Vahekokkuvõte

Eile kella 15-st algas ka minul lõpuks suvi. Täiesti uskumatu! Ja ma olen seda oodanud 2014.a kevadest saadik, kui mitte varem.

Sel hetkel, mil teatati, et sain soovitud erialale sisse, oli tõeline pingelangus. Konkurendid olid tõesti tugevad ja see tundub kohati lausa uskumatu. Nüüd ~8 h hiljem, kui mulle see kõik pärale on jõudnud, on mul lisaks eufooriale ka teistsugused tunded. Ma ei oskagi seda kirjeldada, millised, aga ilmselt see annab aimu, kui ma ütlen, et ma lähen sügisest neljaks aastaks Tallinnasse elama. Appi! Muidugi olen ma varem korduvalt ja korduvalt nii iseseisvalt kui sõpradega Tallinnas käinud ja viibinud seal päevi kuni nädal, kuna ka mu sugulased elavad seal. Ja mulle väga meeldib Tallinnas KÄIA. Aga sellist lahendust poleks ma osanud küll näha. Kõige õigem oleks ilmselt öelda ambivalents. Pean nüüd kiirelt hakkama tegelema organisatoorsete küsimustega, kus ma Tallinnas elama hakkan. Eile korraks juba piilusin üürikortereid. Täiesti uus situatsioon minu jaoks, kuna pole kunagi kodulinnast ja lähedastest nii kauaks ära läinud. Elukaaslasele, kes ka soovitud erialale sai, anti võimalus valida, kas Tallinn või Tartu ja nüüd teeb temagi oma elus muudatusi. 

See kohatine ambivalentsus ei kahanda siiski mu rõõmu. Lõpuks ometi saan ma hakata korralikumalt trenni tegema, sest 3-kuuline metaboolse sündroomi tekitamine režiimil istumine (õppimine) + söömine + istumine + söömine + pikutamine + istumine + söömine + istumine + magamine on mõjunud laastavalt. 5.korrusele, kus ma elan, tammumine valmistab ilma hingelduseta juba raskusi.

Tahan hakata ka korralikumalt toituma. Hesburger + Metro + Asian Chef + purgisupp + Rimi pitsa + šokolaad + McDonalds ei ole kindlasti ideaalne ettekujutus tervisesportlase toitumisest. Aga selline nägi mu viimased paar kuud suuremas osas välja. Väga piinlik on seda tunnistada. Viimasel kahel nädalal polnud mul absoluutselt isu enam ühegi normaalse toidu järele, iga toiduamps tundus suhteliselt vastumeelne. Viimased 2 päeva ei saanud ma suure pinge ja iivelduse tõttu midagi peale hapude puuviljade suhu pandud.

Juba pühapäeval teen midagi uut ja põnevat sportlikus mõttes. Läheme väiksema seltskonnaga Võhandu jõele süstamatkale. Ma juba väga-väga ootan seda. Matka kestus on ca 3-4 h. Ainult kardan, et matka lõppedes on biits (musculus biceps brachii) ja triits (musculus triceps brachii) koos sõpradega surnud. 

Vähem, kui nädala pärast sõidame elukaaslasega reisile Itaaliasse - Riminisse. Nii ootan, sest pole kunagi Itaalias käinud. Mõte Itaaliast paneb kohe süljenäärmed kiiremini tööle. Tahaks nimetatud reisi jooksul vähemalt ühe väljasõidu Veneetsiasse teha.

Nagu ma mitu kuud tagasi kirjutasin ootab käesoleval suvel paar kui mitte rohkem head raamatut lugemist. "Eesti jooksjate lood" ja "Jooksjana sündinud" nende seas.

Jutu lõpetuseks annan eluks vajaliku soovituse. Õppige lugema (ma ise peaks sellest kõige enam õppust võtma): mis on õige/mis ei ole õige vastus. Võimalik, et nimetatud probleem ( ja kaotatud 3 punkti) määras minu edasise elu ehk siis elagu Tallinn!

Veel 6,5 päeva

Veel kuus ja pool päeva pingutusi, mille järel õnnestub minulgi suverõõme nautima hakata.

Praegusel hetkel on tunne, et kui ma siis välja jooksma saan, siis enam ei peatu.

Lõpp hea, kõik hea

Ülikool sai neljapäeval ametlikult läbi ja mina sain oma kraadi - MD. Kardetud vihmasabin ei rikkunud pidupäeva sugugi. Pärast ametlikku osa siirdusin koos perekonna ja sõpradega restoran Polposse, kus toit maitseb imeliselt. Kodus on nüüd peale lõpetamist tõeline lillemeri. Oleks, et need lilled ei närtsiks ainult nii kiiresti. 

Motivatsioon, kus sa oled?

Pärast lõpueksami sooritamist on väga raske ennast kokku võtta ja uuesti õppima asuda. Õigupoolest alustasin käesoleva nädala esmaspäeval taas õppimist, aga õppimine läheb kuidagi eriti vaevaliselt. Mu tähelepanu hajub peale 5 minutilist keskendumist. Lihtsalt kohutav! Ja mitte ainult see ei ole kohutav. Nõme on veel see, et ma ei taha enam välja jooksma ka minna. Vorm on kehv ja ei suvatse selle parandamiseks midagi ette ka võtta.

Lõpuspurt

Suht teemakohane video!

Võid jätta lugemata! - #100blogipäeva (28/100)

Täna oli erialaselt väga raske ja väsitav päev, mistõttu ma ei jõua midagi rohkemat kirjutada.

Aga juba homme tuleb lubatud postitus!!

Hull nädal - #100blogipäeva (17/100)

Käesolev nädal on olnud nii vaimselt kui ka füüsiliselt pingeline. Hommikusöök kl 7. Haiglas olles jooksen operatsioonilt operatsioonile vahepalaks suhtlen patsientidega (s.t võtan anamneesi), magustoiduks kiired sissekanded arvutisse, siis jälle opile. Operatsioonil assisteerimine ei ole ka naljaasi. Ma vahepeal olen mõelnud, et kui ma vabal ajal kätekõverdusi ei teeks, siis oleks organite fikseerimine (püsivas sundasendis hoidmine) veelgi raskem. Mõne opi ajal ma sõna otseses mõttes suren. Ja kui hästi läheb, siis lõunat jõuan süüa alles kell 3 päeval. Aga ma tunnen, et viimase nädala jooksul olen ma kliiniliselt palju arenenud, mis on ju super!!

Kui ma lõpuks koju jõuan, siis peale sööki vajun väsinult diivanile. Tegin väikese uinaku (nagu ikka :D). Kui uuesti virgusin, tuli meelde, et mu vennal on homme sünnipäev. Jaa, meil perekonnas on sünnipäevanädal. Läksin kiirelt linna, et vennale kink leida.

Koju jõudes kaalusin, kas läheks täna jooksma või lükkaks sportliku tegevuse homse peale. Aga ma tahan homme magada ja kaua. Sestap ajasin spordidressi selga ja läksin välja. Jooksin normaalse tempo ja pulsiga 6 km (40 min). + 220 kükki, 145 kõhulihast, 45 kätekõverdust, 4,5 min planki!!

Joostes avanes mulle imeilus vaade Sõpruse sillalt vaadatuna Anne kanali ja Tigutorni suunas. Lihtsalt imeilus! Kahjuks ei olnud mul telefoni kaasas.

Homme plaanis perega väike traditsiooniline väljasõit Peipsi äärde.

Hommikujooks - #100blogipäeva (9/100)

Hea olla pärast jooksu ja planki

Jooksmisharjumus kujunes mul juba 14-aastaselt vanematega koos elades. Nii mu ema kui ka isa tegid enne tööpäeva värskendava 1-2 km-se jooksutiiru. Ühel hetkel tundus mullegi, et selline "hommikuvõimlemine" võib osutuda vajalikuks. On ju puberteediiga see, kui tekib vajadus lihvida oma füüsilist ilu. Nii ma siis ärkasingi igal hommikul kl 7, jooksin 1 km, seejärel kiire dušš, väike amps ja tagasi magama. Ja nii toimisin terve suve. 

Mingil hetkel hakkasin aga normaalsest magamisest rohkem lugu pidama ja enam neid lühikesi hommikusi jooksusutsakaid ei teinud.

Kuna ma eile õhtul olin nii laisk, et jooksma minna ei viitsinud, siis otsustasin selle täna hommikul tasa teha. Panin isegi äratuskella helisema, et ma selle kindlasti ära teeks.

Täna hommikul peale kerget hommikusööki olid esimesed jooksusammud üpriski kanged ja vaevalised. Vahepeal oli ka selline tunne, et keeraks otsa ringi ja läheks tagasi magama. Siiski kokku läbisin toredad 5,2 km. Tagasi tuppa jõudes tegin 3,5 min planki ka otsa.

Ja vot selle mõnusa enesetunde nimel, mida ma pärast värskendavat jooksu ja planki tundsin, tasub ka järgmine kord äratuskell varasemaks helisema panna.

Ülejäänud päeva veetsin ma haiglas praktikat tehes. Aga mulle meeldib see :)

Viimane öövalve - #100blogipäeva (4/100)

Kõva Mehe Jooks sai läbi raskuste läbitud. Aga sellest lähemalt kõnelen ma mõnel teisel päeval, kuna hetkel olen tööl. Mul on täna viimane öövalve. Vähemalt järgneva 1,5 aasta jooksul ei valva ma enam öösel.

Tahtsin lihtsalt mainida, et olen praegu üpris ärritunud, kuna viimase eksami sain B. Ja ma pole sellega antud juhul sugugi rahul!!! Kõik saavad selle eksami peaaegu eranditult A ja ma sain B. Mul oli vaja seda A-d!!! Sellest sõltub, kas ma saan järgmisel semestril stippi ja momento muutis see "vee" veidi sogasemaks.

Aitäh!!

Olen tagasi!

Täna tegin üle kahe nädala esimese jooksu. Kui lugeja ei tea/mäleta, milles asi, siis vihjena võin öelda, et mind kimbutas viimati luuümbrisepõletik. Tõenäoliselt ei ole jalg täiesti taastunud, kuid kuni viimase kilomeetrini oli jalg super ning viimasel kilomeetril oli jalas vaid õrna pinget tunda. Aga muidu oli supermõnus joosta!! 7 km Emajõe kallastel kulges nagu lenneldes. Tempo oli norm, pulss oli norm ja jalg oli ka norm.

Vahepeal pole ma siiski täiesti niisama passinud. Jalgratast olen transpordivahendina üle päeviti kindlasti kasutanud ja muidugi need jõuharjutused. Täna näiteks tegin juba 2 min planki, 100 istesse tõusu ja 20 kätekõverdust!!!! Ma tunnen, et muutun üha tugevamaks.

1 nädal kooli + eksam ning siis on suvi!!!

PS: Umbes nädala pärast on tulemas minu järgmine võistlus, milleks on Kõva Mehe jooks! Ootan põnevuse ja aukartusega :D

Trooja hobune

Nefro mängiski mäkra, mis osutus mu kesisemaks aineks punktide poolest, kuid see polnud enam üllatus. Üllatus oli see, et kui ma nefros oleks 2-le küsimusele, mille vastust ma tegelikult teadsin, kuid eksamihulluse hoos mõtlesin oma loogikat veidi väänata, õigesti vastanud, naerataks mul näos ja õisis "B". Aga pole hullu. Aga tegelikult olen ma tubli ja tugev "C" on ka tore.

PS! Täna öösel tuleb mul esimene öövahetus. Suht kardan!!

Aga mis kõige toredam, käes on ikkagi SUVI!

Nädala kokkuvõte 10.06 - 16.06

Nädala kilometraaž: 0
Aeg: 0

Jep-jep. Mu nädal ongi täpselt nii tühi olnud. Seda sellepärast, et Sisehaiguste eksamiks (27 EAP-d) oli kõva õppimine. Võib-olla 1-2 km sai ikka kõnnitud, kuid seda ma kirja ei pannud. Aga ma loodan, et see üks vaba nädal tuli ikkagi kasuks pärast poolmaratoni jooksu, sest esimesed 4-5 poolmaratonijärgset päeva oli mu parem jalg suhteliselt läbi. Mingi vigastuse ma sellest jooksust ilmselt sain, sest hästi imelik tunne oli peale astudes ja esimesel kolmel päeval oli täiesti võimatu selle jalaga kõndida, sest jalg oli nii valus.

Nüüd on plaanis kaotatud aeg tasa teha. Muidugi vahepeal pean uues kohas tööl ka käima, kuid sellest kunagi hiljem. Uus treeningplaan järgmise poolmaratoni ja maratoni jaoks on ka vaja leida/teha.

Aga seni loodan, et eksamist ikkagi läbi saan (nefro oli minu jaoks eksamil tõeline Trooja hobune!) ja kõik läheb edaspidi hästi!

Täna võtan rivitult!

Nagu näha on, siis olen otsustanud ikkagi Eesti linnajooksude sarjast osa võtta.
Nutuseks teeb hetkel ainult see, et vasaku jala säärelihas (musculus gastrocnemius ilmselt) ja põlv teeb hetkel valu. Mistõttu täna plaanitud ja ilmselt ka homne trenn jääb ära.  Kuid puhkama peab ka, sest peagi (juba nädala pärast) jooksen oma esimest poolmaratoni! Täna öösel tekkis ka kurguvalu, mistõttu pean tõesti aja veits maha võtma. Semester sai tänasega selles mõttes läbi, et jäänud on vaid üks natuke nõmedalt mahukas eksam (sisehaigused). Aga nagu ma mainisin, siis täna võtan rivitult!

Nädala kokkuvõte 22.04 - 28.04

Suhteliselt kesine (väga nigel) nädal taaskord, sest..
1) kiire oli
2) olin väsinud
3) 3 x nädalas töö + üks salakäik veel
4) neljapäevast jäin haigeks (pole siiani täielikult taastunud)
5) ilm on suht vilets!

Nädala kilometraaž: 19, 08 km (jooks: 8,06 km)
Aeg: 3:07 (1 h)

Käesolev nädal on ka suhteliselt kiire ja väsitav, sest 3 x töö + infektsioonhaiguste ARVESTUS + labori test + eile käisin patsiendiga rääkimas (haigusloo tõttu) + nohu ja hääletu olen endiselt.

Nädala kokkuvõte 8.04 - 14.04

Terve nädala jooksul tundsin pidevat väsimust. Sama asi tundub jätkuvat ka käesoleval nädalal. Ilmselt on see tingitud vitamiinide defitsiidist ja pilvisest/külmast ilmast. Jooksma ei viitsi/ei jõua ka sellest lähtuvalt minna. Aga täna ilmselt võtan ennast peale kosutavat uinakut kokku ja lähen välja jooksma, sest päike NAERATAB!

Üks nõme uudis on veel see, et garmin connect on end totaalselt muutnud ja nii kaunist värvilist kokkuvõtlikku tabelit ma enam blogisse panna ei saa.

Eelmisel nädalal siis 2 jooksu, ülejäänud olid vaid kõnnikilomeetrid ja neidki kesiselt. Edaspidi märgin trenni alla vaid tõelise trenni (kõndi enam mitte).

E -
T Jooks 8,11 km (55:57)
K -
N -
R -
L Parkmetsa jooks 7 km (39:00)
P -

Nädala kilometraaž: 32, 24 km
Aeg: 4:43


Parkmetsa jooksust räägin ja illustreerin piltidega ka millalgi lähemalt. Ütlen vaid, et kuigi jooks oli suht vastik - kops oli pärast 2 kilti suhteliselt koos, siis kokkuvõttes aeg tuli isegi suhteliselt normaalne.

Plaan on veel selline, et kuna koolis/tööl on pidevalt suhteliselt kiire, siis oma treeningplaanist 100% kinni ei pea. Jooksen nii palju kui jõuan ja aega on. Selline plaan on vähemalt kuni suveni, kui siseeksam saab tehtud.

Aga reedel näiteks läheme Tallinnasse PERHi külastama, mis on suht äge. Seal esinevad meile oma ala tõelised spetsialistid (nt dr R.Kütner).


Ja plaanis on ka toitumisele rohkem tähelepanu pöörata, sest vahepeal on see suht käest läinud.

Nädala kokkuvõte 01.04 - 07.04

Võtaks nädala kokku nii: suhteliselt ebaõnnestunud nädal!!

1) Kool (hematoloogia) sakib sajaga.
2) Olin laisk ja tegin vene keelest poppi. Ja kui ma päris aus olen, siis ma ei taha seal käia, sest ma ei saa millestki aru.
3) Aprillinaljad sakkisid sajaga
4) Ilm oli meganõme.
5) Terve nädala esimese poole mu sääre keskmine kolmandik valutas täiega, mis andis ka rahulikul kõnnil tunda, mistõttu jooksma sain sel nädalal täna alles esimest korda.
6) Mu palk tuli üle - ja see peab mingi viga või APRILLINALI olema! Ma olen suht ahastuses!
7) MUl on tekkinud vist depressioon.
8) Või on lihtsalt kevad(talve)väsimus, sest kevade moodi ilm tõepoolest pole.
9) Homme on vene keele töö ja ma suht ei oska ikka veel.
10) ...

Mis on tore, on see, et täna kui ma jooksin (pikk jooks), siis esimesed 8,5 km olid üpriski nauditavad. Kiirus oli ka hea (6:30-6:31 min/km). Mingil hetkel, kui hakkasin Tammekale jõudma ma totaalselt väsisin. Teeolud Tamme staadionil olid ka megakehvad, mistõttu otsustasin seal mitte ringitada ja suundusin autoteedele tagasi. Aga Tammeka "jooks" võttis tempot oluliselt maha. Jätkasin tempoga 6:40 min/km 11.km paiku olid jalad veits soolikad juba ja otsustasin taaskord korrata kõrget õhulendu jääle. Päris valus oli tegelikult. Kuid kiirelt mõeldes jõudsin järeldusele, et ühte tõelist jooksusõpra ei heiduta mingi tobe kukkumine ja joostes jõuab oluliselt kiiremini koju kui vantsides ja valust grimassitades.

Kilomeetreid: 36,94 km
 Aeg: 5 h 49 min

Järgmisest nädalast ei oska ma midagi oodata. Või noh, PARkMEtSA JOOKS laupäeval! Aga ei teagi, kas seda väga oootan. Aga ilusamat ilma võiks küll tulla!!

Nädala kokkuvõte 25.03 - 31.03

Suhteliselt tegus nädal oli nii koolis, tööl kui ka treenides. Tore oli see, et jõudsin ujuma, suusatama ning isegi 2 korda jooksma. Esimene kord oli eriti mõnus. Teisel korral käisin koos Lauriga jooksmas ja megapalav oli, mistõttu jooks polnud nii mõnus.

Ujumisest nii palju, et lastebasseinis sai see 750 m ujutud, sest ujula on nii ülerahvastatud!!

Olin tööl küll ainult laupäeval, kuid see oli täielik hullumaja, mis seal toimus. Mingi 100 last käis meil 12 h jooksul. Ok, pisut liialdan, kuid see oli lihtsalt kohutav. Kuna lastevanematel pole pühadel midagi teha, siis lihtsalt kontrolli mõttes tullakse erakorralisest vastuvõtust läbi. Mis mõttes?!?!

Täna oli ka vanaema sünna - JUUBEL (80) !!

Peale sünnat käisime Sigridi ja Lauriga Vooremäel suusatamas! Tõepoolest seal metsa all on megalt lund. 2 korda kukkusin ka, sest kiirus läks suureks, kurv tuli ja prillid läksid uduseks. Aga 8 km tehtud!

Järgmine nädal ilmselt nii sportlik ei tule, sest hematoloogias on arvestus tulemas ja vene keeles töö - ja ma olen kõiges kuidagi väga maas:S

Uuel nädalal tahaks lõpuks ometi jooksujaki osta, sest peagi-peagi on tulemas minu selle aasta esimene võistlus - Parkmetsa jooks!! Pean veel veidi linnas ringi vaatama.

Kilomeetreid: 40,06 km
Aeg: 6 h 41 min

Nädala kokkuvõte 18.03 - 24.03

Võiks öelda, et kuna sel nädalal olin ainult ühe päeva nädalavahetusest tööl, siis jõuan ja jõudsin rohkem. Raske öelda.

Pikk jooks (14 km) sai täna küll tehtud, kuid palju on veel teha. Esimesed 7 kilti oli megapalav. Võtsin isegi mütsi peast, järgmisest 7 km oli aga megakülm ja tuuline. Endokrinoloogiat peab täna õppima. TÄIEGA!

Homne päev tuleb ka üpriski busy, kuna 1) Endo arvestus on homme 2) peab Lastekliinikust läbi minema, uue lepingu pärast (hakkan tööle ka nädala sees) 3) Osalen ühes bakatöös ja homme on selle tarvis intervjuu 4) Vene keeel 5) tahaks õhtul koju jõuda ja pisut niisama chillida !

Nädala kilometraaž: 39,25 km  (rohkem kui viimasel kolmel nädalal!!)
Aeg: 6h 50 min

See lumi võiks nüüd tõepoolest ära sulada! AITAB! Võistlused pole enam väga kaugel.

Nädala kokkuvõte 25.02 - 03.03

Nädala viimane jooks ehk pikk jooks jääb seekord ära, sest nii eile kui ka täna on kuidagi kahtlane olla. Olen vist pisut külmetada saanud. Kolmapäevane jooks oli muidu megamõnus. Päike paistis ja super lihtsalt. Üle hulga aja üks parimaid jookse. Megamõnus oli see!!

Reedene jooks oli ilma tõttu veits nõme ja ilmselt siis ma pisut külmetada saingi. Üritasin sel päeval ka tempojooksu teha. Esimene kilomeeter kiires tempos joosta oli suhteliselt ok, kuid pärast seda läks raskeks ja siis tempo vajuski 5:30 min/km pealt lõpuks 6:05 min/km peale.

Täna käisime Lähtel Lauri sünnipäeva auks koos Sigridi ja Oskariga suusatamas. See oli täiesti võimatu missioon. Ööga oli umbes meetripaksune lumekiht maha sadanud, mistõttu suusatamise moodi minu tegevus välja ei näinud. Lihtsalt ukerdasin seal ja püüdsin kuidagi püsti jääda. Lisaks rohkele lumele oli ka suhteliselt külm (-7'C näitas, kuid tuule tõttu oli tegelikult -14'C).

Päris väsitav nädal oli see: proovipäev vol 2 + õppimine kardio arvestuseks (mis tegelikult ei olnudki nii raske, kuid ma olen õnnelik, et ma suure osa ajast pühendasin EKG-de õppimisele, sest ma pole kunagi varem nendest nii hästi vist aru saanud) + jooksud + rühmapidu, kus kõik olid väsitavast nädalast täiega zombid +  Lauri ja minu sünnipäeva pidamine tema familiaga + Lauri sünna minu perega + Eesti Laul (mul on nii kahju Kõrsikutest).

Nädala kilometraaž: 36,66 km (kuidagi allamäge läheb)
Aeg: 5 h 56 min

Loodan, siis uuel nädalal siiski ujuma jõuda ja kilomeetreid ehk rohkem koguda. Lisaks sellele pean ma treeningplaanis pisut korrektuure tegema, sest järgmisel nädalavahetusel olen ma mõlemal päeval tööl (12 x 2 h).

Nädala kokkuvõte 4.02 - 10.02

Nädala kilometraaž on päris hea (52,43 km + 4 km Karoli sünnalt koju täna), kuid suur osa sellest moodustab kõndimine. Nimelt otsustasime me Lauriga autot vähem pruukida ja nii me jalutamegi pärast kooli koju ja mina lähen sageli hommikul ka jalgsi. Kolmapäeval, kui gün.ring toimus käisin ma 4 korda haigla ja kodu vahet.

Suur pettumus oli teisipäevane päev, mil pidin tegema kerge lühikese jooksu, kuid viimasel hetkel mõtlesin, et suusatada on ka tore. Väljas oli aga +1'C ja lumi jäi mu suuskade määrde külge justkui liim oleks all. Igastahes väga kehv trenn oli see ja suusatada eriti ei saanud.

Neljapäevane trenn oli raske, kuna nädal aega kõndimist ja igaks päevast õppimist annab juba vaikselt tunda. Ühesõnaga läksin ma jooksma läbi raskuste pärast väikest uinakut. Ja terve jooksu ma suhteliselt magasin. Alles siis, kui ma koju jõudsin, võisin ma öelda, et olen nüüd ärkvel?!

Täna tegin pika jooksu (10 km). See oli suhteliselt normaalne, kuid ma pean endale ikkagi normaalse kapuutsiga dressika muretsema, sest antud vammusega on päris palav joosta. Teiseks oli ilm täna päris vastik - poollörtsist ollust sadas pidevalt alla. Jalad said esimesel kilomeetril juba märjaks. Nägu oli megamärg. Pidin prillid ära võtma, et midagi üldse näha.

Sel nädalal olen rekordiliselt palju vastlakukleid ka juba söönud, kuigi vastlapäev on alles tuleval teisipäeval. Degusteeringu tulemus on see, et kõige paremad vastlakuklid on Saialille pagariäris. Soovitan!! Õige vahukoorega!

Täna tuleb taaskord hiinapärane õhtu. Kuna Karolil on sünna ja Pange me läheme!

Järgmisel nädalal on üks ujumine ka plaanis.

Mõnusat vastlaliugu!