Nädala kokkuvõte (6.10 - 12.10.14) - #100blogipäeva (95/100)

Nagu ma eelnevalt mainisin, siis arvestuse ja koolituse tõttu jäi trennitunde vähemaks, kuid suures plaanis oli hea nädal.

Esmaspäeval käisin juba harjumuseks saanud vesiaeroobikatunnis + ujusin 550 m rinnuli basseinis.

Kolmapäeval olin ma õppimisest nii väsinud ja läksin välja jooksma. Pulsikell näitas jooksu alguses müstilisi numbreid, pulss 180x/min. Hiljem pulss normaliseerus. Kardan, et kellapatarei hakkab tühjaks saama. Kuna väljas on juba päris jahedad ilmad, siis panin soojemalt riidesse. Nii raske on sellise paksu vammusega joosta. Kokku läbisin 6 km. Lisaks tegin 30 päeva jõuharjutusi (päev 11): 1 min plank, kõhulihased 70, kätekõverdused 15, kükid 110.

Neljapäeval oli väga mõnus uduvihmane ilm ja läksin jooksma. Jooks oli mõnusalt kerge, pulss normaalne, jalad mõnusad. Jooksu lõppedes oli enesetunne väga hea. Jooksin 9 km. Tempo: 7:06 min/km. Tegin nimetatud päevast ka väikese postituse.

Reedel käisime elukaaslasega jõusaalis. 10 min tegin trenažööril soojendust, edasi tegin erinevaid harjutusi kordustega. Trenni lõpus rullisin jalalihaseid vahurulliga. Laupäeval olid reielihased eriti kanged ja valusad.

Täna (pühapäeval) tegin ühe pikema jooksu (10 km). Vaim oli sel korral värske, kuid jalad olid väga töntsid ja väsinud. Ei tea, kas vähesest veejoomisest, laupäevasest rohkest koolitusel istumisest või tänasest suurest koristusmaratonist, mille tõttu olin suure aja kükk-asendis. Jooksu viimasel kilomeetril üks vastutulev jooksja lehvitas mulle. Ma olin kuidagi nii zombi ja väsinud ning ei suutnud sellele väga reageerida, kuid nii vahva on see, kui jooksjad teineteist tervitavad. Isegi, kui nad on võõrad. Aitäh, võõras (tuttav) jooksupoiss. :)

Kokku olin aktiivne: 32,52 km ehk 6 h 36 min.

Jooks: 25,1 km (3h 4 min)

Ujumine: 550 m (20 min)

Vesiaeroobika x 1

Jõusaal x 1 + 30DC jõuharjutused (day11)

Uueks nädalaks erilisi plaane ei tee. Tuleb, mis tuleb.

Rademari sügistervitus - #100blogipäeva (94/100)

Juulikuus, mil Rademar tegi mulle kena kingituse, jäid mulle silma just Röhnisch shape-tüüpi treeningpüksid. Ma armusin neisse täielikult. Minu esimestest Röhnisch pükstest saab lugeda siit.

Nüüd nädala eest tervitas Rademar mind sügise alguse puhul uute Röhnisch shape (Keyla) pükstega. Ma ei teagi, kummad on ilusamad, kas need uued püksid või suvel kingitusena saadud püksid. Fakt on see, et nad on imeliselt mugavad, ilusad ja supervormivad. Minu arvates on sellised püksid iga tüdruku unistus.

Ainuse miinusena uute pükste puhul tooksin välja selle, et pükste koomale tõmbamiseks on uutel (Keyla) pükstel kumm, minu esimestel Röhnisch pükstel on aga nöör, mida on mugavam siduda.

Mulle meeldib Röhnisch shape pükste puhul just see, et nad on väga omapärased ja ilusad, kuid mitte liiga edevad. Olen mitmel korral veendunud, et Röhnisch püksid on ideaalsed nii jooksurajal kui ka jõusaalis.

Oma silmaga on võimalik pükse näha Rademari poes.

Rademar, suur-suur aitäh! 

Kingikotis oli veel midagi põnevat, kuid sellest räägin juba järgmisel korral.

Uduvihma lummuses - #100blogipäeva (93/100)

Mulle meeldib väga uduvihmas joosta. Minu ja ilmselt kõigi uduvihma nautlejate arvates oli täna absoluutselt ideaalne ilm jooksmiseks. Võrreldes eilsega oli tuul vaibunud ja oli mõnusalt soe. Esialgu imestasin, et suhteliselt palju jooksusõpru oli pimedas vihmas vastu jooksmas, aga mõne aja pärast ei imestanud enam. Nii mõnus ilm ju!

Allikas

Pulss oli täiesti normaalne, tempo oli jõukohane ja üldse oli üle hulga aja väga mõnus trenn!

Kui nüüd järele mõelda, siis ilmaolude poolest on minu arvates kõige mõnusam joosta uduvihmases pimeduses, kevadel esimeste soojade päikeseliste ilmadega ja kolmandana meeldib mulle väga lumes joosta. 

Üks tähelepanek veel, mida ma pean endale pidevalt meelde tuletama. Mul on üks väga halb komme. Nimelt, kui ma pean õppima arvestusteks/eksamiteks (ühesõnaga lugema midagi, mida ma meelsamini ei loeks), siis suurest stressist hakkan suures koguses head ja paremat sööma. Sageli lõppeb see sellega, et kui arvestus on lõpuks tehtud, siis kaalun ma 2 kg rohkem ja ma tunnen ennast väga halvasti. Kompulsiivne söömishäire? Võimalik. 

Aga ma vähemalt liigun üha enam selles suunas, et ma üritan ennast sellest "stressist" äratada ja  motiveerin õppimises pausi tegema. Olen aru saanud, et see 1-1,5 h, mille ma kulutan trennile, ei ole nii suur ajakulu, et väga palju jääks lugemata/õppimata.

Terves kehas terve vaim ju!

Septembri kokkuvõte - #100blogipäeva (92/100)

Vahepeal on "kuu kokkuvõtted" väga unarusse jäänud. Siiski väike vahekokkuvõte minu enda jaoks septembrikuust.

Kokku läbisin erineval moel 228 kilomeetrit:

• jooks 99,66 km (11h 35 min); 12 korda

keskmine pulss: 158x/min    tempo: 8,6 km/h

• ratas 84 km (6h 13 min); 10 korda: 1 pikem sõit - 23 km (1h 19 min)
• 1 korral käisin jõusaalis 1h; lisaks tegin 4x iseseisvalt jõuharjutusi (~ 7 min/kord)
• ujumine 3,1 km (2h 3 min); 4 korda
• vesiaeroobika 1h 29 min; 2 korda
• kõndimine 37,4 km (8h 2 min); 10 korda

Tore on see, et hakkasin septembrist taas ujumas käima. Vesiaeroobikas käimine sai samuti septembris alguse. Ühel korral sai ka jõusaalis kange tõstetud, kuid seda on ilmselgelt liiga vähe. Ainult üks pikem rattasõit (23 km) koos isaga. Jooksu kilometraažiga olen suures plaanis rahul. Ilma suure pingutuseta tuli peaaegu 100 km. Tegelikult tuligi 100 km, kuid unustasin ühes trennis pulsikella uuesti sisse lülitada. Tore võistlus (SEB Tallinna Maratoni poolmaraton) mahtus samuti septembrisse. 

Rääkides muudel teemadel, siis saime väikese toa remondiga ühele poole, mis oli juba ammu pinnuks silmas.

Vigade parandus ehk oktoobris uue hooga!

Jooksusõbra uudised - #100blogipäeva (91/100)

Järjekordselt edastan põnevaid uudisekillukesi jooksusõbrale:

1. Swedbanki boonusprogrammi punktide eest on võimalik saada ajakirja Jooksja aastatellimus -33%-le soodushinnaga.  Sooduskupongi tellimisel on ajakirja Jooksja aastatellimus 8 euri (tavahind 12 eur). Kupongi on võimalik lunastada kuni 30.11.2014.

2. Sel aastal jällegi toimumas Pekist Priiks rahvamatk Tallinnas ja Tartus. Tallinnas toimub nimetatud üritus 28.detsembril ja läbitakse 45 kilomeetrit (Klooga-Vanamõisa) tempoga 5 min jooksu/5 min kõndi. Tartus toimub analoogne matk 26.detsembril. Lisainfo siit.

3. Leidsin huvitava mini e-kursuse - "Pikamaajooksja treening". Kodulehe kirjeldus kursuse kohta: "Kursuse raames saad vajalikke teadmisi jooksutreeninguteks, oma kehalise võimekuse ja tervise parandamiseks ning edukaks osalemiseks erinevatel jooksuvõistlusel, sealjuures ka maratonijooksudel." Kursus on tasuta ja lõpus on test, mis aitab õpitut paremini kinnistada.

Nädala kokkuvõte (29.09 - 5.10) - #100blogipäeva (90/100)

Nädala märksõnadeks on külmetushaigus, vitamiinikuur ja Rademari sügistervitus. 

Esmaspäeval sarnaselt eelmisele nädalale käisin vesiaeroobikas. Lisaks ujusin iseseisvalt 500 m rinnuli. Vesiaeroobikast kirjutasin lähemalt siin. Vesiaeroobikat andis sel korral asendustreener ja nagu ma kolmapäevases postituses kirjutasin, siis trenn mulle väga ei meeldinud, kuid higistama ajas ikkagi.

Teisipäeval käisin koolis rattaga ja ilmselt sel hooajal jääbki see viimaseks rattasõiduks, kuna nii külm oli. Karta on, et külmetumine toimus just rattaga sõites. Enne päikese loojumist tegin ühe kiirema jooksutiiru. Kokku läbisin 7 km 45min jooksul, tempo 6:29 min/km. Nõmedalt tuuline ilm oli. Millal need sügistormid mööduvad?

Kolmapäevast -  reedeni olin kimpus kurguvalu ja nohuga. Samal ajal alustasin ka multivitamiinide kasutamist. Loe siit. Ei taha küll ära sõnuda, kuid tänaseks olen endale üllatuseks terve, suurem haigestumine läks minust õnneks mööda. Ei tea, kas vitamiinidest oli ehk abi!? Nendel kolmel päeval kõndisin päris normaalselt.

Laupäeval käisin Auras ujumas. Plaanisin haigestumise tõttu küll rahulikumalt võtta, kuid peale 500 m läbimist tundus mõttetu basseinist nii vara lahkuda. Ujusin veel 250 meetrit ja ikka jäi lahjaks. Pidin veel 250 meetrit ujuma ja saigi 1 km ujutud. Aeg: 36 min. Valdavalt ujusin rinnuli. 

Täna (pühapäeval) jooksin tavapärasel kergliiklusteel. Kuna jooksusõbrad jooksid valdavalt laupäeval Tartu linnamaratonil ja sügisjooksul, siis kergliiklusteel oli jooksjaid väga vähe näha. Tahtsin ühe pikema aeglasema jooksu teha, kuid tugeva tuule tõttu oli ilm jällegi kuidagi ebameeldiv, mistõttu pidin jalgu kiiremini liigutama. Läbisin 9 km, aega kulus 1 h. Tempo: 6:39 min/km, keskmine pulss 158x/min. Lisaks tegin 30 päeva jõuharjutusi. Kogemata kordasin sama päeva nagu eelmisel nädalal. Tuleb tunnistada, et kui järjepidevalt iga päev neid harjutusi ei tee, siis on näiteks planki oluliselt raskem hoida.

Kokku olin aktiivne: 49,95 km, 8h 29 min

Jooks: 16,04 km (1h 45 min)

Ujumine: 1500 m (56 min 20 sek)

Vesiaeroobika x 1

30DC jõuharjutused x 1

Uuel nädalal on ühes aines arvestus + nädala lõpus olen 3 päeva ühel erialasel koolitusel. Karta on, et trennitunde jääb seetõttu vähemaks. 

Tore üllatus tabas mind reedel, kui sain Rademarilt sügise alguse puhul kingituse. Selline tore üllatus muutis terve päeva ilusamaks. Aitäh, Rademar! Loodan järgmise nädala lõpus või hiljemalt ülejärgmise nädala alguses lähemalt rääkida, mida kingikotist leida võis.

Uues kuues - #100blogipäeva (89/100)

Olete ehk märganud, et minu blogil on uus väljanägemine. Millest selline muutus? Lihtsalt ühel hetkel väsisin eelmisest kujundusest. Usun, et muutus on hea. Ma ei garanteeri, et blogi sisu ja välisilme jääbki edaspidi selliseks, kuid väike värskendus mõjub loodetavasti ikka positiivselt.

Kui miski meeldib või hoopiski häirib väga, siis võib kommentaaridesse kirjutada ;)

Väike külmetus - #100blogipäeva (88/100)

Oktoober andis endast märku kurguvaluga, mis nagu tellitult 1.oktoobri hommikul tekkis. Tänaseks olen koduste vahendite ja apteegis müüdavaga kurguvalust lahti saanud. Väike nohu on mind siiski kimbutamas. Aga see on tühiasi.

Külmetusega võitlemiseks valmistasin eile terve kastruli mõnusat tomati-basiiliku suppi. Pilti ma sellest kahjuks ei teinud, kuid tore retsept on siin. Ja see on tõesti maitsev, just rohke Parmesani juustuga. PS! Seda suppi pakutakse ka ühes toredas restoranis. 

Allikas

Arvan, et haige olemisel peavad olema ka omad plussid, mistõttu küpsetasin lehttaigna-pistaatsiakreemiga rulle. Ausõna, need pole eriti tervislikud küpsetised, kuid on 100% maitsvad. On palju tõendeid, et optimistlikud inimesed haigestuvad harvem ja paranevad kiiremini, mistõttu ei kahetse ma ühtegi rullikest, mis minu kõhtu lendas.

Külmetuse tõttu võtan trenni mõttes pisut rahulikumalt ja ei mõõda sel nädalal nii palju kilomeetreid, kui eelnevatel nädalatel.

Kõigile Tartu linnamaratonile, poolmaratonile ja sügisjooksule minejatele soovin kerget jalga ja mõnusat jooksu!

Küll varsti olen minagi jälle rajal!

Vitamiinid purgis - #100blogipäeva (87/100)

Me teame, et vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ning nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja isegi ohtlik.

Vitamiinide ja sportimise kohta lugedes jääb kummitama, et tasakaalustatud normaalne segatoit rahuldab füsioloogiliselt normaalse ja terve inimese kõik vajadused, kattes ka vitamiinide nõudluse. Seega õigesti korraldatud toitumise korral pole mingeid toidulisandeid vaja. 

Teatud juhtudel (vastsündinud, eakad, rasedad jm) on vajalik mõningate vitamiinide lisatarbimine. Seesugune vitamiinide lisatarbimine ei kesta tavaliselt terve elu. NB! Ilma meditsiiniliste uuringuteta ja arsti nõuanneteta käivitatud meelevaldne tarbimine võib olla kahjulik või isegi ohtlik. 

Juba pikemat aega on mind vaevanud väsimus, mis ilmneb eelkõige lõunasöögi järgselt. Pisut meelevaldselt tormasin ma eile apteeki ja ostsin purgi multivitamiine. Tegelikult on multivitamiinide kohta esitatud üsna vastukäivaid argumente ja teooriaid. Ühed soovitavad neid väsimuse korral, teised ütlevad, et pikaaegne kasutamine ei taga protektiivset toimet kasvajatesse ja kardiovaskulaarsetesse haigustesse haigestumisel ja võivad olla isegi kahjulikud.

Allikas

Igastahes siin ma olen, purgike Apotheka mineraalainetega multivitamiine käes ja loodan kõike paremat. Teen koos elukaaslasega ühe kuuajalise kuuri, võtan 1 tbl hommikul peale hommikusööki. Kuu möödudes teen kokkuvõtte, kas multivitamiinide söömine aitas minu üldisele heaolule kaasa või ma ei soovita neid kellelegi. 

Töötades läbi erinevaid artikleid, uurimistöid oli läbivaks vitamiiniks, mida naisjooksjatele soovitatakse vitamiin D ja ülemiste hingamisteede nakkuste ärahoidmiseks vitamiin C. Lisaks sellele on olulised mineraalained: raud ja kaltsium. Kel huvi on, uurib lähemalt.

Vesiaeroobika - #100blogipäeva (86/100)

Kui ma varasemalt heitsin pilgu vesiaeroobika tunnile, siis tekkisid a la sellised mõtted: ".. see pole küll väga keeruline ja ei tundu sugugi trenni moodi..". Lõpuks võtsin julguse kokku ja läksin nalja pärast isegi vesiaeroobikasse.

Nüüdseks olen kahel korral külastanud Aura veekeskuse vesiaeroobika tundi. Registreerimine treeningule on lihtne. Lähed lihtsalt kohale ja maksad treeningu eest ja ongi kõik. Pole vaja mingisugust keerulist eelregistreerimist.

Vesiaeroobika treening maksab 6,5 euri. Ma tean, see on päris krõbe hind, kuid lisaks vesiaeroobikale saab selle hinna eest ka ujulas sulistada nii kaua, kui tahad ja saunamõnusid nautida. Võrdlusena  ujula külastamine tippajal (kl 15-20) maksab täiskasvanule 6 eur ja üliõpilasele 5 eur. Seega vahe pole eriti suur.

Kuna esimesel korral jõudsin pisut varem kohale, siis tegin soojenduseks mõnusad 250 m rinnuli ujumist ja pärast trenni veel 250 m rinnuli. Teisel korral läksin juba nimme 25 minutit varem kohale, et 500 m niisama ujuda.

Vesiaeroobika puhul on tegemist veekeskkonnas muusika saatel tehtava treeninguga. Treeningu kirjelduses lubatakse, et treeningkoormuse ja massaaži saavad kõik lihasgrupid. Tund kestab olenevalt treenerist minu kella järgi 42-47 min. Kirjas on 45 minutit.

Veetakistuse suurendamiseks ja sellest lähtuvalt treeningkoormuse intensiivistamiseks kasutasime vees hantleid, nuudleid, kindaid. Treening peaks sobima eelkõige ülekaalulistele ja liigesvaevustega inimestele, sest vees olles on 90% kehakaalust kadunud. Treeningu kirjeldus lubab veel imepärast toimet nii kehale ja vaimule, laadides positiivse energiaga ning olles seega suurepärane stressimaandaja.

Esimeses trennis tundus, et enamus trennitegijatest olid +40 a. naised. Peale teist trenni märkasin, et trennis käib ka minu eakaaslasi (ja mitte üldsegi ülekaalulised) nii naisi, kui mehi.

Peale kümmet minutit vees hüppamist, kalpsamist olin täiesti higine. Nii naljakas. Poleks uskunud, et vees olles on võimalik higistada ja veel vesiaeroobikas. Kohati on päris raske treeneriga sammu pidada, sest vees on takistus oluliselt suurem ja väga keeruline, kui mitte võimatu on samas tempos ja sama amplituudiga samu liigutusi teha. Treener on terve trenni basseini ääres ja vette ei tule. Vahepeal tekkisid kahtlused, kas need treenerid on kunagi vees olles proovinud ennast nii kiiresti liigutada. Eriti ühe treeneri puhul oli tunne, et ta ei adu üldse, et me ei suuda nii kiiresti.

Mõni harjutus pani tasakaalu tugevasti proovile. Korraks oli tunne, et upu või ära.

Mulle meeldis, et treener nr 1 andis positiivset tagasisidet. Ta tegi ka konstrutiivset kriitikat, aga juba järgmisel hetkel ütles: " Tubli" või "Väga tublid olete." jne. Treener nr 2 oli a la selline: " .. miks te kiiremini ei tee? Kiiremini, kiiremini!". " Ja kordagi ei tulnud üle tema huulte sõna "tubli".

Minu arvates võiks treener hoolimata sellest, et kõigil ei tule alati 100% kõik hästi välja, öelda  ka kiidusõnu. See tagab selle, et trennist lahkudes on trennitav naeratava näoga ja tunne, et päev on korda läinud.

Kindlasti külastan veel vesiaeroobika tundi. See on mõnus vaheldus niisama ujumisele. Hetkel on vesiaeroobika päevaks kujunenud mul esmaspäev, mis lõõgastab eelneva päeva pikast jooksust lihaseid. Plaan on veel süvaveeaeroobikas ja vesispinningus käia. 

Nädala kokkuvõte (22.09 - 28.09) - #100blogipäeva (85/100)

Olen treeningmahu mõttes selle nädalaga rahul, kuid trenni nautimises oli kohati tõsiseid puudujääke. Käisin ujumas, vesiaeroobikas, jooksmas, sõitsin rattaga linnas ringi. Nädal oli peale trenni muidu ka toimekas, ühes aines oli arvestus, käisin huvitaval jooksuseminaril, korjasin vanemate juures õunu ja palju muud.

Esmaspäeval käisin vesiaeroobikas. Kokku võimlesin 42 min, lisaks ujusin enne ja pärast aeroobikat 500 m. Vesiaeroobikas käimisest ilmub peagi postitus, kuid kokkuvõttes pean ütlema, et päris äge oli!

Teisipäeva õhtul läksin jooksma. Termomeeter näitas 6*C, kuid Garmin Connect registreeris pigem 2*C. Metsik tuul ja väga külm ilm oli. Alles 1 km lõpuks sain käed enam-vähem soojaks. 3 esimest kilomeetrit oli tuule mõttes normaalne joosta, kuid järgmised 3 km võitlesin tugevas vastutuules. Ei näinud tänavatel ühtegi teist hullu jooksmas. Kodus tegin otsa 30. päeva jõuharjutusi: 65 kõhulihast, 15 kätekõverdust, 1 min plank, 105 kükki.

Kolmapäeval sõitsin rattaga kooli ja tagasi. Peale seda sõitu enam ratta selga väga ei kisu. Nii külm oli sel hommikul sõita. Kõrvad pidid külma tõttu otsast kukkuma. Õhtul käisin jooksuseminaril.

Lisaks eelnevatele päevadele tegelesin ka neljapäeval õppimisega.

Reede öösel magasin väga halvasti ja olin sunnitud vara ärkama, et jälle õppida. Peale arvestust vajusin kustunult voodisse. Paaritunnise uinaku järel tundus patt ilusas päikesepaistes mitte üks jooksutiir teha. Magamata öö oli aga oma jälje jätnud, kehas oli täielik rammestus ja pulss oli tavapäratult väga kõrge. Kokku jooksin 6 km. Kahjuks päikest ma kaua nautida ei saanud, sest päike kadus kiirelt pilve varju.

Laupäeva hommikul olin ammu enne Aura avamist ärkvel ja tundsin, et pean täna ujuma minema. Kokku ujusin 45 min jooksul vabas tehnikas 1,1 km. Üritasin kroolimisel rohkem tehnikale keskenduda, kuid ilmselt kõrvaltvaatajale see sedasi ei tundunud. Oh jah. Aga muidu oli väga mõnus, et hommikul sai trenn tehtud ja terve päev oli veel ees.

Pühapäeval ehk täna tegin kena ja aeglase jooksutiiru Emajõe kallastel. Kokku jooksin 12 km. Sellist asja pole muidugi praktiliselt kunagi juhtunud, kuid poole jooksu peal läks mul kõht nii tühjaks, et ma sõna otseses mõttes jooksin võimalikult kiiresti koju, et süüa. Tuul oli ka täna üpris tugev ja vaatamata pingutustele oli kohati väga raske edasi joosta.

Kokku olin aktiivne 42,53 km ehk 7h 13 min.
Jooks: 24,17 km (2h 57 min) olen rahul!
Ujumine: 1,6 km (1h 3 min)
Vesiaeroobika: 42 min
+ 1x jõuharjutused

Uuel nädalal uue hooga.

Jooksusõbrale - #100blogipäeva (84/100)

Põnevaid uudiseid jooksusõbrale:

1. Swedbanki boonusprogrammi boonuspunktide eest on võimalik lunastada Pringstore.ee 20% sooduskupong. Sooduskupongi eest on võimalik soodsama hinnaga osta erinevaid trenniriideid. Sooduskupong laieneb ka CEP kompressioontoodetele. 

2. Väga lahe uudis Tartu Linnamaratoni poolmaratoni distantsile minejaile või neile, kes veel kõhklevad, kas jooksule minna. Esmakordselt Eestis on tempomeistreid ka poolmaratoni distantsil: 1h30min, 1h45min, 2h. Koos on ju vahvam uusi rekordeid püüda!

3. Nüüd on põhjust Tallinna jooksusõpradel rõõmustada, sest Treeni Teadlikult loengusari alustab taas. Loengud toimuvad teisipäeviti kl 18 Tallinna Ülikoolis. Kokku toimub 13 loengut ja loengust osavõtt maksab 5 euri. Täpsemalt saab lugeda siit. 

Sarnane loengusari võiks ka Tartus toimuda, sest Tartu inimestel on keeruline argipäeviti Tallinna minna ja väga paljud jooksusõbrad oleksid sellisest loengusarjast huvitatud.

Linnamaratoni seminarist - #100blogpäeva (83/100)

Õppimise tõttu on nii kiire olnud, et ei ole veel aega leidnud sel teemal peatuda. Nüüd aga kõigest lähemalt.

Kolmapäeval toimus seminar "11 päeva Tartu Linnamaratonini". Kuigi ma ise linnamaratonist, poolmaratonist ega sügisjooksust osa ei võta, otsustasin ma nimetatud üritusele minna ja olen õnnelik, et seda tegin. Kohtasin seminaril Margitit ja tema sulest ilmus mõni päev tagasi postitus, kus on pildid Margiti märkmetest ja see annab väga hea ülevaate, mida seminaril räägiti.

Kuulsin seminaril palju seda, millega olin juba varem tuttav või mida olin eelmise aasta maratoni ärevuses lugenud. Siiski oli ka uut informatsiooni, mille panin kõrva taha ja tahaksin siinkohal rõhutada:

• M.Pirksaare (edaspidi "P") soovitus: "mängida" võistluspäeva hommik läbi. Nt nädal aega enne võistlust ärka samal ajal nagu tõenäoliselt maratonipäeval, söö sama toitu, pane riidesse jne.
• M. Einasto (edaspidi "E") koormuse vähendamisest. 3-4 nädalat enne võistlust tuleks treeningkoormust vähendada  astmeliselt - 30% / 10% / 10%.
• E: Näidisharjutus, mis harjutab maratonitempoga jooksmist ja aitab hinnata selle sobivust. Joosta 1 km maratonitempoga/1 km ca 20 sek aeglasema tempoga. Seda korrata vastavalt 12 km / 10 km / 8 km.
• E: kontrollvõistlus võiks toimuda kuni 2 nädalat enne maratoni, kus läbitakse maratonitempoga kuni 10 km.
• E: Süsivesikute laadimine ehk teiper. Pikk teiper 7 päeva: 3 valgurikast päeva + 3 süsivesikuterikast päeva (+ maratonipäev). Lühike teiper: 2 viimast päeva on süsivesikuterikas. Viimane kiirem trenn 2. valgupäeval ehk 5 päeva enne maratoni.
• E: 2 päeva enne maratoni vältida ujumist ja sauna + ei joosta! Aga võib kergelt võimelda ja vahurulliga rullida.
• E: Jahedama ilmaga (alla 15*C) stardis ootamiseks kilekeep. Keebi viskad minema ca 1 min enne stardipauku.
• E: Võistlusärevusest tingitud kõhulahtisuse vastu manustada võistlusele eelneval õhtul Smecta-pulbrit või Enteroli.
• E: Täiesti normaalne on joosta II pool 5-7 min aeglasemalt. Kui jooksed üle selle aeglasemalt, oled hinnanud oma võimeid üle.
• E: Pärast maratoni EI VENITATA! Vajadusel õrn massaž.
• E: Õhtul peale võistlust maratonisärk selga + MEDAL kaela! Eriti välismaistel võistlustel on maratoonaritele medali ettenäitamisel mitmesugused soodustused. + tunne rõõmu saavutusest!
• E: Jooksurajale peale maratoni 3-4 päeva pärast, mitte võistelda enne 2 nädalat.

PS! Paljud blogijad on oma 100 blogipäeva väljakutse lõpetanud või on kohe-kohe lõpule jõudmas. Minul on käsil natuke pikem lõpuspurt. Õnneks on läkitamist ootamas mitmed postitused, mistõttu ootan teid ikka blogisse piiluma.

Linnamaratoni seminar - #100blogipäeva (82/100)

Allikas

Minu blogist on vaikselt saamas erinevate ürituste kultuurikanal, kuid täna Internetiavarustes surfates leidsin seesuguse toreda seminari nagu seda on "11 päeva Tartu Linnamaratonini". Leiab see aset juba  homme, kolmapäeval (24.september) kl 17.30 Feel Good Music Cafes (Rüütli 12, Tartu). 

Seminari viivad läbi 3 suure kogemustepagasiga tugevat harrastusportlast, kes räägivad huvitavatel teemadel:

Margus Pirksaar "Mida teha ja mida võiks vältida järele jäänud perioodil"

Mart Einasto "Tugeva harrastaja ettevalmistused enne maratoni ja eduka maratoni tõed"

Ain-Alar Juhanson "Maraton triatloni sees, kuidas siis selleks valmistuda - energeetiline pool"

Nagu ma aru sain, siis seminar on osalejatele tasuta.

Kui ma vähegi radioloogia õppimise juures aega leian, siis väisan ka mainitud seminari.

Läheks Öörännakule - #100blogipäeva (81/100)

Hiljuti kuulsin ühest põnevast üritusest, mille nimi on Öörännak. Tahaks isegi mainitud rännakule minna, kuid kahjuks viibin sel ajal ühel teisel põneval erialasel üritusel.

Mis, kus ja millal?

Öörännak on rännak/matk, mis toimub 11.-12. oktoobril Tartu- ja Valgamaa metsades. Rännaku algus- ja lõpp-punkt on Tartumaa Tervisepordikeskuses. On võimalik valida kolme erineva pikkusega raja vahel: ~17 km, ~29 km, ~40 km. Vastavalt raja pikkusele on ka hind erinev (hinnad: 25-40 eur).

Hetkel on käimas sooduskampaania, millega on võimalik 10% hinnaalandust saada ehk kõige lühemale rajale on võimalik 22,5 euri eest seiklema minna. 1) Osaledes 7-liikmelise meeskonnana või 2) jagades ja kommenteerides Facebookis Öörännaku videot.

Osavõtutasu tagab:

• vastuvõtu puhketerritooriumil koos sooja olenguruumi, parkimisala ning toitlustamisvõimalusega.
• käepaela + mänguterritooriumi kaardi
• vahepunktid
• joogipunktid, kust on võimalik saada vett ja sooja teed. + katkestamispunktid, kust toimub transport tagasi puhketerritooriumile.
• Raja lõppedes saab iga osaleja tänukirja ning parimaid autasustatakse
• Kõikidel on võimalik enne Öörännakult lahkumist puhata puhketerritooriumil ning võimalusel pakume lisateenusena sauna, toitlustust ning majutust.

Õnneks mu vend ja tema elukaaslane on Öörännakule minemas, seega põnevaid seiklusi antud matkarajalt ma tagantjärele kindlasti kuulen.  Ei tee matkale mingi kasu saamise eesmärgil reklaami. Lihtsalt nii põnev tundub see! Sarnaselt Kõva Mehe Jooksule on tegemist kindlasti väga omanäolise üritusega.

Nädala kokkuvõte (15.09 - 21.09) - #100blogipäeva (80/100)

Nagu näha, siis nädal oli üpris värviline ehk mitmekülgne. Käisin jooksmas, ujumas, jõusaalis ja liikusin kõndides ning rattaga niisama ringi.

Esmaspäeval võtsin suhteliselt rahulikult. Ei tahtnud pärast poolmaratoni jalgu väga koormata, mistõttu tegin väikese jalutuskäigu ja õhtul televiisori ees natuke jõuharjutusi: 100 kükki, 1 min plank, 60 kõhulihast, 10 kätekõverdust.

Kolmapäeval tegin ühe vahva trenni jõusaalis. Ei olnud seal ammu käinud. Alguses tegin 10 min tegin trenažööril sooja ja siis hakkasin jõudu tegema erinevatel masinatel. Millegipärast oli mul parem käsi väga valus (magasin vist halvasti) ja vältisin harjutusi kätele. Mõne sõna kolmapäevasest ja neljapäevasest trennist kirjutasin siin.

Neljapäeval käisin Auras ujumas nagu kirjutasin siin. Ujusin vabas tehnikas 1 km 40 min jooksul. 

Reedel tegin väikese jooksutrenni 6 km 40 min. Keskmine tempo oli 6:42 min/km, pulss: 158x/min. Olin trenniga päris rahul. Reede õhtul käisin lõpuks ka massaažis. Kuigi massaaž ei vastanud 100% minu ootustele, siis kokkuvõttes oli mõnus, et keegi mind pisut mudis.

Täna (pühapäeval) tegin õhtuses hämaruses 9,47 km pikkuse rahulikuma jooksutrenni. Aega kulus 1h 10 min. Viimasel ajal ei oska ma ennast enam riidesse panna. Toas olla kardan, et väljas võib veidi liiga jahe olla ja kui 1 km ära jooksen, siis saan aru, et panin jälle liiga paksult riidesse.

Kokku aktiivust käesoleval nädalal: 60,29 km ehk 9 h 5 min

Jooks: 15, 48 km (1h 50 min)

Jõusaal: 1h

Ujumine: 1 km (40 min) + jõuharjutused esmaspäeval

SEB Tallinna 1/2 Maraton - #100blogipäeva (79/100)

Enne jooksu

Nii naljakas kui see ka pole, siis olen varasemalt viiel korral jooksnud SEB Tallinna Sügisjooksul (10 km) ja eelmisel aastal jooksin SEB Tallinna Maratoni (42,195 km), kuid kordagi ei ole Tallinnas võistelnud poolmaratoni distantsil. Ometi maratoni käigus jooksin poolmaratoni rajal ja seda siis kaks korda.

Koheselt peale maratoni läbimist eelmisel aastal võtsin plaani joosta järgmisel aastal poolmaratonil. Tulenevalt minu vasaku jala hädadest otsustasin seekord minna poolmaratoni distantsile mitte võistlema, vaid pikema trenni mõttes rada lihtsalt läbima. 2 päeva varem tehtud väike kerge jooks andis indu juurde, et ehk on tõesti võimalik valuvabalt joosta. Rutates sündmustes ette ma jooksingi terve jooksu ilma valuta ja tänase päevani pole luuümbrisepõletik endast märku andnud. Ptüi, ptüi, ptüi (sülitan 3 korda üle vasaku õla).

Sel korral ma erilisi ettevalmistusi poolmaratoniks ei teinud. Kusjuures pastat käisime küll söömas, isegi kahel korral, kuid esimene kord tegime seda 2 päeva enne poolmaratoni, kuna premeerisime ennast remondi lõpetamise puhul ja teisel korral vahetult pärast poolmaratoni läbimist Vapianos enne koduteele minekut. Peedimahla ja selle kontsentraate seekord ma ei tarbinud. Mineraalvett jõin ainult ühel korral nädala alguses, aga viinamarjamahla jõin küll.

Võistlusele (üritusele) eelneval päeval ja nädalal oli päris palju tegemist. Kui nädala sees tegelesime remondiga, siis laupäeval võtsime ette suurema koristuse kodus ja peale seda läksin vanematele appi õunu korjama. Õhtuks olin sellest rassimisest päris väsinud, jõudsin veel spordikoti järgmiseks päevaks kokku panna. Uinusin õhtul kiiresti ja magasin sügavalt. Äratuskella helisedes olin kiirelt püsti, sest juba 45 min pärast oli vaja kodust lahkuda, et rongile jõuda.

See on ainult üks kastike

Kaalusin veel, kas võtta nokamüts ja Footbalance sisetallad kaasa. Nokamütsi võtsin, kuid sisetallad jätsin seekord koju, kuna värskelt oli meeles esmaspäevane trenn, mis oli väga ebameeldiv. Ja ma ei süüdista antud juhul taldasid. Nokamütsi ma aga pähe lõpuks ei pannudki.

Jõudsime kenasti 5 minutilise varuga rongijaama, kuid mida ei olnud, see oli rong. Umbes täpselt kl 7:30 rong siiski saabus ja asusime minu ning mu kaaslase jaoks uut põnevat Elron reisirongi uudistama. Näeb tõesti kena ja uhke välja, kuid toolid ei ole pikema sõidu jaoks kõige mugavamad ja ergonoomilisemad. Rongis trehvasin ka Margitit, kes suundus rekordi mõtetega samuti poolmaratonile. Ja võin öelda, et enda hooaja tippmargi ta Tallinnas jooksiski.

Vahepeal tegi rong peatuse Jõgeval ja meie ning kaassõitjate üllatuseks venis peatus seal 35-40 min pikkuseks, sest teel olid mingisugused taristu probleemid. Kartsime, et kui seisak venib veel pikemaks, siis ei jõuagi jooksma või läheb väga kiireks.

Vaatamata väikesele seisakule jõudsime Tallinna ca 1h 20 min enne starti. Kiirelt liikusime oma kompsudega Vabaduse väljakule, kust saime stardimaterjalid. Andsime kogutud Activia korgid üle ja meile ulatati stardinumbrid, poolmaratoonlaste kotike + Activia särk (tegemist ei ole kahjuks jooksusärgiga, aga pole hullu).

Enne starti jõudsime veel süüa banaani ja korduvalt tualetis käia. Järgmisena rivistusime stardikoridoris üles, sest tahtsin mööduvatele maratoonlastele kaasa elada. Nii äge oli see, hoidsin ennast tagasi, et pisar ei tuleks silma. Nähes maratoonlasi meist möödumas tundsin ma jälle seda ägedat maratoni tunnet, mis eelmiselgi aastal. Lihtsalt peab maratoni jooksma, et teada, mis tunne see on. Sõnadesse on seda raske panna.

Üldiselt olin ürituse suhtes seekord päris rahulikult meelestatud. Ei tiksunud mul peas mingisuguseid eesmärke. Otsustasin vaadata, kuidas läheb. Kui vaja, siis kõnnin, kui vaja, siis rooman. :P

Ja anti stardipauk. Reaalsuses seisime või kõndisime aeglaselt ca 1 min paigal. Jah, ma sain üle stardijoone alles 1 min pärast stardipauku. Ja siis hakkasin vaikselt ennast liigutama. Väga paljud jooksid mööda, kohati oli tunne, et ma jään viimaseks, aga mul oli suva. Esimese kilomeetri läbisin ajaga 6:29 min/km. 10 esimest kilomeetrit oli küll tunne, et ohh küll need kilomeetrid lähevad kiiresti.

Igas joogipunktis haarasin oma tavapärased 2 veetopsi: üks joogiks ja teine pähe. Kraadiklaas näitas 18*C ja üha soojemaks läks. Jõudsin veel mõelda, et oli vaja need kompressioonsäärised jalga panna, isegi on päris soe. Täna võin aga öelda, et ilmselt tänu kompressioonsääristele ma ei ole tundnud peale poolmaratoni absoluutselt mingit lihasvalu. Tõesti hämmastav!

Peale 10 km haarasin igaks juhuks esimese geeli, kuigi kõht ei olnud üldsegi tühi. Seekord kasutasin SIS õunamaitselist ja troopilist geeli. Kaasas oli ka üks magneesiumi ampull. Mg ampulli neelasin 15. kilomeetril alla, kuna jalad muutusid kuidagi loiuks ja teise geeli manustasin 18.-19. kilomeetril. Tee peal pakuti Squeezy nimelist geeli, mille haarasin lihtsalt mälestuseks kaasa. Ei riskinud uut geeli proovida.

Umbes 10 km paiku hakkasin rohkem maratoonlasi märkama, kelle halli rinnamärki nähes toetasin paari hea sõnaga. Nii tore oli, et paljud naeratasid või soovisid vastu midagi head. Ma tean seda tunnet, kui mõni võhivõõras inimene ütleb sulle maratoni ajal midagi julgustuseks. See annab jooksule nii palju juurde. Just maratoni puhul!  Siinkohal kutsungi üles teisi jooksjaid (eelkõige poolmaratoonlasi), kes jooksevad paljudel võistlusel maratonijooksjatega samal ajal ja rajal. Leidke see moment ja tervitage neid tublisid inimesi.

Kilomeeter-2 km enne tagasi keeramist nägin enda eelmise aasta 5:00 tempomeistrit Valdo Jahilot, kellel sellelgi aastal oli kaasas arvukas grupp maratoonlasi. Tervitasin teda ja ütlesin, et nii tore oli tema grupiga eelmisel aastal joosta. Valdo rõõmustas ja soovis mulle head jooksu.

Jooksin edasi ja tunne oli hea. Umbes 14-15. kilomeetrist alates ei joostud enam nii palju minust mööda, hoopis mina püüdsin teiste selgu. Ja see tunne on hea. Nägin veel mõnda maratoonarit ja tervitasin.

15.kilomeetrist muutusid jalad tõepoolest pisut töntsimaks, manustasin magneesiumit. Seekord oli see eriti läila maitsega ja väga mõnus see ei olnud. Mõtlesin korra, et kas tõesti eelmisel aastal jõudsin ma 2 ringi joosta. Tol momendil olid mu jalad nagu eelmise aasta maratoni 34.kilomeetril.

Jooksin aga edasi. Peagi tuli munakivine raske tõus vanalinna. Oh, mulle see koht üldse ei meeldi. Möödusin tol momendil maratoni 4:45 grupist ja kuulsin, kuidas tempomeister ütles: "... tempo võib teil langeda kuni 7:30 min/km, meil on 3 minutit varu..".

Jäänud oli veel tehissild ja Šnelli tiigi äärne rada. Seal on ka üpris mõnus joosta, kuna kaasaelajad annavad nii palju juurde. Viimane pööre ja tuleb see kõige vastikum tõus enne Kaarli kirikut. No kohe üldse mulle need tõusud ei istu. Peale tõusu võtsin oma jõuvarud kokku ja panin tuhatnelja finiši poole. Selle paarisaja meetri jooksul ei jooksnud keegi minust mööda, kuid suutsin mööduda paarikümnest inimesest.

Superhea tunne oli finišis olla. Sain medali kaela ja olin väga rõõmus. Jooks ei väsitanud mind sugugi nii ära kui eelmisel aastal Narva poolmaratonil, kus ma jooksin 4 min kehvema aja.

Vapianos ilusat medalit imetlemas

Väga kihvt vihmavarjudega ala oli tehtud lõpetajatele. Läksin korraks sinna ja venitasin ennast pisut. Ulatati 2 veepudelit ja pähklikotike näppu. See pähklikotike oli samuti sellel aastal väga tore idee.

Möödusin maratoonarite VIP-alast. Mõelda vaid, eelmisel aastal istusin isegi seal ja nautisin peale jooksu head ja paremat. Nii äge koht on see. Seal lähedal ulatati mulle kätte ricotta rosinatega kohupiim. Sealt liikusin pakihoidu. Ootasin oma elukaaslast, väga kaua ootasin. Vahepeal piilusin telefoniga finišiprotokolli ja õnneks selgus, et ta oli ikkagi lõpetanud. Ja ta tegi oma uue parima aja, milleks on 1h 36min. Täiesti müstika minu jaoks, kuidas saab nii kiiresti joosta. Õnneks umbes 20 min hiljem me siiski kohtusime, tegime Vabaduse väljakul mõned pildid ja läksime riideid vahetama. Peale seda premeerisime ennast Vapianos pasta söömisega.

Medal kaelas ja olen õnnelik!

Vot nii tore üritus oli see ja kokkuvõttes oli hea trenn! Ja kõige ägedam oli muidugi ilm. Superilm mõnusal päeval.

Palju nänni võistluselt

Võistlus numbrites:

Aeg: 2:09:49 (netoaeg 2:08:57)
Koht: 1880/2674-st
N koht: 553/1095-st
Vanuseklassi koht: 356/707-st
Keskmine kiirus: 6:05 min/km
Keskmine pulss: 177x/min 
Max pulss: 195x/min

Seda kõike kirjutades ja sellel toredal üritusel käies tekkis mul veendumus, et kuigi õppeaasta 2014/2015 saab raske olema, siis üks plaan on mul peas tiksumas. Ma tahan järgmine sügis olla ka nende ägedate inimeste seas ja joosta veel korra maratoni!

Unustatud tegevused - #100blogipäeva (78/100)

Allikas

Täna käisin üle hulga aja Auras ujumas. Tõesti ei mäleta, millal viimati ujulas käisin ja nüüd kui sirvisin Garminit, siis selgus, et viimane sissekanne ujulas ujumise kohta enne tänast on tehtud käesoleva aasta 5.jaanuaril. Uskumatu! Miks ma vahepeal ujumas ei käinud? No tõesti mõnus oli!

Kui eelmistel aastatel olen ujumises pisut viilinud. Mida see tähendab? Olen ujunud 10 x 25 m, siis puhanud ja kordasin eelnevat. Täna aga ujusin 40 x 25 m (1 km) järjest ja seda 40 min jooksul. Ma olen enda üle uhke. Ujusin küll vabas tehnikas ehk vaheldumisi selili, konna ja krooli, aga olen üldiselt rahul. Ja ma polnud peale seda trenni isegi väga väsinud. 

Kroolimise tehnika jätab pisut soovida. Mõte on, et võiks mingilt treenerilt näpunäiteid küsida. Aga esialgu see mõtteks jääb. Äkki uurin Internetist, Youtube-st?! Minu probleem kroolimise puhul on hetkel ilmselt see, et hingan natuke valesti ja rapsin mõttetult palju.

Eile käisin üle pika aja jõusaalis. Jälle üks unustatud, aga tore ettevõtmine. Ühtekokku tegin trenni seal 1h.  Natuke pean uurima ja puurima, mida ja kuidas paremini ja efektiivsemalt teha. Üks tähelepanek veel, minu arvates on jõusaalis käimine ja seal trenni tegemine pigem ehitamine kui lammutamine nagu paljud ütlevad. Aga see selleks. 

Tahaks lähiajal proovida vesispinningut või vesiaeroobikat. Kas keegi minu  blogi lugejatest on vastavates trennides käinud? Ja kui on, siis kuidas meeldis?

Olen õigel teel - #100blogipäeva (77/100)

Umbes 27 postitust tagasi ütlesin, et ei jätka 100 blogipäeva kirjutamist. Siiski, siin ma olen ja kirjutan edasi. Ma kirjutan ja mulle meeldib seda teha. 51. postitusest alates kadus ühtäkki sundus iga päev kirjutada. 

Millest selline kannapööre? Mulle tegelikult ei meeldi midagi katki/pooleli jätta. Olen täheldanud, et plaanitud tegevuste katkestamine mõjub enesehinnangule ja üldisele heaolule halvasti. Sestap jätkangi 100 blogipäeva kirjutamist. 

Samamoodi kaalusin pikalt, kas minna SEB Tallinna Maratoni poolmaratoni distantsile, kuna mind on pikemat aega vaevanud jalavalud. See, et ma sinna läksin lihtsalt trenni mõttes oli praegusel hetkel ainuõige otsus. Eilne päev andis nii palju positiivseid emotsioone ja selgust, et ma olen ilmselt ikka õigel teel.

Nädala kokkuvõte (8.09 - 14.09) - #100blogipäeva (76/100)

Vot nii sini-hall-valge oligi minu nädal. Kaks trennipäeva ja üks võistlus. Ja rohkelt vabu päevi, kus tegelesin remondi ja muude tubaste tegemistega.

Esmaspäevast tahtsin hakata jooksma 100 päeva järjest, kuid painava jalavalu tõttu jäi esimene sajapäeva jooks nii lühikeseks. Jalavalu ja remont võttis trenniisu kolmeks päevaks ära. Mõne sõna esmaspäevasest jooksust kirjutasin siin.

Reedel peale tapetseerimist läksin proovisin jalga ja tegin ühe 6 km jalutuskäigu ja õhtul veel otsa ca 5 km jooksu koos elukaaslasega. Osa jooksust läks kahjuks kaduma, kuna ühel hetkel unustasin foori taga stopperi uuesti käima panna. Jalavalu oli jooksuks haihtunud ja tore oli õhtul pimedas joosta. Reedesest päevast võib lugeda siit.

Täna (pühapäeval) jooksin SEB Tallinna Maratoni poolmaratoni distantsil. Tore võistlus. Kuni viimase kilomeetrini ma ise väga võistlushimuline polnud. Nautisin ilusat ilma ja teises keskkonnas trenni tegemist. Elasin maratoonaritele täiega kaasa. Nähes jooksu ajal halli rinnamärgiga jooksjat minu ees/kõrval, toetasin teda mõne hea sõnaga. Nii tore ja positiivne tagasiside ergutamisest. Stardikoridoris kaasa elades tuli lausa pisar silma, sest maraton ja maratoonarid on nii lahedad. Lisaks nägin enda eelmise aasta maratoni ajameistrit Valdo Jahilot oma grupiga jooksmas, keda ma ka ergutasin. Mis veel imelisem, mu jalavalu oli jällegi kadunud, mis aitas jooksu 100% nautida. Viimasel kilomeetril võtsin oma jõuvarud kokku ja kihutasin finišisse. Sain oma medali kätte ja ei pidanudki roomama :D

Kokku olin aktiivne: 36,24 km ehk 4 h 39 min

Jooks: 30,24 km (+ reedese jooksu pool kilomeetrit)

Uuel nädalal tahaks ujuda, jõuharjutusi teha ja palju veel.

Näeme homme - #100blogipäeva (75/100)

Mina olen valmis. Kas sina oled?

Remont läbi ja tagasi rajal - #100blogipäeva (74/100)

Remondi ja jalavalu tõttu võtsin liikumises/sportimises 3 vaba päeva. Õnneks võin nüüd öelda, et põrand on lakitud, uksed/aknad/lagi värvitud ja tapeet seinas. Juhuu!

Vähese liikumise ja sellest tuleneva kurva meeleolu leevendamiseks sõin rohkelt šokolaadi ja pean kurvastusega tõdema, et +1 kg on juures. Mind ei tee õnnetuks see kaalunumber, vaid see, et ma tunnen ennast jälle  nii raske ja kohmakana.

Lõpuks ometi sai täna tuba valmis ja peale seda tegin ühe kena 1,5 h jalutuskäigu linnas. Õhtul läksime veel  elukaaslasega 5 km-sele jooksutiirule. Kas 3 vaba päeva võib nii mõjuda, kuid jalavalu on jällegi kadunud ja tõsiselt mõnus oli joosta! Mulle nii meeldib õhtuti pimedas joosta. Selline Ööjooksu tunne oli jällegi.

Rääkides SEB Tallinna Maratonist. Jah, ma lähen jooksule. Lähen poolmaratonile. Olen loobumismõtted peast visanud. Ma nimelt pole ühestki võistlusest kunagi loobunud ja seekordki ei taha seda kergekäeliselt teha. Ma lähen ja kasvõi rooman selle läbi, kuid medali ma sealt endaga kaasa toon. Ok, tegelt on plaan siis järgmine: kõnnin või jooksen rahulikult ja tunnen jooksmisest puhast rõõmu. 

Ma tean, et SEB Tallinna Maratoni rada on seesugune, kus joostakse rekordeid ja sinna minnaksegi selliste ootustega. Aga mina lähen sinna seekord lihtsalt jooksu nautima, sest ma armastan jooksmist!

Selfie enne viimaseid liimiseid liigutusi

Räägime veel Asics jooksupapudest - #100blogipäeva (73/100)

Armas lugeja, kui Sul on olnud mingisugune kokkupuude Asics jooksujalanõudega, siis palun kirjuta kommentaaridesse, mida Sina neist arvad. Oodatud on nii positiivne kui ka negatiivne tagasiside.

Jään Teie üllitisi rõõmuga ootama ;)

Unistus uutest jalavarjudest - #100blogipäeva (72/100)

Unistan vaikselt uutest jalavarjudest. Mõttes on Asics nimelised jooksupotased. Miks just Asicsid? Ausalt öeldes mul ei olegi väga head põhjust, miks Asicsid. Ma lihtsalt tahaks neid proovida. Varasemalt on mul olnud kokkupuude Adidas, Nike, Puma ja Mizuno jalatsitega. Need jalanõud on mind kenasti teeninud, kuid kui vaadata õige jooksusõbra jalgu, siis väga sageli on jalas Asicsid.

Kuna minu vasakut jalga vaevab juba pikemat aega luuümbrisepõletik, siis ei kiirusta uusi jooksupapusid ostma. Uued jalanõud kihutaksid mind liiga varakult ja mõtlematult neid proovima ning treenima. Mina aga pean puhkama.Sestap lükkangi jalanõude ostmist edasi ja kuulan maad.

Luupainaja - #100blogipäeva (71/100)

Ma olen kurb. Olen väga kurb. Tänasest pidin algust tegema 100 jooksupäevaga. Nii ma siis läksingi jooksma, panin jalga kompresioonsäärised + Footbalance sisetallad. Esimesest sammust alates oli terve vasaku sääre ulatuses valulikkus, mis iga kilomeetri järel süvenes. Jõudsin vaid 4 kilomeetrit joosta ja rohkem ei lasknud valu enam liigutada. Koju jõudes püsis valulikkus ka rahuolekus. 

Kodus määrisin kiirelt Deep Relief geeli haigele jalale ja annan endale aru, et praegusel hetkel ei ole kõige arukam mul 100 jooksupäevast osa võtta. Poolmaratonil osalemine on samuti kahtluse all. On vaja puhata ja põletikuvastast valuvaigistavat geeli jalale määrida.

Miks minu jalg niimoodi mind alt veab? 

Ühest küljest saan ma aru, et ma pean puhkama, aga ma nii väga tahaks joosta.

Allikas

Nädala kokkuvõte (1.09 - 7.09) - #100blogipäeva (70/100)

Nädal pakkus nii toredaid elamusi kui ka väsitavaid ettevõtmisi.

Ühe asjaga olen sel nädalal küll rahul. Nimelt suutsin ennast mitmekülgselt arendada: käisin jooksmas, kasutasin ratast transpordivahendina, aga tegin rattaga ka pikema sõidu. Ja võtsin taaskord 30 day challenge jõuharjutused käsile.

Lisaks koolile ja sportimisele teeme endiselt ka remonti. Nüüd on värvimised tehtud ja loodetavasti homsest hakkame tapetseerima.

Olen tundnud terve nädala jooksul väikest vastumeelsust jooksu suhtes. Pean ennast ikka mitmeid kordi veenma, et ma välja jooksma läheks. Ei tea, milles asi on?! Alles eelmisel nädalal oli kõik nii priima.

Teisipäeval kõndisin + sõitsin rattaga kooli ja tagasi.

Kolmapäeval käisin rattaga koolis. Õhtul tegin ühe mõnusa jooksuringi. 7 km, 52 min. Keskmine pulss 152x/min. Ja see oli ka ainuke meeldiv jooksutrenn käesoleval nädalal.

Reedel käisin rattaga koolis, veidi jalutasin ka. Õhtul  pidasin kaua aru, kas minna jooksma. Tuli hoopis aga mõte minna rattaga sõitma ja see oli üks hea mõte. Isa liitus minuga umbes poolel teel ja sõitsime mõnusas tempos, isegi päris heas tempos ütleks suvilasse ja tagasi. Isa tahtis kangesti vahepeal võidusõitu teha, mistõttu aeg-ajalt läks pulss päris kõrgele (182x/min). Keskmine pulss oli aga 132x/min. Selle aasta esimene pikk rattasõit (23 km) sai kenasti tehtud ja olen sellega päris rahul. Toredas seltskonnas on alati vahva trenni teha.

Laupäeva veetsin suures osas istudes, süües ja istudes. Vanemad kutsusid mind kaasa, et sõita vanatädile Tallinnasse külla. See oli kõige pikem Tallinna sõit vist kunagi, kuna vanemad tahtsid mulle kangesti Paide kõige armsamat kohvikut näidata ja see tähendas muidugi peatust saiakeste seltsis. Tallinnas piirdusime ainult toidupoes ja vanatädi juures käimisega, mistõttu pildimaterjal Tallinnast puudub.

Õhtuks olin ma istumisest ja saiakeste-kookide pugimisest nii väsinud, et ma pidin jooksma minema. Enne õhtust jooksu pistsin aga midagi kõhu täiteks suhu ja 5 min hiljem oli juba jooksurajal. See oli suurim viga üldse. Täis kõhuga on ikka väga ebameeldiv joosta, pulss oli metsikult kõrge ja ma olin ennast külmakartuses pannud eriti paksult riidesse. Ma higistasin tohutult, kõht oli vastikult täis ja üldse oli kõik väga paha. Kodus tegin peale 30 päeva harjutusi: plank 45 sek, kõhulihased: 50, kükid: 80, kätekõverdused: 10.

Vanalinna kohvik Paides

Kohviku interjöör

Koogid, tordid, saiakesed, makroonid

Minu kaneelisaiake ja kohv

Pühapäeviti on üldiselt plaanis pikk jooks. Täna oli järjekordselt selline päev, kus ma ei tahtnud üldsegi jooksma minna. Nii ma siis pidasin veidi plaani, võtsin kõrvaklapid ja telefoni kaasa ja otsustasin minna kiirkõndi tegema. Kui ma kõnniga alustasin, siis tundsin ennast nii kohmetuna. Ma olen harjunud terviseradadel jooksma mitte kõndima. Alguses oli väga ebameeldiv. Kui ma olin 0,5 km ära kõndinud, muutsin plaani ning otsustasin joosta ja kõndinda vaheldumisi (1 km : 1 km). Kokku läbisin 10 km 1h 21 min jooksul. Aga see trenn mulle väga ei meeldinud, sest joostes ei püsinud kõrvaklapid hästi peas, kõndides oli kõrvaklappidest muusikat küll mõnus kuulata, aga kõndimine pole ikka minu jaoks.

Peale jooksu tegin 30 DC 8.päeva: plank 45 sek, kätekõverdused: 10. Teiste harjutuste osas on puhkepäev.

Täna tegin ka pitsat, mis oli mu elukaaslase sõnul parem kui Pärnu Steffani pitsarestoranis. Peab vist ka pizzeria avama :D

Homemade singi-tomati-juustu-basiiliku pitsa

Kokku olin aktiivne: 68,37 km ehk 7 h 19 min (olen rahul!)
Jooks: 22, 77 km (2h 51 min)
Ratas: 23,03 km (1h 19 min) arvestatud ainult pikk sõit
+ jõuharjutused

Uuest nädalast puhuvad juba uued tuuled. Valmistun SEB Tallinna poolmaratoniks, loodan tapeetimisega ühele poole saada. Kui aega on, siis loodan alustada Annaliisa run100days plaaniga. Te küsite, miks peaks jooksma 100 päeva järjest. Võib-olla selle pärast, et see hirmus sügisene sobune aeg tervemalt üle elada.

Tore uudis on veel see, et eile sain Skechers 5 km jooksu võistlussärgi kätte. Hurraa!