Ehk on tekkinud küsimusi, et mis toimub ja kuhu ma olen kadunud? Isegi, kui neid küsimusi ei ole tekkinud, siis siin on minu vastused. Päev-päevalt ja nädal nädala järel tuleb lõpueksam üha lähemale. See on põhjus, miks olen otsustasin ennast võõrutada sotsiaal-virtuaalmeediast ja rohkem tegeleda tõsisemate asjadega. Tõeline teadmiste paraad leiab aset juba 4.juunil. Peale seda, kui 2.juuniks oleme saanud pruuniks. Nali!
Kui üleeelmisel nädalal oli mul lihtsalt kiire, isegi trenni teha väga ei jõudnud, kuna praktika ja 2 x 23h tööpäev võttis suure osa ajast, siis eelmisel nädalal suutsin ennast juba paremini trenni, praktika ja muude tegevuste vahel jagada.
Läinud laupäeval tundsin ennast tõsiselt energeetiliselt, lugesin läbi raamatu, mis viimasel ajal palju kõmu on tekitanud. Ja eelneval päeval sai ka filmi vaatamas käidud. Naljatades võiks öelda, et tegemist on ju Twilight II-ga. Lisaks koristasin kodu, käisin jooksmas. Seejärel siirdusin vanemate juurde õhtusööki sööma. Kui ma lõpuks koju jõudsin, hakkas nina tilkuma. Õnneks on minu, kui medtudengi kapid täis erinevaid medikamente ja asusin kohe kiirelt tegutsema.
Öö oli vaatamata minu eelnevale tegutsemisele üpris rahutu, uni oli tugevasti millestki häiritud. Hommikuks olin ma meeletult väsinud, silmad punased, nina ja pea paks. Kuiv köha, peavalu. Ja nii see tekkis. Külmavärinatega. Palavik. Tõusis ja tõusis. Päeva jooksul tekkisid veel lihasvalud säärtel, nõrkus, söögiisu langus (ma olen tavaliselt üpris hea isuga).
Mul olid tegelikult pühapäevaks hoopis teised plaanid, esmalt väike hommikusöök, siis mõningatele sünnipäevalastele kingituste ostmine, vähemalt 10 km-ne jooksutiir, uute prillide ostmine, õppimine jne. Tegelikkus oli hoopiski teistsugune ja käesolevaks hetkeks (kolmapäev) olen neljandat päeva voodis, õnneks on üldine enesetunne juba parem, kuid praktikale pole ma siiani riskinud minna, kuna õhtuks ja ööseks tõuseb vaatamata antipüreesile palavik.
Tegelikult ei pea ma külmetushaigusest rääkimist sugugi kõneväärseks, eriti minu puhul, kuid käesoleval hetkel on tegemist ilmselt gripp A-ga. Miks nii? Seda mina puutusin praktika tõttu eelmisel nädalal korduvalt gripp A-d põdevate haigetega kokku, kartmata haigestumist, kuna ma olen ju vaktsineeritud.
Gripiviiruse ja vaktsineerimisega on kurb lugu see, et gripiviirus on väga muutuv ja igal aastal toimub vaktsiini modifitseerimine vastavalt WHO soovitustele. Kuid kunagi ei osata täielikult ennustada võimaliku gripi epideemia ulatust, ammugi mitte võimalikku gripitüve, siis on raske saavutada vaktsiini 100%-list tõhusust. Näiteks sel aastal on gripivaktsiini efektiivsus vaid 25-30%.
Tavainimeste seas võib sageli kuulda, kuidas isik X või Y on gripis, sõltumata ajafaktorist, sümptomitest ja muust. Gripp A hooaeg põhjapoolkeral on tavaliselt detsember-veebruar ja gripp B puhul märts. Oluline on see, et igasugune külmetushaigus ei ole tingimata gripp, kuigi sümptomid võivad olla sarnased.
Gripp (gripiviiruste poolt tekitatud infektsioonhaigus) ei ole tavaline külmetushaigus. See on raske haigus, eriti immuunpuudulike, krooniliste haigustega inimeste, laste, vanurite ja rasedate jaoks, kellel võivad kergemini tekkida gripi tüsistused. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus - viiruseosakesed satuvad aevastamisel, köhimisel terve inimese hingamisteedesse ja pindadele, kus terve inimene võib jällegi nakatuda. Gripp on nakkusohtlik 1 päev enne sümptomite ja 5 päeva pärast sümptomite teket.
Peamised haigusnähud on: kiire palaviku tõus, millega kaasneb peavalu ja liigesvalu. Aga ka ninakinnisus, väsimus, nõrkus. Gripiviiruse poolt kahjustatud limaskestadel võivad hakata bakterid kergesti paljunema ning sellest võivad tekkida tüsistused nagu kopsupõletik, keskkõrvapõletik, nina kõrvalkoobaste põletik.
Gripist hoidumiseks on oluline pesta käsi, gripivaktsiin, hoiduda haigetest inimestest ja haigestumise korral spetsiifiline gripiravim (retseptiravim Tamiflu) + palavikualandajad ja vältida teiste inimeste nakatamist (ei lähe lasteaeda/kooli/tööle). Grippi on võimalik teha kindlaks kiirtesti abil perearsti juures, kui arst peab antud diagnostilise testi tegemist õigustatuks.
Ausalt öeldes olen ma kodus olemisest väga tüdinud, tahaks juba praktikale minna ning suure kadedusega vaatasin eile Instagrami ja facebooki pilte vastlaliugu laskvatest inimestest, kuid ma ei taha teisi inimesi nakatada ja ammugi ei taha enda seisundit halvemaks muuta. Sestap olen kodus, ravin ennast ja jälgin kadedusega veel veidi sotsiaalmeediat.
