Skechers 5 km jooks - #100blogipäeva (57/100)

Mitmed postitused ootavad kirjutamist. Lihtsalt pole ajaliselt jõudnud, aga loodetavasti juba õigepea ilmuvad needki.

Täna toimus esmakordselt Skechers 5 km jooks Tartus. Start anti A. Le Coq Spordimaja juurest keskpäeval ja rada kulges Annelinna ja Uue-Ihaste teedel. 

Alustaks sellest, et ma polnud 5 km jooksu suhtes väga positiivselt meelestatud. No mulle tõesti ei meeldi nii kiiresti joosta. Hommikul veel pikalt kaalusin, kas ma ikka tahan täna kiiresti joosta. Kuna võistluse eest oli makstud (4 euri - kõige soodsam võistlus üldse) ja mängus oli kena jooksusärk, siis läksin ikkagi kohale. 

Elan võistluspaigast ca 1,5 km kaugusel, mistõttu oleks kenasti ka jalgsi ja rattaga kohale läinud, kuid mu kaaslane oli eile kõvemat lihastrenni teinud ja polnud suuteline autota minema. No hästi, jõudsime stardipaika 40 min enne stardipauku. Trehvasin Margitit, kel oli plaanis Suvejooksu 10 km võistlusest osa võtta. Respekt talle, et jõuab vahetult peale poolmaratoni läbimist järgmisele pikemale jooksule minna. Margit juhatas mind stardimaterjalide väljavõtu punkti ja sain kenasti numbri, kiibi + flaierid kätte.

Enne jooksu

Teine järjekord oli mõeldud võistlussärgi kättesaamiseks. Vahetult enne mind jagati viimane naiste ja väiksema suurusega meeste särk välja. Milline ebaõnn!? Pakuti küll meeste XL- ja L-suuruses särke, kuid anti ka võimalus, et ehk on võimalik kunagi hiljem särk kätte saada. Päris kurb oleks see, kui ma seda särki ei saaks, kuna see oleks juba teine võistlus sel aastal, kus ma jääks lubatud särgist ilma.

Mis mulle Tartus toimuvate väiksemate võistluse puhul meeldib, on see, et palju spordisõpradest tuttavaid, vanu kolleege, kursakaaslasi jt inimesi näeb. Nii tore on see! Sport ühendab inimesi! Lisaks sellele on võistluse korraldajad ja juhuslikud inimesed võistluselt juba näo järgi tuttavad ja tore on neid aeg-ajalt jälle kohata. 

Tegime Margitiga ka paar pilti enne võistlust.

Margitiga

Veel enne, kui sai stardikordidori mindud, toimus soojendusvõimlemine. Väga pikalt ma seal ei keksinud, kuna kiires korras tuli võtta ette käik tualettruumi. Seejärel suundusin edasi stardikordidori. Minu üllatuseks kohtasin ma järgmisena ühte toredat spordiblogijat, Liisat, kellega olin tutvunud varem tervise-(spordi)blogijate kokkutulekul. Tore oli enne võistlust veel muljetada, sest väike närv oli ikkagi sees. Ka tema jooksis 4 päeva tagasi poolmaratoni ja tundis muret jalgade pärast.

Stardipauk tuli nii äkitselt, et ei saanud arugi, kui järsku hakkasid inimesed liikuma. Kohe alguses hakkasin kiires tempos jooksma, kuid sain aru, et jalad on poolmaratonist endiselt väsinud. Seda väsimust tundsin ma esimesest sammust ja see saatis mind võistluse lõpuni. Lisaks saatis 1/2 võistlust mõõduka tugevusega vastutuul.

Esimese kilomeetri ajaks tuli 4:36 min/km, mis on minu kohta liiga kiire ja see oli ka võistluse suurim viga, millega hakkama sain. Peale esimest kilomeetrist mõistsin, et ei suuda sellise tempoga jätkata, sest hingamine muutus raskeks, kõhus hakkas pista ja üleüldse oli kõik väga halb. Esimesel kilomeetril jooksin väga paljudest mööda, järgmised paar kilomeetrit pidin aga teistele teed andma. Järgmiste kilomeetrite ajad olid 5:15, 5:39, 5:28, 5:07. 

Eelnevalt arvasin, et jookseme minu jaoks tuttaval asfaltkattega rajal, kuid palju oli jooksmist mingisugusel heinasel jalgrajal. Enne jooksu mõtlesin, et joogipunktist ilmselt jooksen niisama läbi, kuid kui kätte jõudis joogipunkt, siis haarasin tavapärased 2 topsi: üks pähe, teine janu kustutamiseks.

Ma tõsiselt kannatasin sellel võistlusel. Ei jõudnud ära oodata kuni lõpp tuleb kätte. Veel enne lõppu tuli vastu Margit 10 km rajal ja vana kolleeg Piret. Ergutasime teineteist ja mul tuli jälle parem jooksusamm sisse.

Vot nii väsinud olingi 50 m enne finišit

Veel enne lõppu karjus mu kaaslane raja ääres, et pane hoogu juurde, tuleb alla 26 min. Ma olin aga nii läbi, et kusagilt ei olnud midagi juurde panna. Lõpetasin ajaga 26:00 min. Tegemist on tegelikult isikliku rekordiga, kuid mõnusast enesetundest oli asi kaugel. Ja kõik võib ilmselt panna liiga kiire 1 km süüks.

Finišis anti joogipudel ja Skechers trenni käterätik kätte. Seejärel suundusin ma esialgu toolile, hiljem murule toibuma. No tõesti raske pingutus oli see!

Kui ma natuke olin toibunud, siis pakuti suppi, saiakest ja leiba. Väga isu ei olnud, mõned ampsud supist isegi võtsin. Õnneks oli mu kaaslane väga näljane.

Peale sööki läksime uuesti raja äärde, et elada kaasa 10-km võitjale Ibrahim Mukungale. Nii võimas keenialane. Paneb kõik võistlused siin Eestis kinni.

Ilm oli terve võistluse ja peale seda üpris tuuline, mistõttu ei tahtnud higisena loosiauhindu ja teisi 10-km lõpetajaid ootama jääda. Margit mainis, et minu nimi oli valjuhääldist hiljem maha hõigatud nagu ma oleks mingisuguse loosiauhinna võitnud. Ütlesin veel oma elukaaslasele, et niikuinii, kui ära läheme, siis loositakse mulle midagi välja ja kui jään siia ootama, siis loodetud võitu ei tule.  Murphy seadus! Aga pole hullu.

Vaatamata sellele, et jooksusärki ma veel ei ole saanud, jooksin liiga tormakalt ja loosiauhinnast jäin ilma, oli tegemist toreda üritusega toredal päeval. Head taasiseseisvumispäeva! 

Nipet-näpet võistluselt

Numbreid võistluselt:

Aeg: 26:00 min           Jee! Uus rekord!
Distants: 5 km
Üldkoht: 53/205-st        Olen rahul!
N koht: 10/63-st            Jeee!

Avg pulss: 184x/min (max 194x/min)

Avg kiirus: 5:13 min/km

Superuudis veel lõppu. Just sain e-maili Skechers jooksu korraldajatelt ja öeldi, et särgi saan ilmselt varsti kätte ja loosiauhind (spordipesugeel) on samuti veel saadaval! Jeeee! Aitäh, treenitus.eu!!

Peale väikest kosumist