Juuli kokkuvõte

Ohoo, tegemisi on palju, mistõttu blogi on unarusse jäänud. Võimalik, et see ongi saurusblogijate loomulik asjade käik. 

Juulikuu oli tööalaselt väga pinev. Juulisse mahtus lisaks 40 töötunnile nädalas ka 7 valvet. Seega olen rahul, et suutsin koguda 106,17 jooksukilomeetrit (11 korda). Kahjuks 3 trenni jäid erinevatel põhjustel tegemata, mistõttu number oleks võinud suuremgi olla. Siiski ei aja ma ju numbrit taga, eesmärgid on märksa teised. ÜKE-dega ma nii tubli ei ole, suutsin vaid ühel korral ÜKEt teha.

Juulis oli ka palju toredaid üritusi. Nendest enim tähelepanu väärivad Lenna Kuurmaa kontsert Al Bastiones, ema juubeli tähistamine Joostis, Minigolfi turniir Kadriga ja Vääna-Jõesuu külastamine, Naissaarel seiklemine ja Nargen festivalil etenduse "Adama õunad" väisamine.

Pilte siit ja sealt:

Lennaga külmal juulikuu õhtul

Omari küünis Naissaarel etendusel "Adama õunad"

ema juubelil pärimusmuusik Triinu Tauliga

Üle mitme-setme kuu olen augustis kahel võistlusel osalemas - Rakvere Ööjooks (21,1 km) ja Sketchers 5 km jooks. Juba 2 aastat on vahepeal möödunud, kui ma viimati osalesin poolmaratonil. Olen põnevil, sest juba nädala pärast olen taas 21,1 km alistamas.

Registreerisin ennast veel ühele võistlusele. See on Nike Noortejooks, millest ma ka eelmisel hooajal võtsin osa. Idee polegi sel võistlusel ennast hingetuks joosta, vaid lihtsalt hoida enne suurt päeva (maratoni) jalad soojas ja lisaks tahtsin saada ilusat Nike jooksusärki :D

Aasta tähtsaim nädal + jooksuvõistlused

Alustan veidi teemavälise teemapüstitusega, kuid minu jaoks on käesolev nädal aasta üks olulisemaid nädalaid. Kui keegi veel ei tea, siis olen väga väikesest põnnist alates olnud tulihingeline Eurovisiooni lauluvõistluse fänn. Olin lausa nii suur fänn, et kirjutasin väiksena "Minu sõbrad" mälestusteraamatusse, et tahan saada eurolaulukirjutajaks. Seepeale tegid sõbrad nalja, et siis ma saan vaid üks kord aastas tööd teha. 

Muusikakooli päevil tegelesin vähesel määral ka kompositsiooniga, rohkem klassikalise muusika viljelemisega. Jõudsin ka heliloominguvõistlusele Tallinnas, kus kandsin Olav Ehalale enda tehtud 2 teost ette ja sain publikupreemia. Viimased 12 aastat ma enam heliloominguga ei tegele, Eurovisiooni jälgin endiselt suure põnevusega ja alati korraldame sõpradega omavahel suure ennustusvõistluse.

Tooksingi siinkohal välja minu tänavused lemmikud (1. koht on kindlasti mu lemmik, edasine järjekord on pigem juhuslik): 

1. Bulgaaria (Poli Genova - If Love Was A Crime) - sobib suurepäraselt kiirema jooksutrenni jaoks! Vaieldamatult mu lemmik! Kuula ülal olevat lugu!

2. Horvaatia (Nina Kraljic - Lighthouse) - meenutab veidi 2013.a Eurovisooni võidulaulu (Taani)

3. Prantsusmaa (Amir - J'ai Cherche) - jällegi mõnus tempokas lugu

4. Tšehhi (Gabriela Guncikova - I Stand) - ütleks, et plagiaat (Hispaania 2015), aga hea lugu.

5. Soome (Sandhja - Sing It Away) - hea tempokas, teatud kohtadel tüüpiline Eurokas

6. Austraalia (Demi Im - Sound of Silence) - meeldejääv viis

7. Rootsi (Frans - If I Were Sorry) - kõik raadiojaamad on seda lugu juba tükk aega lasknud

8. Malta (Ira Losco - Walk On Water) - jällegi hea lugu

9. Aserbaidžaan (Samra - Miracle) - hea kuulata

10. Hispaania ( Barey - Say Yay)

Tegelikult on häid lugusid sel aastal üpris palju (lisaks Leedu, Island, Armeenia, Poola, Belgia, Sloveenia, Iirimaa, Iisrael, Holland, Küpros). Aga nagu Mart Normet ütles on kõik lood viimasel ajal väga ühetaolised, palju riigid tellivad laule Rootsi laulukirjutajatelt ja riikide omapära on suures osas kadunud. Tõsi, nõustun sellega!

Tulles tagasi jooksujuttude juurde, siis töökaaslastega tekkis paar nädalat tagasi idee minna koos SEB Maijooksule. Jälle olen võtmas osa võistlusest, kus pole varem osalenud. Eile õhtul tundus väga ahvatlev varasema Paf Olümpiajooksu nime all tuntud Tartu Kevadjooks. Jällegi sai kiirelt ennast jooksule registreeritud. Hetkel tundub, et ilma poolest võiks enam-vähem sobida ja Tartus on alati tore joosta! Kas ma just rekordit püüdma lähen, ei oska öelda. Aga, kui ei proovi, siis ei saa kunagi teada ka. Joostes kasvab jooksuisu :D

Läbisegi kõigest

Annan endast väheke märku. Märtsikuu on kohe-kohe lõpule jõudmas. 

Märtsikuu võib jagada kolmeks perioodiks: aeg enne reisi, reisil olek ja aeg peale reisi. Enne reisi oli tööalaselt väga pöörane nagu ka praegu pärast reisi. Hetkel olen ametis ühe ettekande tegemisega, mis valmib väga visalt.

Rääkides reisist, siis valdasid mind enne, pärast reisi ja selle ajal erinevad tunded. Enne reisi oli ootusärevus reisi ja kauaoodatud puhkuse ees suur. Kui pidevalt intensiivselt tööd teha, siis mingil hetkel hakkab "kett maha jooksma" ja reis tuli just õigel ajal, et aeg maha võtta. Ka minul olid väikesed eelarvamused reisi sihtkoha suhtes. Tavaline palpisaar ju.

Sõitsime Kanaari saartest suurimale Tenerife saarele. Meie hotell paiknes saare põhjarannikul musta vulkaanilise liivaga Puerto de la Cruzis, mis on ajalooliselt esimene Tenerife kuurortlinn. Praegu on soodsa kliima tõttu populaarsemad saare lõunarannikul olevad kuurortlinnas Playa de las Americas ja Los Cristianos. Miks ma ütlen kliima, sest keset saart on vulkaan Teide, mis on ühtlasi Hispiaania kõrgeim mäetipp, olles merepinnast 3718 meetri kõrgusel merepinnast. Nimetatud vulkaan, mis purkas viimati 1909. aastal, jaotab saare kaheks erinevaks kliimavööndiks. Vulkaani varjus asuv saare loodeosa on niiske ja lopsaka troopilise taimkattega, lõunaosa on kuum, kivine ja kuiv. 

Õnnetus või mitte, olime ainsate eestlastena tervest lennukist saare põhjaosas, kus oli veidi jahedam ilm. Lausa nii jahe, et inimesed käisid seal jopedega. Minul olid kaasas vaid suvised kleidid, paar õhukest kampsunit ja kevadmantel. Temperatuur kuni 18*C ja tuuline. Esimestel reisipäevadel oli mul väga tugev alaseljavalu, mistõttu olin olukorras veel rohkem pettunud. Paar päeva hiljem, kui seljavalu kaebused näitasid vähenemise märku (suutsin juba kõndida rohkem kui 1 km), otsustasime külastada meie linnas paiknevat kuulsat loomaparki "Loro Parque". Veetsime pargis 5 h - gorillad, pingviinid, mõõkvaalade-/delfiinide- ja merilõvideshow jne. 

Järgmistel päevadel rentsime auto, põrutasime Teide tippu pealpool pilvi imelist vaadet nautima ja edasi veetsime aega saare lõunarannikul, sõime mitmel korral mereandidega Paellat ja päevitasime end pruuniks. Nii uskumatu, kui see ka pole, sain ma Kanaaridel aru, et ka kõrvu peaks päikesekreemiga kreemitama, kuna need kõrbevad muidu ära.

Reisi lõpus oli väga kahju lahkuda, sest hispaanlased oli supersõbralikud, toit oli imehea ja ka põhjarannikul muutus ilm soojemaks. Eelarvamustest vabanenuna võin öelda, et soovitan minna Tenerifele, kuna saare loodus on väga mitmekesine (eriti kui sõita Teide tippu ja tagasi), võimsad kiirteed, kuna võimas on hullata 2-meetristes ookeanilainetes Los Giganteses, kui tahad külastada Loro Parque-i (mida 1993. aastal külastas ka Michael Jackson), kui tahad ronida Hispiaania kõrgeima mäe tippu, kui tahad nautida rannamõnusid, kui tahad süüa hästi ja  kui oled väsinud, et kohalikud peavad sind alailma venelaseks (nagu paljude teiste riikide kuurortites).

Loro Parque - delfiinishow

Teel Teide tippu, pealpool pilvi

Teide tipus, 3718 m merepinnast.

Sünnipäevalaps basseinis

Puerto de la Cruzis viimast päeva

Sünnipäeva lõunasöök - Paella mereandidega

Playa de las Americas

Reisil olles lugesin läbi Stig Rästa raamatu "Minu Kennedy". Kas see just "must read" checklisti kuulub, on küsitav, kuid ma ei saa ka öelda, et ma kahetseks, et kulutasin oma aega selle raamatu lugemisele.

Tagasi Eestis, otsustasime elukaaslasega minna täiskasvanute ujumiskursusele Reval Spordiklubis. Möödunud pühapäeva õhtul sai esimeses treenis käidud ja emotsioonid on laes. Läksime kursusele, mitte seetõttu, et me ei oskaks ujuda, kuid tore oleks tehnikat lihvida. Eriti, mis puudutab kroolimist ja kuidas efektiivsemalt vees ja vee peal hingata. Veel õppisime vees kukerpalle tegema, mis on oluline oskus kroolis edasi-tagasi ujumise puhul. Ootan põnevusega juba uut tundi. Seltskond on lahe ja ujumistreener ka tore.

Märtsis oli mul plaanis liituda ka Sparta spordiklubi maratoni jooksugrupiga. Eile pidingi esimest korda tundi minema. Olin nädalast väga väsinud, sealhulgas 2 magamata ööd (öövalve + ühel ööl ei tulnud lihtsalt und), kaalusin plusse ja miinuseid ning otsustasin siiski nimetatud trenniga esialgu mitte liituda. 

Blogi pealkiri "Minu jooksumaailm" tundub viimasel ajal suhteliselt küsitav, kuna jooksukilomeetreid väga palju ei ole kogunenud. Põhjuseks on olnud väsimus, kehv trenn selja- kaelavalu tõttu jne. Hetkel ei oska ma öelda, mis saab minu edasistest jooksutrennidest, võistlustest. Uljalt registreerisin end aga Parkmetsa jooksule, kus ma pole mitu aastat käinud, kuid elame-näeme.

Suure küsimärgi all on maratonil osalemine, kuna hetkel ei treeni ma kindla kava järgi, ega oma mingisugust tulevikuvisiooni selle osas.

Ei-kaota-veel-lootust-Miina

Populaarseimad blogipostitused

Vaatamata sellele, et ma igapäevaselt ei blogi, on mõned postitused siiski loetumad kui teised. Ehk on Sinulgi mõni populaarsetest postitustest jäänud lugemata. Loodan, et leiad siit midagi enda jaoks.

Kõige populaarsemate postituste TOP 10 on siin:

1. Eksperiment Teazy
2. FootBalance sisetallad
3. Rademari sügistervitus
4. Wellness test
5. Valio Eesti uudistooted
6. Räägime veel Asics jooksupapudest
7. Kingitus Rademarilt
8. Kardiopulmonaalne koormustest
9. Midagi halba, midagi head
10. Lõpp hea, kõik hea

Siinkohal tahaksingi tänada Sind, armas lugeja. Sinuta ei oleks populaarseid postitusi.
Aitäh Sulle! :)

Mis toimub?

Allikas

On see pime ja külm sügiskaamos, mis taaskord on võimust võtnud või lihtsalt tööstress? 

Ma tunnistan, et olen konstantselt väsinud ja jõuetu ning mul on tunne, et nädalavahetus ei taasta mu varusid enam piisavalt.

Korraks olin juba jõudnud punkti, kus plaanisin blogimise jätta täielikult. Siiani pole täielikult veendunud, kas ma jõuan sellega edaspidi tegeleda.

Uus keskkond, uus töökoht, uued inimesed mu ümber, uus keel. Seda kõike on viimase paari kuu kohta esialgu olnud päris palju. Vahepealsetel nädalatel on tundunud mõnusam ja lihtsam sirutada käsi kommikausi järele ja tõmmata diivanile kerra. See, mis selle tulemusena peeglist vastu vaatab mulle muidugi muljet ei avalda. See sunnib mind taaskord rohkem tegudele ka töövälisel ajal. 

Seoses kella keeramise ja varasema pimenemisega õhtusel ajal olen vältinud õhtusel ajal jooksmas käimist. Siiski uus ja harjumatu Tallinn. Kui turvaline ikkagi on Tallinnas õhtuti joosta? 

2 nädalat tagasi kolisin siseruumi trenni tegema. Esialgu olen piirdunud kahe jõusaali trenniga. Kuidagi harjumatu on vahetada asfaldil/kruusasel rajal jooksmist jooksulindi vastu. Õnneks on jälle tekkinud huvi hantlite ja muu jõusaali atribuutika vastu. Pean tunnistama, et nendel kahel päeval tulin trennist tagasi vägagi positiivse laenguga.

Üleeile õhtul võtsin ennast viimaks kokku ja seadsin sammud kodu lähedal asuvale terviserajale. Ei olnudki väga hirmus õhtupimeduses joosta. Oli teisigi jooksjaid, koera-, lapsekäru-jalutajaid. Võib-olla kõige raskem ongi minu jaoks uute harjumuste tekitamine.

Täna peale tööpäeva kutsus mind töökaaslane Nõmme-Harku ringile jooksma. 8-kilomeetrisele ringile sai tunniga tiir peale tehtud ja taaskord oli mõnus enesetunne tagatud. Kindlasti tahan millalgi sinna tagasi jooksma minna.

Kokkuvõtvalt tooksin välja olulised tähelepanekud sügiskaamose saabudes:

• Ära jäta pimeduse/ rohke töökoormuse tõttu oma üht lemmikajaviidet - sporti. See on üks vähestest teguritest, mis aitab raskustega toime tulla (igaks juhuks mainin, et pimedatel tänavatel joostes tasub omada helkurit, telefoni, pipragaasi? ja väledaid jalgu)

• Ära uputa muresid šokolaadikaussi IGA PÄEV - kindlasti on see mõnus ajaviide ühekordselt, kuid pikemas perspektiivis on sul kaks probleemi (lisaks probleemile number üks ka liigne kehakaal)

• Kui sügise saabudes välitrenni teha enam ei suuda/taha/jõua, siis on väga palju teisigi võimalusi, et seda teha siseruumides (ujumine, rühmatreeningud, kodused jõuharjutused jne)

• Hea on, kui on vähemalt üks sportlik tuttav/sõber/kolleeg, kes vajadusel kutsub sind kaasa jooksurajale/rühmatreeningule ja vastupidi

• Teema, mida ma ei puudutanud, kuid mis on kindlasti oluline sügismasendusest hoidumisel, on tervislik toitumine. Nüüd on aeg, kui tuleb oma toidulauda rikastada vitamiinidega ehk tsitruselised, rohelised/punased/kollased/oranžid köögi-, aed- ja puuviljad menüüsse!

• Kindlasti ei tohi unustada toredaid koosviibimisi lähedaste ja sõpradega. Turgutused spaas, ilusalongis, aga ka mõni eriline roog restoranis aitab vähendada võimalikku stressi.

Highlight of the week

Tänane jooks oli highlight of the week. Ometi jooksu esimesi kilomeetreid ei nautinud ma sugugi. See seletab nii mõndagi töönädala kohta, mis tõepoolest ei olnud väga mõnus. Aga kes on öelnud, et tööelu peab kergete killast olema.

Pildikesi tänasest jooksust:

Nipet näpet

Mõned teist on ehk märganud, et riburada lisandub uusi võistlusi paremal olevasse võistluskalendrisse. Sel korral olen minemas 21.novembril toimuvale Novembrijooksule. Nii ei taha hilja alanud jooksuhooaeg sugugi lõppeda.

Jooksusõber, tule Sina ka Novembrijooksule! Väga armas väike jooksuvõistlus enne suure lume tulekut.

Muul ajal, kui trenni ei tee, võistlustel ei käi, tegelen erialase tööga ja pusin vene keelt õppida. Poleks arvanud, et Tallinnas seda nii tungivalt läheb vaja. Oh well!

Tahan lähiajal teha ka ühe toitumist lahkava postituse. Elame, näeme!

Allikas

Midagi halba, midagi head

Esmaspäeval toimus järjekordne NRC trenn, sel korral siis niiöelda tavatrenn (mitte lõigutrenn). Peale õhtusööki oli raske ennast välja külma kätte sundida minema, kuid võtsin ennast kokku ja asusin teele.

Esmaspäevase trenni kogunemispaigaks oli Estonia teatri esine, kuhu meid kogunes külma ilma trotsides 4 inimest koos treeneriga. Esmalt tegime kiire jooksu Šnelli tiigi juurde ja seal hakkasime erinevaid jooksuharjutusi tegema.

Olgem ausad, ma polnud NRC lõigutrennist ja laupäevasest Tartu Sügisjooksu 10 kilomeetri võistlusest sugugi taastunud. Lihased olid ja on endiselt valusad. Seal ma siis koos kahe teise trennitegijaga hüppasin, kargasin ja tegin kükk-harjutusi kuni mul tekkis tugev valu vasaku reie ees- ja tagapinnal. Esialgu oli selline nõme krambitunne, kuid kui ma vähegi liigutada püüdsin, siis lõi tugev valu taaskord sisse. Rumala peaga tegin jooksuharjutusi ja ülejäänud trenni väiksema intensiivsusega edasi, kuid hea see polnud.

Joostes ma trennist koju minna ei suutnud, isegi kõndides andis reis tunda. Tänaseks kõndimine enam valu ei tee, kuid kogemata kükki laskudes annab lihastrauma endast ikka märku. Tõenäoliselt peab jalale rahu andma, külmaaplikatsioone kasutada pole enam mõtet ning valuravimeid ma pole samuti tarvitama pidanud, sest hetkel see mind väga ei häiri.

Vaatamata sellisele õnnetule lihastraumale (kerge rebestus?) olin ma eile sunnitud ostma uued jooksujalanõud. Sportlandis olid mugavad ja kerged Nike-i jalanõud väga hea hinnaga müügil, et ei raatsinud ostmata jätta.  Nüüd ootan igatsusega, kuna saaks tasapisi jälle jooksuradu vallutama minna. Karta on, et lähipäevadel seda ei juhtu.

PS: Varsti (hiljemalt nv-l) looodan üllitada Tartu Sügisjooksu postituse.

 

Minu nunnud Nike Tri-fusion Run jalanõud

Kui plaanid ei lähe plaanipäraselt

Olen juba ammu tahtnud sellest kirjutada. Alati ei lähe elu nõnda nagu peas olevas ettekujutuses või paberile kantud plaanis on. Esimene olukord, mis ei kujunenud kuigi plaanipäraselt on situatsioon, millest ma mõni postitus tagasi rääkisin, et kolin septembrist Tallinnasse elama. Sellel teemal ma hetkel peatuda ei tahagi, kuna muresid üürikorteri leidmisega jagub.

Mis mind aga veel murelikumaks teeb on hoopiski järgmine. Pean kahetsusega tõdema, et juulikuu treeningkalendris ilutseb üle 1,5 aasta kõige viletsam seis. Süstamatk, veidi ratast, kõndimine reisil olles ja AINULT ÜKS JOOKS ning seegi 4 km. Mis toimub?

Allikas

Nüüd tulevad vabandused, miks jooksu on nii väheks jäänud. Res.eksami ja reisi vahele jäi liiga vähe aega ja liiga palju tegemisi, sh süstamatk ja 24 h töö, et kusagilt ei suutnud midagi juurde pigistada. Reisil olles kahetsesin korduvalt, et ei võtnud jooksuriideid, -jalaseid kaasa, kuna hommikust õhtuni oli pidevalt näha mööda promenaadi jooksvaid inimesi. Reisi viimastel päevadel jäin ma haigeks ning kolm korda üle vasaku õla sülitades võin vast öelda, et külmetushaigus on nüüdseks läinud. Eelmisel nädalal olin mitmel korral tööl. Vabadel päevadel sajab vihma. Lisaks eelnevale esineb juba pikemat aega (~ 3 kuu jooksul) ebameeldiv valu parema jala Achilleuse kõõluse ja calcaneuse piiril. Valu tugevneb eelkõige füüsilise koormuse järgselt, vahepeal oli isegi trepist käimine ebameeldiv. Võttes arvesse perekonnaanamneesi, siis algav liigeshaigus on võimalik põhjus.

Ma tahaksin väga jooksma minna, kuid millegipärast ma leian viimasel ajal üha enam vabandusi, miks seda mitte teha. Ja see kõik teeb mind väga kurvaks. 

Veel enam, kui mul oleks õnnestunud Tartusse jääda, siis suur-suur plaan oli sügisest liituda mõne jooksuklubiga, kas spordiklubi ProRunneri või TYSK jooksutiimiga või mõne muu taolisega. Hetkel ei ole mul Tallinnas tegutsevatest jooksugruppidest aimugi ja kardan, kas uue elukorralduse juures jääbki mul jooksmiseks aega. 

Antud postitusega ei palu ma kellegi kaastunnet. Ma lihtsalt pidin selle endast välja purskama.

Et postitus ei lõppeks nii mustades toonides, siis on mul hea meel on öelda, et vähese sportlikkuse kompensatsiooniks on mul õnnestunud veidi kultuuri juulikuusse mahutada. Käisin esimest korda elus Viljandi Folgil "Svjata vatrat" kuulamas. Käisin kinos "Pabelinnu" ja veidi labast suveteatri lavastust "Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule".

Paar nädalat tagasi saabusid ka mu SportsDirectist tellitud rattariided ja need on ülivahvad.

Süstamatk

Olen veidi tõbisena reisilt tagasi. Haigestusin reisi viimasel päeval konditsioneeri tõttu ning pole siiani sellest täielikult taastunud. Aga loodan siiski uuel nädalal veidi sportlikumas võtmes hakata tegutseda. Olen võlgu ühe jutustuse seiklusesest Võhandu jõel.

Mõni päev enne Itaaliasse sõitmist käisime neljakesi (mina, vend, venna elukaaslane ja minu elukaaslane) süstamatkal. Tegemist oli sünnipäevakingitusega mu vennale. Süstamatka idee tekkis juhuslikult cherry.ee portaali külastades, kus pakuti võimalust Ahja või Võhandu jõel teha üks tore matk. Kellelgi meist polnud eelnevat kogemust süstaga sõitmisel, kanuuga aga küll. 

Matka broneerides sain täpsemad kontaktid, kuhu tuleks sõita. Kuna viibisime eelmisel päeval Võrumaal, siis vajas üksjagu kaardilugemisoskust, et mööda väiksemaid teid Võhandu sild (kohtumispaik) üles leida. Õnneks 10 minutit enne matka (arvatavat) starti me saabusimegi. Ilm oli päikeseline, kuid mitte liialt palav (21*C).

Silla vahetus läheduses oodates selgus, et me polegi ainukesed matkalised. Matka toimumise eelduseks oli muidugi see, et vähemalt 10 matkalist osaleks. Kohal oli 6 kanuud ja 5 süsta ning ~20 inimest. Õigepea loeti matkalised üle ja siirduti jõe äärde. Autojuhid aga suunati tagasi autodesse ning sõideti autodega matka lõpp-punkti. Selleks ajaks, kui autojuhid olid tagasi, oli matka arvatavast algusajast möödas veidi vähem kui 1 tund.

Vahepeal me arutasime, kuidas küll on võimalik kahekesi mahtuda ühte süsta, kuna matka kirjelduses oli kirjas, et matkaks on olemas 2- või 3-kohalised süstad. Õnneks peagi seletati täpsemalt, kuidas ja milliseid liigutusi kanuutajad ja süsta-matkajad tegema peavad ja mis meid ees ootab. 

Mainin veel ära, et Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil kulgev jõgi, mille pikkuseks on 162 kilomeetrit. Meie matk aga tervet jõge ei kata ning pidavat kestma ca 3-4 tundi.

Varsti selgus, et süstamatkale tulijad sõidavad siiski igaüks enda eest ehk ühekohalises süstas. Asetasime päästevestid selga, lisaks ka süstaseelikud, mis on vajalikud selleks, et vesi süsta ei tungiks. Seejärel aidati süstad vette, kinnitasime süstaseelikud süsta külge ja sõit võis alata.

Matka alguse fotosessioon

Alguses sai päris palju naerdud, itsitatud, pritsitud ja nii edasi. Ja nii me olimegi juba kohe matka alguses viimaste matkaliste seas. Kui umbes tunnike sai sõidetud, siis minu kaaslased tahtsid juba söögipausi teha. Hommikusöögi aeg oli 10 paiku, kella kaheks oli kaaslastel intensiivsest liigutamisest juba jõuvarud otsas. Kogenematusest olime võtnud nelja peale ainult 1 paki matka-vorstikesi, paki kummikomme ja 0,5 l vett. Vaatamata sellele, et elektroonikat ei soovitatud kaasa võtta, siis pakkisin telefoni igaks juhuks ja pildimaterjali tarvis kilekotti (matkakorraldajad soovitasid kasutada ka kondoomi, mis pidavat kenasti vett pidama). 

Aktsioonis

Peale väikest söögipausi liikusime mööda Võhandut edasi. Mingil hetkel jäime mina ja mu venna elukaaslane meesterahvastest maha, kuid kulgesime oma rahulikus tempos mitmest kanuust (kus oli 2-3 aerutajat) mööda. Kui olime umbes 9 kilomeetrit (~2 tundi) tasase vooluga jõel seigelnud, märkasime kaldal inimesi ja selgus, et ka meie peame nüüd kaldale sõitma. Vahepeal olime jõudnud mõelda, et kas matk ongi nüüd läbi. Tõepoolest, kätel olid juba mitmes kohas villid ja õlalihased non-stop aerutamisest väsinud.

Kuna ees oli tamm ja sellest üle/läbi sõita on päris ohtlik, tuli süstad mööda maismaad 100-150 meetrit vedada edasi. Väga hea, et meie seltskonnas oli ka meesterahvaid, kes süstade tassimisega said kenasti hakkama. Seejärel koguti kogu matkaliste grupp jälle kokku ja seletati, et matka teine pool on kindlasti huvitavam ja kiirem, kuna nüüd ootas meid ees 6 kärestikku. Ja kiirem pidi teine osa matkast seetõttu olema, et eelneval päeval oli tamm alla lastud ja vett järgmises jõe osas enam. Meile seletati orienteeruvalt millal mingisugune kärestik tuleb ja kuidas nende puhul talitleda. Et oleks kõige turvalisem kärestikke ületada oli skeem järgmin: (sellises järjekorras tuli kärestike puhul hoiduda vastavasse kärestiku ossa) keskelt - keskelt - paremalt - keskelt - vasakult - vasakult.

Matka kauneimas paigas

Matka II pool oli tõesti huvitavam ja kiirem, kuid väsimus ja tühi kõht andsid selgelt tunda. Matka lõpetasime veidi enne kella 17, kui olime kokku sõitnud 17 km ja pidevas liikumises olime 3 h 43 minutit. Pärast matka võrdlesime, kel on kätel rohkem ville.

Kokkuvõttes võib öelda, et süsta manööverdamine pole sugugi keeruline, kuid küllaltki vastupidavust nõudev. Võrdlesime süstamatka maratoniga, kuna käed olid pärast matka täielikud makaronid. Lisaks andis mul ka alaselg veidi tunda. Süstamatka järgne öö oli veidi rauhutu, kuna intensiivsest aerutamisest tegid käed magadeski valu. Ka järgmisel päeval olid kõikvõimalikud käelihased ja ka kõhulihased valusad. 

Kärestikku ületamas / pilt: kanuumatkaja.ee

Vend ütles, et järgmine kord, kui seesugune matk plaanis, peab eelnevalt kätele rohkem trenni tegema, et neid selleks piisavalt ette valmistada. Ka on soovitatav võtta matkale rohkem süüa ja juua kaasa, eriti kui kaaslaste seas on meesindiviide. Päikeselisema ilmaga tasub kanda nokamütsi. 

Kõigile huvilistele soovin lõbusat matka!

Vahekokkuvõte

Eile kella 15-st algas ka minul lõpuks suvi. Täiesti uskumatu! Ja ma olen seda oodanud 2014.a kevadest saadik, kui mitte varem.

Sel hetkel, mil teatati, et sain soovitud erialale sisse, oli tõeline pingelangus. Konkurendid olid tõesti tugevad ja see tundub kohati lausa uskumatu. Nüüd ~8 h hiljem, kui mulle see kõik pärale on jõudnud, on mul lisaks eufooriale ka teistsugused tunded. Ma ei oskagi seda kirjeldada, millised, aga ilmselt see annab aimu, kui ma ütlen, et ma lähen sügisest neljaks aastaks Tallinnasse elama. Appi! Muidugi olen ma varem korduvalt ja korduvalt nii iseseisvalt kui sõpradega Tallinnas käinud ja viibinud seal päevi kuni nädal, kuna ka mu sugulased elavad seal. Ja mulle väga meeldib Tallinnas KÄIA. Aga sellist lahendust poleks ma osanud küll näha. Kõige õigem oleks ilmselt öelda ambivalents. Pean nüüd kiirelt hakkama tegelema organisatoorsete küsimustega, kus ma Tallinnas elama hakkan. Eile korraks juba piilusin üürikortereid. Täiesti uus situatsioon minu jaoks, kuna pole kunagi kodulinnast ja lähedastest nii kauaks ära läinud. Elukaaslasele, kes ka soovitud erialale sai, anti võimalus valida, kas Tallinn või Tartu ja nüüd teeb temagi oma elus muudatusi. 

See kohatine ambivalentsus ei kahanda siiski mu rõõmu. Lõpuks ometi saan ma hakata korralikumalt trenni tegema, sest 3-kuuline metaboolse sündroomi tekitamine režiimil istumine (õppimine) + söömine + istumine + söömine + pikutamine + istumine + söömine + istumine + magamine on mõjunud laastavalt. 5.korrusele, kus ma elan, tammumine valmistab ilma hingelduseta juba raskusi.

Tahan hakata ka korralikumalt toituma. Hesburger + Metro + Asian Chef + purgisupp + Rimi pitsa + šokolaad + McDonalds ei ole kindlasti ideaalne ettekujutus tervisesportlase toitumisest. Aga selline nägi mu viimased paar kuud suuremas osas välja. Väga piinlik on seda tunnistada. Viimasel kahel nädalal polnud mul absoluutselt isu enam ühegi normaalse toidu järele, iga toiduamps tundus suhteliselt vastumeelne. Viimased 2 päeva ei saanud ma suure pinge ja iivelduse tõttu midagi peale hapude puuviljade suhu pandud.

Juba pühapäeval teen midagi uut ja põnevat sportlikus mõttes. Läheme väiksema seltskonnaga Võhandu jõele süstamatkale. Ma juba väga-väga ootan seda. Matka kestus on ca 3-4 h. Ainult kardan, et matka lõppedes on biits (musculus biceps brachii) ja triits (musculus triceps brachii) koos sõpradega surnud. 

Vähem, kui nädala pärast sõidame elukaaslasega reisile Itaaliasse - Riminisse. Nii ootan, sest pole kunagi Itaalias käinud. Mõte Itaaliast paneb kohe süljenäärmed kiiremini tööle. Tahaks nimetatud reisi jooksul vähemalt ühe väljasõidu Veneetsiasse teha.

Nagu ma mitu kuud tagasi kirjutasin ootab käesoleval suvel paar kui mitte rohkem head raamatut lugemist. "Eesti jooksjate lood" ja "Jooksjana sündinud" nende seas.

Jutu lõpetuseks annan eluks vajaliku soovituse. Õppige lugema (ma ise peaks sellest kõige enam õppust võtma): mis on õige/mis ei ole õige vastus. Võimalik, et nimetatud probleem ( ja kaotatud 3 punkti) määras minu edasise elu ehk siis elagu Tallinn!

Motivatsioon, kus sa oled?

Pärast lõpueksami sooritamist on väga raske ennast kokku võtta ja uuesti õppima asuda. Õigupoolest alustasin käesoleva nädala esmaspäeval taas õppimist, aga õppimine läheb kuidagi eriti vaevaliselt. Mu tähelepanu hajub peale 5 minutilist keskendumist. Lihtsalt kohutav! Ja mitte ainult see ei ole kohutav. Nõme on veel see, et ma ei taha enam välja jooksma ka minna. Vorm on kehv ja ei suvatse selle parandamiseks midagi ette ka võtta.

Activiaga SEB Tallinna maratonile

Allikas

Uudis jogurtimaiatele jooksusõpradele. Alates tänasest kuni 31.augustini toimub taas kampaania Activia Jooks. Ostes 25 joogi-Activiat (300/280 grammised pudelid) või 25 Danone Activia jogurti 4-pakki on võimalik Activia kaudu registreerida tasuta SEB Tallinna maratoni 21 km, 10 km (kõnd või jooks) võistlusele. Vajalik on vaid ostutšekid säilitada.

Eelmisel aastal lunastasin SEB Tallinna 1/2 maratoni pääsme just Activia joogijogurti korke kogudes. Lisaks sain vahva Activia särgi ka.

Kahju, et tänavu ei saa maratoni distantsile nimetatud korkide eest minna. 

PS! Ostsin jalgrattakiivri ja toas on nüüd palju turvalisem õppida, kui tahaks sellest metsikust materjalist peaga vastu kirjutuslauda koputada.

Kõik oli veel enam-vähem kuni tulid järgmised valemid:

Ja need:

Allikas

16,5 päeva selle õuduka lõpuni!

Heateo jooksule

Allikas

Homme toimub Tartu Tähtvere Spordipargis Heateo jooks. Tegemist on puhtalt heategevusliku üritusega, mille eesmärgiks on aidata ülekaalulistel lastel jõuda tervislike eluviisideni. Registreerimine jooksule on tasuta, kuid stardinumbri kättesaamisel palutakse teha vähemalt 1 euro suurune annetus, millele ravimfirma TEVA lisab 5 eurot iga osaleja kohta.

Varem ei ole ma nimetatud üritusel osalenud, kuid Tähtvere spordipargis olen korduvalt käinud jooksmas, uisutamas ja suusatamas. Minu jaoks tähendab Heateo jooks ka niinimetatud jooksuhooaja algust. Kindlasti ei lähe ma homme sinna aega jooksma, vaid eelkõige heategevuslikel eesmärkidel ja ka sellepärast, et pakkuda vaheldust juba väga tüütuks kujunenud lõpueksamiks õppimisel. 4,5 nädalat olen õppinud hommikust õhtuni ja siiani ei ole õnnestunud materjalile tiiru peale teha. Loodetavasti eksamipäevaks olen seda jõudnud.

Tule sina ka!

Rohkem infot siit.

Rademari Asics kliinik

Allikas

Hei, tartlased!

Kel nälg uute jooksujalatsite järele, siis homme toimub Tartu Lõunakeskuses Rademari spordipoes Asics kliinik kl 12-16, kus on võimalik vastavalt jalatüübile leida õiged jooksujalanõud!

Konnad

Üleeilsel jooksutiirul õnnestus mul nii mõnigi päikese käes peesitav konnake fotosilma ees jäädvustada. 

Küsimus: mitu konna on pildil?

PS: Millalgi tahaks õppimise kõrval leida aega, et rääkida minu uutest jooksuvarjudest. Natuke peab veel ootama.

Jutte jooksurajalt ja selle kõrvalt

Kuigi viimasel ajal pole jooksmisest palju juttu olnud, siis tahan öelda, et ma pole jooksmist sugugi ära unustanud. Hoolimata kiirest elutempost üritan endiselt nädalas kahel-kolmel korral jooksmas käia. 

Kevad on täies hoos. Käisin täna õhtupoolikul pärast suuremat vihmasadu jooksmas ja see oli omaette huvitav kogemus. Esiteks oli tore see, et ilmselt suurem osa jooksurahvast oli eilsest jooksuvõistlusest väsinud, et olin rajal ainuke jooksja ja üks vähestest inimestest. Siiski ei saaks öelda, et liiklus rajal oleks väga hõre olnud: rajale olid tulnud tuulist ilma trotsides vihmaussid, teod ja üks üksik sisalik. Ühel hetkel vaatasin teelt kõrvale murule ja seal silmitses mind üks priske kärnkonn. Järgmisel hetkel pidin tegema suure hüppe, et mitte astuda peale paarituvatele konnadele. Ja siis oli seal veel konnasid. Vihma järgselt oli puude vahel tunda mõnusat kevadist lõhna. Noored naadivarred ja väikesed võilillelehed. Oh, kui vahva aeg see kevade! Kui ma ei peaks toas õppimisega tegelema, siis ma veedaks ilmselt tunde looduses. 

Vahva oli tänase jooksu juures veel see, et pulss oli päris mõistlik. Ok, tempo oli aeglane, kuid mulle meeldis see! 

Mainin veel ära, et hakkasin uuesti kohvi jooma, kuigi varasemalt mu keha on selle liiga pööraselt reageerinud. Aga ma ei suuda seda metsikut 3,5 aasta materjali läbi võtta, kui ma pidevalt unega võitlen pean. 

Lõpetuseks üks soovitus: kel vähegi aega, mingu välja kevadet nautima ;)

Allikas

Eesti jooksjate lood

Sõbranna K. tegi mulle väga vahva sünnipäevakingituse, raamatu "Eesti jooksjate lood". Kahjuks alustasin käesoleval nädalal tõsist lõpuspurti ehk lõpueksamiks õppimist, mistõttu jääb raamat südasuvist aega ootama. 

"Kui tegime sporti, siis tegime seda kogu hingest ja kõvasti. Kui aga puhkasime, siis ka puhkasime hästi." Raivo Mägi

Nüüd aga lähen edasi õppima, et saaks suvel mõnusalt head raamatut lugeda.

Eksperiment Teazy

Paari aasta jooksul olen graafikusse märkinud enda kehakaalu kõikumisi ja millegipärast ajastub kehakaalu maksimum alati märtsikuu lõppu või aprilli. Nii ka sel aastal.  On see kevadväsimusest tingitud halvad toitumisharjumused, rohkete sünnipäevade mõju või midagi muud?! Tegemist ei ole mõnesaja grammise kaalu kõikumisega, vaid 3-5 kilogrammine muutus. Seesugune muutus põhjustab halba enesetunnet ja mõjub ka enesehinnangule negatiivselt.

Minu kehakaalu kõikumine jaanuar 2013 - aprill 2015

Sel aastal otsustasin eksperimendi mõttes proovida paljukiidetud Teazy teatox teesid. Kes veel ei tea, millega tegu, siis Teazy kodulehelt võib lugeda järgmist:

Teazy näol pole tegu järjekordse imeteega, mis võluväel 20 kg haihtuma paneb. See on tee, mis aitab tänu oma hoolikalt valitud koostisele organsimi puhastusprotsessile jõudsalt kaasa, annab lisaenergiat ning vähendab söögiisu. Kuna tee koostisained kiirendavad ainevahetust, parandavad keskendumisvõimet ja mälutegevust, sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, mõjutavad soodsalt maksa ja kõhunäärme talitlust ja palju muud, siis võimaldab Teazy sul looduslikul ning loomulikul teel kaalu langetada.

Teazy aitab sul

• LANGETADA KAALU
• VÄHENDADA SÖÖGIISU
• KIIRENDADA AINEVAHETUST
• PUHASTADA ORGANISMI
• SAADA JUURDE LISAENERGIAT

Toote hinda ja eksperimendi kestust arvestades jäi minu valikuks 14-päevane komplekt. Tellimine ja kauba kättesaamine toimub väga hõlpsasti. Paki sain kätte tellimuse tegemisest juba järgmisel päeval. Samas nimetatud teede eest küsitud hind on ebanormaalselt kõrge. Sooduskoodi kasutades läks eksperiment maksma 22,49 eurot (tavahind: 24,99 eur). 

Teazy teede komplektis on hommikutee ja õhtutee. Hommikutee, mida peab jooma igal hommikul, tagab väidetavalt hea enesetunde, päevade energiaannuse, väiksema söögiisu ja kahaneva kaalunumbri. Õhtuteed on komplektis kaasas 7 teekotikest (õhtuti ülepäeviti joomiseks), mis pidi tagama hea ööune, kergema enesetunde ja imelised hommikud.

Teazy hommiku- ja õhtutee

Õhtutee teekotike

Maitsev hommikutee

Mina, kui suur teejooja, nautisin hommikutee maitset väga, samas kui õhtutee lõhn ja maitse oli lihtsalt eemaletõukav. Pikka juttu ei ole vaja, sest tulemused näitavad kõik seda, et üksnes Teazy tee joomisest kasu ei ole. Nendele, kes kiirelt ja kergesti saleneda loodavad, ei ole see ehk hea uudis, kuid ei soovita kirjeldatud toodet.

14-päevase eksperimendi lõppedes kaalun ma 600g enam. Lihasmass on vähenenud 0,1%, keha rasvasisaldus on 0,4% tõusnud ja veesisaldus vähenenud 0,5%. Samuti ei tunne ma söögiisu vähenemist või muid eelpool lubatud muutusi.

Tunnistan ausalt üles, et minu märtsikuu ei olnud sünnipäevade tõttu kõige tervislikum ja siiani ei ole suutnud tervisliku toitumise režiimi taastada. Siiski olen veendunud, et tervislikku kehakaalu on võimalik saavutada eelkõige tervislikku toitu süües ja olles füüsiliselt aktiivne.

Pildikesi Võrumaalt

Lubasin postitada enda tehtud pilte Kubija terviserajalt ja järve äärest. Piltide kvaliteet ei ole just kiita, kuna tehtud telefoniga. Siin need on:

Kubija järve ääres