei panusta ajalistele eesmärkidele. Ma lihtsalt tahan nautida ühte Eesti kõige ägedamat spordiüritust.
Jagaks teiega oma viimaste päevade lemmikut:
Jagaks teiega oma viimaste päevade lemmikut:
2 comments:
Oeh, see lugu on nii hea :)
Kui raskustunne jalgades piinab, siis mina olen vahest enne magaminekut endale tavalise kreemiga jalamassaaži teinud, lihtsalt mudin sääremarju ning jalalabasid kuni käed ära väsivad. Kuigi ma ei tea, kas luuümbrise põletiku puhul masseerida tohib?!?!
Ja noh muidgi VESI, VESI, VESI. Igasuguste põletike puhul pidi hästi aitama hoopis aluselise vee joomine(nt DEVIN). Edu homme! :)
Aitäh soovituste eest ja see lugu on tõesti hea ;)
Post a Comment