Läbisegi kõigest

Annan endast väheke märku. Märtsikuu on kohe-kohe lõpule jõudmas. 

Märtsikuu võib jagada kolmeks perioodiks: aeg enne reisi, reisil olek ja aeg peale reisi. Enne reisi oli tööalaselt väga pöörane nagu ka praegu pärast reisi. Hetkel olen ametis ühe ettekande tegemisega, mis valmib väga visalt.

Rääkides reisist, siis valdasid mind enne, pärast reisi ja selle ajal erinevad tunded. Enne reisi oli ootusärevus reisi ja kauaoodatud puhkuse ees suur. Kui pidevalt intensiivselt tööd teha, siis mingil hetkel hakkab "kett maha jooksma" ja reis tuli just õigel ajal, et aeg maha võtta. Ka minul olid väikesed eelarvamused reisi sihtkoha suhtes. Tavaline palpisaar ju.

Sõitsime Kanaari saartest suurimale Tenerife saarele. Meie hotell paiknes saare põhjarannikul musta vulkaanilise liivaga Puerto de la Cruzis, mis on ajalooliselt esimene Tenerife kuurortlinn. Praegu on soodsa kliima tõttu populaarsemad saare lõunarannikul olevad kuurortlinnas Playa de las Americas ja Los Cristianos. Miks ma ütlen kliima, sest keset saart on vulkaan Teide, mis on ühtlasi Hispiaania kõrgeim mäetipp, olles merepinnast 3718 meetri kõrgusel merepinnast. Nimetatud vulkaan, mis purkas viimati 1909. aastal, jaotab saare kaheks erinevaks kliimavööndiks. Vulkaani varjus asuv saare loodeosa on niiske ja lopsaka troopilise taimkattega, lõunaosa on kuum, kivine ja kuiv. 

Õnnetus või mitte, olime ainsate eestlastena tervest lennukist saare põhjaosas, kus oli veidi jahedam ilm. Lausa nii jahe, et inimesed käisid seal jopedega. Minul olid kaasas vaid suvised kleidid, paar õhukest kampsunit ja kevadmantel. Temperatuur kuni 18*C ja tuuline. Esimestel reisipäevadel oli mul väga tugev alaseljavalu, mistõttu olin olukorras veel rohkem pettunud. Paar päeva hiljem, kui seljavalu kaebused näitasid vähenemise märku (suutsin juba kõndida rohkem kui 1 km), otsustasime külastada meie linnas paiknevat kuulsat loomaparki "Loro Parque". Veetsime pargis 5 h - gorillad, pingviinid, mõõkvaalade-/delfiinide- ja merilõvideshow jne. 

Järgmistel päevadel rentsime auto, põrutasime Teide tippu pealpool pilvi imelist vaadet nautima ja edasi veetsime aega saare lõunarannikul, sõime mitmel korral mereandidega Paellat ja päevitasime end pruuniks. Nii uskumatu, kui see ka pole, sain ma Kanaaridel aru, et ka kõrvu peaks päikesekreemiga kreemitama, kuna need kõrbevad muidu ära.

Reisi lõpus oli väga kahju lahkuda, sest hispaanlased oli supersõbralikud, toit oli imehea ja ka põhjarannikul muutus ilm soojemaks. Eelarvamustest vabanenuna võin öelda, et soovitan minna Tenerifele, kuna saare loodus on väga mitmekesine (eriti kui sõita Teide tippu ja tagasi), võimsad kiirteed, kuna võimas on hullata 2-meetristes ookeanilainetes Los Giganteses, kui tahad külastada Loro Parque-i (mida 1993. aastal külastas ka Michael Jackson), kui tahad ronida Hispiaania kõrgeima mäe tippu, kui tahad nautida rannamõnusid, kui tahad süüa hästi ja  kui oled väsinud, et kohalikud peavad sind alailma venelaseks (nagu paljude teiste riikide kuurortites).

Loro Parque - delfiinishow

Teel Teide tippu, pealpool pilvi

Teide tipus, 3718 m merepinnast.

Sünnipäevalaps basseinis

Puerto de la Cruzis viimast päeva

Sünnipäeva lõunasöök - Paella mereandidega

Playa de las Americas

Reisil olles lugesin läbi Stig Rästa raamatu "Minu Kennedy". Kas see just "must read" checklisti kuulub, on küsitav, kuid ma ei saa ka öelda, et ma kahetseks, et kulutasin oma aega selle raamatu lugemisele.

Tagasi Eestis, otsustasime elukaaslasega minna täiskasvanute ujumiskursusele Reval Spordiklubis. Möödunud pühapäeva õhtul sai esimeses treenis käidud ja emotsioonid on laes. Läksime kursusele, mitte seetõttu, et me ei oskaks ujuda, kuid tore oleks tehnikat lihvida. Eriti, mis puudutab kroolimist ja kuidas efektiivsemalt vees ja vee peal hingata. Veel õppisime vees kukerpalle tegema, mis on oluline oskus kroolis edasi-tagasi ujumise puhul. Ootan põnevusega juba uut tundi. Seltskond on lahe ja ujumistreener ka tore.

Märtsis oli mul plaanis liituda ka Sparta spordiklubi maratoni jooksugrupiga. Eile pidingi esimest korda tundi minema. Olin nädalast väga väsinud, sealhulgas 2 magamata ööd (öövalve + ühel ööl ei tulnud lihtsalt und), kaalusin plusse ja miinuseid ning otsustasin siiski nimetatud trenniga esialgu mitte liituda. 

Blogi pealkiri "Minu jooksumaailm" tundub viimasel ajal suhteliselt küsitav, kuna jooksukilomeetreid väga palju ei ole kogunenud. Põhjuseks on olnud väsimus, kehv trenn selja- kaelavalu tõttu jne. Hetkel ei oska ma öelda, mis saab minu edasistest jooksutrennidest, võistlustest. Uljalt registreerisin end aga Parkmetsa jooksule, kus ma pole mitu aastat käinud, kuid elame-näeme.

Suure küsimärgi all on maratonil osalemine, kuna hetkel ei treeni ma kindla kava järgi, ega oma mingisugust tulevikuvisiooni selle osas.

Ei-kaota-veel-lootust-Miina

Uus hingamine - #100blogipäeva (39/100)

Ma tunnen, et kaks vaba päeva annab justkui uue hingamise kõigele.

Kui ma neljapäeva õhtul lõpuks Tartusse koju jõudsin, olin ma nii väsinud, et suutsin ennast vaevalt voodisse veeretada.

Reedel olin ma juba tegutsemistahet täis. Sõitsime ennelõunasel ajal suvilasse, mille rannas veetsime 3 h. Kolmest tunnist pool olime vees. Ujusime, sulistasime, pritsisime, hüppasime jne. Järves on hetkel lihtsalt supermõnus vesi.

Mu vennal ja tema elukaaslasel tuli äkitselt mõte minna Pärnusse. Kiirelt panime asjad kokku, vaevalt mahtusime ise autosse ja alustasimegi teekonda suvepealinna. Kuna Pärnusse jõudsime me üpris hilja, siis reedel me merevette enam ujuma ei läinud. Steffanisse pitsast sööma läksime aga küll. Ööhämaruses otsisime veel telkimispaika. Leidsime ühe toreda telkla Valgerannas.

Tänast hommikut alustasime ka rannas, seekord siis mere ääres. Valgerannas oli üpris mõnus, sest rahvast on seal oluliselt vähem kui Pärnus olevas rannas. Aga vesi on siiski soolane ja mõnusalt jahutav. Kena pruunika jume sain ka Pärnust.

Tõesti toredad kaks päeva olid need. Kui me nüüd õhtul agasi Viljandisse jõudsin, siis hüppasime veel Viljandi järvest ka läbi. Hea värskendus sellisele kuumale ilmale. Viljandi üürikodusse jõudes ei mõelnud ma kaua, kiirelt panin ma jooksuriided selga ja läksin Viljandit avastama. Oh, mulle hirmasti meeldib uusi tänavaid uudistada. Vahepeal peatusin bussipeatuses, et uurida Viljandi kaarti, et ma päris ära ei eksiks. Õnneks pärast 75 minutit jõudsin kenasti tagasi enda ajutisse kodusse. Mõnus kosutav jooks oli see.

Ees on mind ootamas jällegi 3 pingelist tööpäeva. Loodetavasti pean vastu.

1/3 üllatusest - #100blogipäeva (25/100)

Eile ehk reedel sain ma väga toreda üllatuse Rademarilt. Hetkel ootan oma isikliku fotograafi saabumist Tartusse, mistõttu kõige varasemalt saan piltide näol korraliku ülevaate teha esmaspäeval ja loodetavasti selleks ajaks olen ma ülejäänud osa üllatusest ka testida saanud. Aga, et teie uudishimu pisut toita, väike pilt tänasest trennist.

1/3 üllatusest - Columbia sweat-activated cooling treeningsärk

------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Hommikul sõitsime perega Kauksisse. Kuna päikest ei olnud, siis piirdusin rannas õhuvannide võtmisega :D Siiski oli inimesi ja mitte vähe, kes ka vees suplesid. Vahepeal tegime peatuse Kääpas, kus sai Kalevipoja mööbli ja tarbeesemetega tutvust teha. Ostsime suitsukala ja krõmpsutasime soolakurki.

Kalevipoja tool, laud Kääpas

Pilvine Kauksi

Võtsin õhuvanne kampsunis :D

Minu nädalavahetus - #100blogipäeva (20/100)

Nädalavahetus oli tegemisi täis. Nagu eelnevalt mainitud, sõitsime laupäeval perega Peipsi äärde. Sõitu alustasime venna sünnipäeva tõttu üpris hilja, mistõttu esimene peatus oligi Alatskivil Kivi kõrtsis. Söök oli maitsev, miljöö huvitav ja toit oli taskukohase hinnaga.

Kivi kõrtsi sein

Edasi suundusime Alatskivi lossi, mida olen korduvalt külastanud, kuid iga kord suudavad nad mind üllatada. Sel korral oli keldrikorrus ka valmis. Keldrikorrusel oli näha huvitavaid vahakujusid töölisrahvast ja lisaks sai erinevaid töökodasid külastada ning soovi korral suveniire soetada.

Alatskivi loss ja selle ümbrus

Loss, mis on rajatud Šotimaa Balmorali lossi eeskujul

imeilusa tapeediga salong

vahakuju "kubjas"

Järgmine peatuspaik oli Kolkja vanausuliste muuseum. Pilti mul sellest hoonest kahjuks ei ole, aga  tahan öelda, et see on koht, mida tasub külastada. Kohalikust giid räägib vanausuliste kommetest, saab näha traditsioonilisi vanausuliste riideid ja muid tarbeesemeid. Ühtlasi on võimalik sealt osta vanausuliste retsepti järgi tehtud suhkrut, mida süüakse samovaritee kõrvale. See ei ole klassikaline poesuhkur, vaid selline huvitav keedetud (iirisetaoline) kompvek.

Vanausuliste suhkur (allikas)

Veel sama päeva õhtul sõitsime elukaaslasega tema vanemate suvekodusse puhkama. Vahepeal heitsime pilgu ka telerisse, sest toimus ju pinev jalkamatš ja laulupidu. Saun, šašlõkk, ujumine, metsmaasikad, Eesti Mäng, koroona ja mädamuna olid laupäeva õhtu ja pühapäeva märksõnad.

Võrkkiiges (mis ei ole küll võrgust) on mõnus

Kui ma lõpuks pühapäeva õhtul koju jõudsin, ei suutnud ma esialgu peale laulupeo televiisorist vaatamise ja kaasa laulmise midagi teha. Mingil hetkel panime elukaaslasega jooksuriided selga ja läksime välja jooksma. Pikka jooksu sellest ei saanud, kuid 8,5 km päris heas tempos jooksime küll. Kõhus oli veidi halb enesetunne, sest viimase 2 päeva jooksul sai palju rämpstoitu söödud. Proovisin oma uued lühikesed püksid ka jooksmisel ära. Pisut ebameeldiv oli see, et inimesed tänavalt vaatasid mind pidevalt ja ma ei tunne nendes pükstes 100% hästi. Peab kõvasti veel tööd tegema!

Peale jooksu tegin piduliku lõpu 30 päeva jõuharjutustele. 5 min planki, 150 kõhulihast, 50 kätekõverdust, 225 kükki. Kükkidega ei ole veel lõpp, kuna luuümbrisepõletiku tõttu jätsin vahepeal kükid ära. Mis edasi? Mõtlesin, et kui kükkidega kolmapäeval lõpetan, siis võiks harjutustega teist ringi alustada.

Mammutpostituse lõpetuseks minu tagasihoidlik nädala kokkuvõte: jooks 20,5 km (2h 20 min).

Hetk tänasest - #100blogipäeva (18/100)

Kuna viibin Tartust ja ühtlasi ka arvutist kaugel, siis kahjuks ei õnnestu tänasest pilti postitada.

Võid piiluda instagram.com/hintmiin

Estonia Spa

Täna ja eile viibisime Lauriga Pärnus Estonia spa-s, et pisut hilinenult meie tähtpäeva tähistada. Päris mõnusad termid on seal spa-s ja lumises Pärnus on hoopiski toredam käia, kui suvel lõõskava päikese all tuhandete inimeste keskel ennast praadida. Üks huvitav protseduur nagu Surnumere vann 2-le oli meil ka. Vannis/väikses basseinis oli 33% soolasisaldus, mistõttu põhjustab seesugune kontsentratsioon vee pinnal hõljumise. Suht naljakas kogemus oli see. Aga mis oli suht hull, oli see, et üle kere ajas sool kipitama ja kihelema. Kohati muutus see lausa talumatuks. Eriti siis, kui vesi pidi suhu minema. Kõrvust ja juustest võib siiamaani soolahelbeid leida. Aga muidu oli tore!

Umbes kümmekond päeva on veel aega vaheaega nautida. Eks ma ürita seda siis teha. Ja sportlikke tegevusi peaks ka plaanidesse mahutama!!

Jutte siit ja sealt

Täna algas kool ehk praktikumid said hoo sisse. See algas suht kohutavalt: 3 h järjest nägime lapsi, beebisid, kes olid ennast ära põletanud ja kisasid hirmsat moodi. Nii kahju oli, endalgi tuli pisar silma.
Täna oli ka kahjulik päev: lunastasin mäkist tasuta (võidetud) kanaburgeri + magustoiduks sõin veel jäätist ka.
Täna oli ka külm päev. Et natuke sooja naha vahele saada, lähen ma paari tunni pärast Ilona trenni "Põleta ja vormi"!

Nädalavahetusel käisime Riiias, mis oli natuke randoomne ja kiire üritus. Kes veel ei tea, siis 15. sept avati Galerija centris H&M!! Esimene baltikumis!! Ja me otsustasime seda kaema minna. Megapalju rahvast oli, ometi polnud avamispäev. Järjekorras olime kokku üle tunni aja. Lisaks sellele käisime ka Livu veepargis, mis oli ka omaette huvitav: palju igasuguseid torusid ja muid atraktsioone.

Reedel helistas ka Liis ja ütles, et sünnitas ühe toreda ja tubli poisslapse: Heinharti!!
Tahan katsikule juba minna!!!

Vähem kui 2 nädala pärast on jooksuvõistlus jällegi: 10 km Tartu sügisjooks!! Pole kahjuks peale SEB sügisjooksu jooksutrenni teinud väljas, sest olen vahelduva eduga terve ja haige olnud.

Laupäeval algas ka sügis!!

Elu pärast tööd

Elu pärast tööd on mõnus. Näiteks eile käisin jooksmas ja üle hulga aja nautisin ma seda täiega. Järgisin Lauri soovitust, et ma ei annaks endast alguses kohe maximumi ja see tõesti toimis hästi, kuigi kohati oli tunne, et liigun nagu tigu (~7,5 km/h). Koju jõudsin umbes 42 minutit hiljem. Tõesti mõnna oli!! Täna näiteks käisin pediküüris. Polnud ammu sealgi käinud ja jallud on nüüd nii mõnnad:D Ema ja isa on hetkel Bulgaarias ja Lauri töötab sajaga, mistõttu ma siin vahelduva eduga elan üksi koos kilbuga ja vahetevahel Lauri tuleb ka külla, kui tal aega on. Panin ennast kirja ka tasuta trenni järgmiseks nädalaks Tamme spordikluppi. Olen seal korra jõukas käinud. Suht vinge on seal. Käisime vahepeal veel Tlnas terve perega, siis Lauri suvilas ka möllutasime ja ujumas Külitses. Uuest nädalast algab Tartuff!! Ostsin endale eile ühe raamatu, millest võib tulevases elus palju abi olla.

Rännud siia-sinna

Ilm sakib sajaga. Kuid hoolimata sellest käisime pühapäeval minu vanemate ja Lauriga Jõhvis-Kauksis-Alatskivil (pilt 1) trippimas ning kolmapäeval-neljapäeval Lauri perega Haapsalus-Pärnus-Tõrvas (pilt 2).
Paluks veidi veel päikest!!

Antalya mi amor

Homsest läheb siis sõiduks Türkki. Kui tagasi tuleme, siis lisan pilte ka;)
Tagasi tuleme juba 16. kuupäeval!