Ebaõnn? - #100blogipäeva (5/100)

Tänase päeva võiks kokku võtta sõnaga "ebaõnn". Küsite miks?

Kuna mul on homme viimane tööpäev (seekord siis viimane päevavalve antud tööpostil), siis tahtsin oma armsatele kolleegidele midagi küpsetada. Peale tööd nägin aga ema, kes lubas mulle ise ühe maitsva kringli valmistada. Mõeldud, tehtud, jäin aga siiski oma plaani juurde, et ühe koogi/küpsetise teen ka ise.
Ostsin poest vajaliku tavaari ja kiirelt koju magama.

Mõte oli valmistada Nigella Lawsoni banaanikeeks (muideks see on väga-väga maitsev). Ahi sooja, jahu kaussi, sool, sooda, banaanid blenderisse, Kreeka pähklid purustatud. Aga kus on küpsetuspulber? Küpsetuspulbrit mu ostunimekirjas polnud ja nii pidingi uuesti poodi minema.

Vahepeal jõudis mu elukaaslane koju. Ühtäkki muutus mu meel väga härdaks, kuna ta sõidab täna kolmeks kuuks Pärnusse tööle. No tõesti Pärnu pole sugugi maade ja merede taga, kuid tema igapäevasest lähedusest hakkan ma siiski puudust tundma. Nii ma siis valasin krokodillipisaraid ja aitasin kaaslasel kohvrit pakkida.

Aeg-ajalt kiikasin ka kööki, et edasi kokata. Ühel hetkel avastasin, et olen keeksi juba ammu ahju pannud, kuid vanillisuhkru jätsin sootuks lisamata. No pole ju hullu, mõtlesin ma. Olin sunnitud seda päris kaua ahjus küpsetama, kuid oma tavapärast tahket olekut keeks 100% ei saavutanudki. Maitse on tegelikult väga hea ja kui väga pedantlik pole, siis võiks selle ka kolleegidele viia, aga mina ei saa ju.

Oli aeg jällegi poodi minna, seekord läksin otsejoones maiustuste letti ja haarasin sealt midagi kaasa. Korraks käisin ka piimaproduktide letis, kus mul "õnnestus" kogemata terve leti hinnasildid maha kukutada. Ma ei saa siiani aru, kuidas on see võimalik?!

Õnneks olen praegu kodus ja (sülitan 3 korda üle vasaku õla) kõik on kontrolli all.

Postitus tuleb siiski positiivsete nootidega lõpetada ja sel puhul näitan üht Kõva Mehe Jooksu pilti.

Kõva Mees!  Pilt: instagram.com/miinahint

Viimane öövalve - #100blogipäeva (4/100)

Kõva Mehe Jooks sai läbi raskuste läbitud. Aga sellest lähemalt kõnelen ma mõnel teisel päeval, kuna hetkel olen tööl. Mul on täna viimane öövalve. Vähemalt järgneva 1,5 aasta jooksul ei valva ma enam öösel.

Tahtsin lihtsalt mainida, et olen praegu üpris ärritunud, kuna viimase eksami sain B. Ja ma pole sellega antud juhul sugugi rahul!!! Kõik saavad selle eksami peaaegu eranditult A ja ma sain B. Mul oli vaja seda A-d!!! Sellest sõltub, kas ma saan järgmisel semestril stippi ja momento muutis see "vee" veidi sogasemaks.

Aitäh!!

Pea ees tundmatusse - #100blogipäeva (3/100)

Homme toimub Kõva Mehe Jooks. Tegelikult pole ma siiani täielikult adunud, mida see endast täpsemalt kujutab. Aga väike väljavõte võistluse kodulehelt:

Mis on Kõva Mehe Jooks?

10 km pikkusel krossijooksuks sobival rajal tuleb võistlejatel läbida ja ületada erinevaid looduslikke ja spetsiaalselt jooksu jaoks ehitatud takistusi.  Osalejatele teevad raja läbimise meeldejäävalt raskeks läbi jõe ja üle heinapallide virna jooksmine, erinevate veetakistuste ületamine ja läbimine, mudas roomamine ja torudesse sukeldumine, tiheda metsatuka läbimine, üle poorde turnimine ning palju muud. Kõva Mehe Jooksu lõpuprotokolli reeglitepärase aja kirja saamiseks peavad osalejad läbima ületama kõik rajale jäävad takistused. 

Ühel kenal maikuu õhtul avastasime ühes toredas seltskonnas ajakirja Jooksjat lehitsedes selle võistluse kuulutuse. Tol hetkel tundus see nii intrigeeriv ja mitte sugugi aukartustäratav ettevõtmine, mistõttu saigi võistlusele ennast kirja pandud. Tänase seisuga on sellest 4-liikmelisest seltskonnast võistlusele minemas üksnes 2 nõrgema soo esindajat (sealhulgas mina). 

Momendil olen suhteliselt kõhkleval ja kahtleval seisukohal, et millega ma end seekord küll sidunud olen?! Kõige naljakam on veel see, et meie seltskonna kaks ülejäänud liiget (kõvad mehed) tulevad hoopis meile, naisterahvastele kaasa elama. :D

Ilmaprognoosi vaadates on homme oodata päikeselist ja kuiva ilmakest, kuid seda võistlust kuiva jalaga ilmselt ei lõpeta!

http://tiitvalvas.files.wordpress.com/2012/07/2012-07-01-kmj.jpg

Võtan rivitult! - #100blogipäeva (2/100)

Jeeeee! Nüüd võib tõesti rõõmust hõisata ja pööraselt ringi tuisata, sest täna tegin 5.kursuse viimase eksami ära. See tähendab, et ka minu jaoks võib nüüd suvi alata!!! 5.kursus on lõpuks läbi!! Ainult üks aasta veel ülikooli lõpuni!

Peale eksamit tegin kõike seda, millest ammu olin unistanud:

• sõin arbuusi
• mõnulesin kuumas vannis
• lugesin üht pooleliolevat raamatut
• tegin lõunauinaku (3 h)
• sõin veel arbuusi
• tegin ühe tempokama jooksutrenni (6 km)
• nautisin seda, et jäin joostes sooja vihma alla
• tegin jõuharjutusi

Kõige ägedam on ilmselt see, et nüüd on aega, et lihtsalt niisama olla. Ilma kohustuste ja nutiseadmeteta. Vähemalt tänase õhtu ja homse päeva võtan küll täiesti rivitult!

Ja minu kirjutist jääb lõpetama Voltaire-i tsitaat:

"The art of medicine consists of amusing the patient while nature cures the disease."

#100blogipäeva (1/100)

Alustan oma positust suhteliselt ebaoriginaalselt, aga märkasin täna Heidi blogis põnevat postitust:

Niisiis ma mõtlesin nüüd, et hakkan 100 päeva jooksul iga päev blogima – üks päev, üks postitus. Ma kirjutan oma igapäevastest tegevustest, mõtetest, tunnetest… nii ausalt kui vähegi võimalik. Ma ei tea kuidas on teiega, aga mulle niii meeldib lugeda teiste blogidest just seda vahetut emotsiooni, mitte „ideaalseid“ lauseid ja „täiuslikke“ postitusi.

Ta kutsus selles posituses ka teisi blogijaid võtma vastu väljakutset kirjutada oma tegemistest 100 päeva jooksul. Ja miks mitte seda teha?! Seda väljakutset vastu võttes tahan ma Heidile oma tänu avaldada, kuna tema blogi suunas mind taaskord spordi ja tervisliku toitumise poole. Nimelt kirjutasin mais 2012 Heidile ühe üpris "meeleheitel" kirja, vastusest sain aga palju indu, jõudu ja jaksu juurde. Aitäh!

Siinkohal avaldangi selle pisut meeleheitel ja isikliku kirja:

Tere!

Umbes kuu aega tagasi sattusin ma juhuslikult Sinu blogi lehele. Ja  sellest ajast saadik kuulub selle lugemine mu igapäevaste virtuaaltoimetuste hulka. See on nii huvitav ja samas väga inspireeriv.

Endast rääkides, olen tegelikult terve elu vahelduva eduga tervisespordiga tegelenud. Talvel uisutan, suusatan; suvel jooksen, sõidan rattaga ujun jne. Aastatel 2007-2010 osalesin ka SEB sügisjooksudel (parim aeg 10 km  54:41), kuid millegipärast jätsin 2011. aastal jooksu vahele. Ja nüüd  polegi enam jooksususse jalga pannud.

2011. aasta sügisel oli üldse ülikoolis väga raske semester, mistõttu õppimine oli prioriteet nr 1 ja sport jäi väga unarusse. Tänavu kevadel pidin aga kurvastusega tõdema, et raske  semestri tõttu olen 5-6 kg kaalus juurde võtnud. Alustasin toitumispäeviku pidamist, käin nüüd enam-vähem paar kuni 5 korda nädalas spordiklubis  aeroobikas: fatburnis, stepis (see on mu lemmik); muretsesin endale ka rulluisud. Lisaks sellele registreerisin ennast SEB sügisjooksule sel aastal. Ometi pole ma suutnud veel ennast kätte võtta ja välja jooksma minna. 
Vahel on põhjuseks see, et on palju õppida (päris ausalt on - õpin arstiks), vahel on külm ja kole ilm (mis siin Eestis on väga sage nähtus), vahel olen  ma lihtsalt väsinud ja mu pulsikellal on patarei ka tühi.

Ma tean, et ühel hetkel, kui ma ennast kätte võtan ja ükskord jooksma lähen, siis miski ei hoia mind enam kinni, et mitte jooksma minna. Kas ka Sul on olnud momente, kus ei ole sugugi tahtmist jooksma minna? Mida selle vastu ette võtta? Ma annan nüüd väikse lubaduse, et hiljemalt 17. mai ma siiski lähen jooksma. Ja kui ma päris aus olen, siis spordiklubis käies olen ma mõned korrad üritanud jooksulindil isegi 20 minutit joosta.

Teine probleem on see, et kui ma õpin mingiks  kontrolltööks/arvestuseks, siis ma tunnen pidevat vajadust näksida. Ma isegi lähen ekstra sellepärast poodi ja varustan ennast kõige hea ja paremaga, et need 2-3 päeva (mil ma kodus õppima pean) kenasti vastu pidada ja siis pugin selle kõik ühe  õhtuga sisse. Õnneks toitumispäeviku pidamine natuke küll motiveerib mind.  Ma tõesti ei tea, kuidas end pidurdada söömasööstudest.

Ma isegi ei tea, miks ma Sulle kirjutan, kuid äkki on Sul paar  soovitust anda, mida teha ja mida mitte?

Aitäh,

M.

Teine oluline põhjus, miks ma selles kaasa löön on see, et blogimine motiveerib mind veel enam tegudele ja kas pole mitte vahva samal ajal lugeda ka teiste mu lemmikblogijate - Annaliisa, Gätly, Margit ja Elari tegemistest?!

Lihtsalt suurepärane!

Eile aknast välja vaadates tundus ilm nii mõnus, et oleks olnud patt jääda tuppa konutama. Tõmbasin maratonisärgi selga ja jooksupapud jalga ning tõttasin välja. Ca 15 kraadi, päike ja mõnus tuuleke. Ja nii ma siis 16 km läbisingi joostes-lenneldes. No tõepoolest sellist superjooksu pole ma ammu kogenud. Kulgesin läbi 6 linnaosa ja mõnus "maratonieufooria" oli hinges! Mõtlesin, et varsti-varsti peaks ikka maratoni teekonna uuesti jalge alla võtma. Hetkel ma siiski sellest mõttest kaugemale ei lähe, kuid äkki juba  2015. aastal uus maraton?!

Instagram.com/hintmiin

Distants: 16 km
Aeg: 1 h 56 min 28 sek
    Keskmine kiirus: 7:17 min/km
    Keskmine pulss: 159x/min
    Max pulss: 176x/min


Mõne sõnaga tahtsin rääkida ka sellest, et plaan on siiski sügisel SEB sügisjooksule minna. Lugesin põnevast Activia jooks kampaaniast, mille abil on võimalik peaaegu tasuta jooksupääse saada.

Nädalavahetus oli üldse väga äge. Laupäeva õhtupooliku veetsin ekspromt hoopiski Tallinnas. Smile to the world and the world will smile back!

 Ja laupäeval juba Kõva Mehe Jooksule!!

Olen tagasi!

Täna tegin üle kahe nädala esimese jooksu. Kui lugeja ei tea/mäleta, milles asi, siis vihjena võin öelda, et mind kimbutas viimati luuümbrisepõletik. Tõenäoliselt ei ole jalg täiesti taastunud, kuid kuni viimase kilomeetrini oli jalg super ning viimasel kilomeetril oli jalas vaid õrna pinget tunda. Aga muidu oli supermõnus joosta!! 7 km Emajõe kallastel kulges nagu lenneldes. Tempo oli norm, pulss oli norm ja jalg oli ka norm.

Vahepeal pole ma siiski täiesti niisama passinud. Jalgratast olen transpordivahendina üle päeviti kindlasti kasutanud ja muidugi need jõuharjutused. Täna näiteks tegin juba 2 min planki, 100 istesse tõusu ja 20 kätekõverdust!!!! Ma tunnen, et muutun üha tugevamaks.

1 nädal kooli + eksam ning siis on suvi!!!

PS: Umbes nädala pärast on tulemas minu järgmine võistlus, milleks on Kõva Mehe jooks! Ootan põnevuse ja aukartusega :D

Luuümbrisepõletik

Kuu eesmärk (läbida 30 päeva jooksul vähemalt 80 kilomeetrit joostes) sai 106%-lise täpsusega läbitud. See tähendab, et 80 km asemel läbisin isegi 85 km. Tahtsin täna kenale üritusele 10 kilomeetrise jooksuga joone alla tõmmata. Toredat sündmust varjutas aga tõsiasi, et mul on ilmselt luuümbrisepõletik tekkinud. Esimesest jooksusammust alates haaras vasaku jala sääre ees-, sise- ja tagapinda tohutu valu, mis ei vaibu ka rahuolekus. 10-st jooksukilomeetrist läbisin ma seetõttu vaid 5 ja seda väga tagasihoidliku kiirusega. Ja veel eile jooksin jõusaali jooksulindil hea enesetundega, normaalse kiirusega mitu kilomeetrit soojenduseks.

Luuümbrisepõletik ehk periostiit on luud ümbritseva sidekoelise periosti põletik, mis esineb sagedamini jooksualade harrastajatel. Põhjuseks on pikaajaline ülekoormus või ka järsult suurenenud füüsiline koormus.

Sümptomid: valu sääreluu sise- või eesküljel. Võib esineda ka turset. Valu võib suureneda füüsilise pingutuse ajal.

Ravi: koormuse vähendamine, jää ja põletikuvastaste ravimite kombineerimine, taastusravi harjutuste kasutuselevõtt.

Ennetamine: sobivate toetavate jalanõude kasutamine, pehmel pinnasel jooksmine, järk-järguline treeningkoormuse suurendamine aitavad ennetada periostiidi teket.


Oma igapäevaste jõuharjutuste seerias jätsin tänasest kükid ära ja üritan jalale võimalikult palju puhkust anda. Ehk prooviks lähipäevil hoopiski ujumist?!


Kasutatud kirjandus:
1) http://sport.delfi.ee/news/liikumine/spordimeditsiin/spordivigastused-luuumbrise-poletik-ehk-periostiit.d?id=64908768
2) http://www.kliinik.ee/haiguste_abc/periostiit/id-1342

Olümpiajooks 2014

Foto: K.Parksepp; Viimased meetrid enne lõppu

Olen sunnitud selle sissekande kiiresti ära tegema, muidu ununeb täiesti. Ok, nali! See jooks naljalt juba ei unune!!

Alustame sellest, miks ma ei oleks pidanud sellest jooksust osa võtma (sai mainitud ka üleeelmises postituses):

• Ebaharilikult kuum ilm - ma ei tee isegi trenni nii kuuma ilmaga, miks ometi peaksin võistlema?!
• Nädal aega kestnud insomnia - eelkõige tingitud kuumast ilmast + võistluseelne ärevus (?!)
• Piimhape reites - mõned päevad enne jooksu tekkis idee teha läbi 30-päevane challenge: plank, kükid, kõhulihas, kätekõverdused
• Haigestumine - jäin ööl vastu esmaspäeva külmetushaigusesse: kurguvalu, nohu ja veel/juba teisipäeval oli palavik. Ka tänaseks pole veel täielikult tervenenud.
• Suhteliselt lühike ja kehv ettevalmistus - alustasin graafiku järgi treenimist 17.märtsil. Eelmisel aastal oli mul selleks ajaks juba paarikuune ettevalmistus olemas + need lumes jooksmised.
• Kõhklused, kahtlused - tõepoolest, kellel ei oleks, kuid tavaliselt võistluse päeval ma enam ei kõhkle, vaid lihtsalt lähen ja teen oma soorituse.
• Üldine kurnatus - ausalt,  ma tunnan ennast kohati nagu tühaks pigistatud sidrun. Öine töö + kool + projekt (milles hetkel on seisak) + igasugused lisakohustused. Õnneks juuniga lõpetan ma (öö)töö abiõena ja sellega lõppeb ka üks ajajärk minu elus.

Kuigi äratus oli mul sel päeval pandud kella 8-ks, siis ei õnnestunud mul üle 5 magada. Metsik kuumus valitses korteris. Tõusin üles, sõin ühe õuna ja jõin vett. Põsed kuumasid metsikult. Selline haiglane tunne oli. Viisin ennast Postimehes olevate teemadega kurssi ja külastasin sotsiaalvõrgustikke. Kell oli alles 6, kuid ma olin nii väsinud. Heitsin korraks uuesti pikali, kuid uinuda ei õnnestunud. Kahetsesin, et ei läinud ööseks vanemate juurde. Ja mis edasi? Lasin pool vanni sooja vett täis ja läksin vanni. Muidugi andsin mõista, et vannis "suplemine" kurnab mind veel enam ja võistluse stardiks olen ma täiesti kutu. Aga ma pean tunnistama, et soojas vannis kuuma ilmaga olla on päris mõnus. Sellel on hoopiski jahutav efekt!! Super! Igastahes liiga palju aega oli enne starti, jõudsin mitu korda riideid vahetada, Internetis chillida, nõusid pesta. Kõhklused, kahtlused tõstsid veel enam maad.

Siiski kell 10.45 ma korterist väljas astusin. Kuna mul transporti ei olnud ja päris täpselt ei teadnud, kui kaua ma võistluspaika kõnnin, siis asusin väikese ajavaruga teele. Väljas oli veel kuumem kui mu kuumas korteris. Lihased olid kergelt piimhapet täis ja teatav raskus oli jalgades. Tee peal nägin ka Kreete õde ja tema sõbrannat, kes samuti olid sellele võistlusele sammud seadnud. Küsisin neilt jooksule püstitatud eesmärkide kohta ja nagu ühest suust kõlas see : " Eesmärk on ellu jääda!". Enne starti üritasin olla puude all varjus ja kastsin ennast kaasavõetud 1 liitrise veega. Mitmel korral kastsin juuksed täiesti märjaks, kuid mõnus tunne kestis vaid viivu.

Aeg oli suunduda stardikoridori. Kõrbesin seal ja unistasin jahutavast veekogust. Etteruttavalt võin öelda, et õhtul saigi kahel korral ujumas käidud ja seda siis esimest korda sel aastal ning võib vist öelda, et nö väliujulas polegi varem nii varakult käinud.

Ja läkski jooksuks. Kusjuures sel aastal ei olnud nii suurt pudelikaela jooksu alguses võrreldes eelmise aastaga, sai suhteliselt kiiresti alustada endale meelepärase tempoga. Eesmärk oli siiski hoida tempot 5:30 min/km, kuid kui vähegi kehvem enesetunne tekib, siis langetan tempot. Juba esimesel kilomeetril tundsin tohutut janu, ometi olin alles stardikordidoris viimased lonksud vett võtnud. See ei tõotanud head. Võtsin ühe naise taha, kelle tempo mulle ja mu kellale sobis. Korraks piilusin pulsinäitu - 190 x/min. See ei olnud hea! Põhimõtteliselt kuni 4 km-ni jooksin ma enam-vähem samas tempos. Siis kuulasin oma sisemist häält ja võtsin tempo alla. Ma olin juba eelnevalt arvestanud, et täna ei ole minu päev ja mul ei ole mõtet päikesega võidu joosta. Motivatsiooni tõmbas alla ka see, et inimesed mu kõrval kõndisid, kiirabide sireenid huilgasid. Ma hakkasin ka kõndima. Arvestasin, et sellest tuleb ilmselt siiani kõige kehvema tulemusega jooks. Suur-suur kiusatus oli rajalt maha hüpata ja paaristõugetega üle Sõpruse silla koju minna, kuid mu asjad olid ju stardis/finišis.

Ühel hetkel tundus, et nägin nö "tuttavat" selga. See oli tervisesportlastele tuttav spordiblogija Margit Partei. Nähes teda kõndimas, tundsin ma vajadust talle järele jõuda ja pisut ergutada. Sellisel hetkel vajame me seda kõik.

Oli tore näha, et järgmisel hetkel jooksis ta jälle ja jooksis minust mööda. Järgmised kilomeetrid ma sõna otseses mõttes surin. Jooksin ja kõndisin ja vaatasin pulssi. Keskendusin sellele, et pulss ei oleks pidevalt üle 190 x/min. Tempo oli mul vahepeal ka 7:49 min/km. Ma jooksin isegi maratoni kiiremini :O

Umbes 7,5 kilomeetril nägin ma sarnase särgiga jooksjat. Mõtlesin, et nii lahe oleks koos finišijoont ületada. Tema püsis siiski sadakond meetrit eespoolt ja mul ei olnud üldsegi jõudu ega tahtmist talle järele joosta. Umbes kilomeeter hiljem tundsin, et minu energia hakkas justkui taastuma ja temal hoopis vastupidi. Nii ma olingi 9.kilomeetril praktiliselt tema taga jooksmas. Ja siis paarsada meetrit hiljem läksin tema kõrvale ja ütlesin, et "Jõuame küll, ainult 500 meetrit veel!". Ta oli suhteliselt väsinud ning ütles midagi sellist, et ei tea, kas ikka jõuab. Jooksime veidi veel koos, kuid siis panin ma täiega minema. Viimased paarsada meetrit oli tempo 4:53 min/km. Ma tahtsin lihtsalt sellest kuumusest ja kõigest pääseda. Mõni veel hõikas, et "Juurde, tubli!!". Nii ma finišeerusingi ja kuulsin, kuidas mu nimi ka valjuhääldist maha hõigati. Seejärel läksin ma kiiresti spordihoonesse toibuma ja kohtasin venna elukaaslast, kes oli taaskord suurepärase jooksu teinud ja muljetasime jooksust.

Aeg: 1:05:18 (absoluutselt kõige kehvem aeg so far)
Üldkoht: 834 (1319-st)
N. koht: 271 (680-st)
Vanuseklassi koht: 165 (292-st)
Keskmine pulss: 188 x/min
Max pulss: 201 x/min  EBANORMAALNE!!!
Keskmine kiirus: 6:26 min/km

 Kõike seda arvesse võttes olen õnnelik, et selle katsumuse siiski läbi tegin ja kohati olen ka õnnelik, et ma täiega ebaõnnestusin. Alati ei saa olla hea ja suurepärane. Mul on eelnevalt isegi olnud kaks suhteliselt edukat hooaega. Sel aastal ehk peaksin rohkem keskenduma lihtsalt mõnusale jooksmisele ja toredate elamuste kogumisele. Hetkel ei sea ma järgmistele jooksudele (momendil olen ainult Ööjooksul kirjas) mingeid ajalisi eesmärke. Tore oleks joosta alla eelmise aasta aja (2:04:38) ja veel enam alla 2 h, kuid vahepeal on tore ka lihtsalt jooksmisest mõnu tunda. Elame näeme!!


PS! Täna käisin üle hulga aja jõusaalis ja ühtlasi jooksin viimased 4 km, mis lahutas mind kuu eesmärgist (kuu limiit: 80 km). Kui homme tubli olen, siis ehk õnnetub mul üle aegade kuu km rekord teha.

Ei saa, müristab!

Kuna juba müristab, siis kiiresti mainin, et 95% eesmärgist on tehtud (ehk 76 km). Tulin just väljast kosutavalt 10 km jooksult. Väga mõnus oli see võrreldes eilsega.


Ja lähipäevil räägin ka olümpiajooksu õudusest.

Mõtted enne jooksu

Ei kujuta üldse ette, kuidas tänane jooks õnnestub. Nimelt pole ma sugugi harjunud sellise kuumaga jooksma. Oma tavapärase trenni ma teen tavaliselt ju õhtuti. Ideaalne temperatuur oleks 15 kraadi. Teiseks ei ole ma selle kuumuse tõttu juba nädal aega maganud, sest lihtsalt pole harjunud viiendal korrusel elama. Vanemate kodus, kus ma varem elasin, pidi ka südasuvel üpris soojalt riides olema. Siin viiendal korrusel õhk üldse ei liigu, kuigi kõik aknad täiesti lahti.
Lisaks eelnevale, takistab korralikku hingamist nohu, mis mind endiselt vaevab. Et seda kannatuste rada jätkata, siis neljapäeval tegin ühe kiirustrenni + jõuharjutusi, millest tulenevalt on piimhape jalgades.


Eelnevat kokku võttes, ei ole enesetunne kõige parem ja tõenäoliselt tuleb sellest lihtsalt kiirem treening. Mingit head tulemust siit loota ei saa. Püüan oma sisetunnet jälgida.

Vara hõiskasin

Nimelt tekkis pühapäeva öösel vastu esmaspäeva nohu. Päeva jooksul tekkis kurguvalu. Öösel ei maganud väga hästi. Ja täna, teisipäeval, on palavikuline tunne ja üldse väga kehv olla.

Superlahe!!!

Update

Käesolev nädal oli siis järgmine: kool + 3x töö + järgnev graafik. Hetkel olen siis ka tööl. Kui õhtul peale tööd megaväsinud pole, siis ehk jooksen ka pisut.

PS: 52 km ehk 65% eesmärgist siiani täidetud!

80 km eesmärk

Käes on mai, kuid päike on näidanud  viimastel päevadel end nii vähe. Igastahes on taaskord aeg püstitada eesmärke. Plaan siis järgmine, et maikuus pean jooksma 30 päeva jooksul vähemalt 80 kilomeetrit. Loomulikult ei ole see mingi hull kilometraaž, kuid arvestades mu hullu ajakava, siis vahepeal ununeb täiesti end pisut liigutada. Loodetavasti aitab see eesmärk paremini rajal püsida. 

Täna näiteks oli suhteliselt nõme ilm, kui sellest hoolimata panin spordiriided selga ja läksin vihma kiuste jooksma. Mõnusad 11 km sai läbitud.

Hetkel on mul 80 km-st teekonnast joostes läbitud juba 24% ehk 19 km. 

Eelmisel nädalavahetusel käisin ka Tallinnas. Tore oli. Sain uue tuuleka ja lihtsalt oli mõnus vahepeal teises keskkonnas viibida. Sõin Vapianos mõnusat suppi, rüüpasin peale itaalia sidrunilimonaadi.

Järgmisel nädalal leiab mind sageli televiisori eest, sest on EUROVISIOONI aeg!!!


Ning juba 24.mail on minu selle aastane esimene jooksuvõistlus. See on Paf-olümüpiajooks. Varasemalt olen ilmselt rääkinud, et sel aastal ma tõepoolest ei pungesta end nii väga võistlustega, kuna lihtsalt aega ei ole. Eelkõige on plaan 5. kursus ära lõpetada, valmistuda vaikselt 6.kursuseks ja muidugi suvel ootab mind ees töö abiarstina.

Võistlused, kuhu tänavu veel plaan minna: Rakvere ööjooks (regatud) ja SEB Tallinna sügisjooks (tõenäoliselt poolmaratoni distants; pole veel reganud).

Eksamijärgne pingelangus

Jeee! Suuline eksam professorile sai tehtud ja suhteliselt hästi isegi (A). Ise ka imestan?!  Täna käisin tööl ja juba tööl olles hakkasid silmad intensiivselt valutama. Peale tööd jalutasin koju, kuna kuupiletit mul enam pole ja olin nii tark, et rattaga ma eelmisel päeval vanemate juurde ei läinud ja sealt edasi tööle ka mitte, mistõttu saigi sedasi tehtud. Momendil on kukla piirkonnas mõõduka tugevuse pingepeavalu. Vastik!

Otsustasin enda toidukoguseid veidi pingsamalt jälgida, mistõttu üritan (kui aega on) oma kõik ampsud ja suupisted Nutridata-sse üles märkida. Tänane päev on sellest mõttes suhteliselt õnnestunud.

Homme lähen Tlna. Niisama. Pole väga-väga ammu seal käinud. Teen tutvust kaubanduse ja kõige muuga.

Nüüd 2 nädalat on mul koolis vaba, mis on tore. Aga samas pole ka, kuna suvi hakkab seetõttu veel hiljem. Ja siis 6 nädalat psühhi sõna otseses mõttes. Katsun järgnevate nädalate jooksul sporti rohkem teha, projektiga tegeleda ja ehk jõuab midagi veel.

Ei ole ammu virisenud

Neuroloogia on nii kohutav. Sellone tunne on nagu oleks jālle esimesel kursusel. Õpin jālle aju ja juhteteid ja kuigi vahepeal on 4 aastat möödunud, ei saa ma ikka aru, miks mul on vaja neid tractus corticospinalis etc teada. Lihtsalt kohutav. OLen nii väsinud. Tshan, et eksam saaks tehtud ja hästi, kuid jah.. Pistsin korra pea õue, mõnus kevad-suvine ilm on. Lausa palav oli. Nägin inimesi jooksmas. Kardan, et ise ei jõua vālja enne jārgmist reedet. Ostsin sooduspiletid Tlnasse järgmisel pühapäeval. Pole ammu sinna sattunud. Ootan seda juba!

Poolmaratoni treeningplaan

Alustasin taaskord nullist ehk võtsin kätte poolmaratoni treeningplaani, mida kasutasin ka eelmisel aastal. Väike ääremärkus - eelmisel aastal treenisin kava järgi, mille puhul poolmaratoni reaalseks lõpuajaks oli 2:15 - 2:30, siis sel aastal jooksen kava järgi, mille lõpuaeg võiks mahtuda 2:00 - 2:15 sisse.  Seda kõike sellepärast, et eelmisel aastal jooksin oma esimese poolmaratoni ajaga 2:04 ning teine poolmaraton polnud ka palju kehvem ehk 2:13. Sellest eelnevalt lähtudes on ka tänavu plaan kavas olev aeg üle joosta.
Siinkohal mainiks ära, et tänane esimene kava järgi tehtud trenn oli raske. Aga pean tunnistama, et nii piinliku täpsusega ma eelmisel aastal kava ei järginud. Tahan öelda, et kui kavas oli temporun, siis teinekord ei teinud sugugi ma tempotrenni, vaid pigem jooksin niisama kavas ettenähtud distantsi. Mistõttu väga loodan ja kui olen tubli, siis äkki õnnestub see õnnetu/õnnelik 2 h piir ka alistada.

Eesmärk ei õnnestunud.

Ehk seoses haigestumisega jäi ülesanne katki. Rohkem kui poolteist nädalat on möödas haigestumisest ja väga hästi ma siiani end ei tunne- Tugev nohu ja rögane köha kummitab mind pidevalt.
Vahepeal sai isegi Pärnus spaas "Tervis" ennast ravitsemas käidud.
Ahjaa.. täna hommikul (hetk tagasi) tegin meeldetuletuseks ühe jooksutiiru. Pisut alla 3 km ajaga 20 min. Raske oli, sest köhahood tulid peale ja pidevalt oli vaja nuusata, kuid hea algus seegi.

Katsun nüüd vaikselt uuesti hakata jooksma. Vaatan lähipäevil treeningplaani ka üle.

Lisaks sellele pean kiiresti oma projektiga tegelema + geneetikat õppima.

Ja üks/kaks/kolm põnevat raamatut ootavad ka lugemist.

Hahahaaigeee

Umbes 2/3 veebruarikuu eesmärgist on täidetud (kükid ja kõhulihased) ja enamgi veel. Olen hakanud ka rohkem vett jooma. Täna kahjuks ei ole teinud ei seda ega ka teist, kuna olen mingisse ülemiste hingamisteede haigusesse jäänud - tõenäoliselt rino- või adenoviirus. Väga halb on olla. Aga pean õppima järgmisel nädalal toimuvaks lastehaiguste arvestuseks ja eksamiks. Väga tore!!

Mida veel? Üks huvitav projekt sai põhimõtteliselt käima. Nüüd pean ise veidi rohkem pingutama.

Nädala sees külastasin kesklinna MyFitnessi, kus käisin vanas ja heas Mari Stepis. Nii mõnus oli!!

Ostsin põneva raamatu - "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". Pidin paar peatükki juba lugema, kuigi eksamimaterjalid vajavad lugemist.

Loodan ruttu terveks saada, et siis projektis edasisi tulemusi näha, jooksmas saaks käia. Ja varsti tuleb juba ju sünnipäev!

Aga muidu on elu ilus, kui poleks külmetust ja eksamit. :)

Challenge accepted

Eesmärk järgmine: 1 kuu jooksul teha 3565 kükki + 1725 istessetõusu. Kui see kuu peale ära jagada, siis igapäevaselt teen ainult 132 kükki ja 63 kõhulihast. Eile alustasin eesmärgi täitmist, täna olid lihased õrnalt valulikud. Aega seda teha 4.märtsini kl 23:59:59-ni.

PS! Hakkan nüüd rohkem vett jooma seoses sellega, et tellisin endale apteekonline kodulehelt Equa joogipudeli. Seal on praegu -10% kogu kaubalt. Täna saingi pudeli kätte. Mõnus!


Aga nüüd õppima ja kükitama!!

Minu pudel

PS! Ootan suve!

Eesmärgid aastaks 2014.

Kirjutasin selle juba kuu aja eest, kuid pole mahti saanud seda siia üles panna.

1. Usalda,  aga kontrolli! Viimasel ajal töö juures on see põhimõte muutunud väga oluliseks, mistõttu edaspidi tegutse selle põhimõtte järgi. Ei saa inimesi pimesi usaldada!

2. Veel 1,5 aastat on jäänud, mistõttu tuleb õppimises eriti hoolas olla. Võimalikult varakult alustada õppimist, tunne asja vastu huvi. See viimane kõlas naljakalt, kuid olen tähele pannud, et need faktid, mida ma juhuslikult olen ise uurinud, püsivad kauem ja kindlamini meeles kui need, mida ma olen eksamiks/kontrolltööks õppides pidanud meelde jätma.

3. Püüan olla treeningutes järjepidev. Tegelikult polegi väga oluline, et igal nädalal jookseksin intervalli, pikka maad jne. Olulisem on hoopiski teha seda, mis enim meeldib regulaarselt. Viimastel kuudel on trenni tegemine tõesti tahaplaanile jäänud, kuid seda tõesti sellepärast, et elu on olnud nagu "orav rattal".

4. Kui trennis suudan olla järjepidev, võiks üheks eesmärgiks olla ka võistlustel aegade parandamine. Hetkel olen kirjas ainult ühel jooksul - Rakvere ööjooksul. Plaan on joosta ka SEB Tallinna maratoni poolmaratoni distantsil. Unistus on poolmaratoni aega parandada. Tahaks ka paaril lühemal jooksul osaleda. Näiteks 10 km võistlustel aastal 2013 käisin naeruväärselt vähe, ehk siis 1 kord.

5. Tahaks osa võtta mõnest teistsugusest võistlusest. Hetkel on mõttes Tartu rattaralli või -maraton.

5. Panna ennast proovile minu tuleviku ametis. Hetkel üritangi mõelda, leida ja kontakteeruda võimaliku tööandjaga.

6. Tunda elust rõõmu ja rohkem optimismi! Lugesin, et kui leida igas päevas midagi positiivset, oled sammuke lähemal õnnelik olemisele.

7. Tahaks võtta sagedamini ilukirjanduslikke või mistahes muid mitteerialaseid raamatuid kätte.

8. Lõplikult saada korteri remondiga valmis.

9. Iseseisva eluga saada kenasti hakkama.

10. Mõelda vähem mõttetutest asjadest/inimestest.

11. Süüa tervislikumalt. Rohkem rohelist, vähem kollast (nisujahuprodukte).

2013.a kokkuvõte

Vaadates tagasi 2012. aasta lõpus püstitatud eesmärkidele...

• Tahaks läbida Eesti Linnajooksude sarja kuldraja. 100% TEHTUD, lisaks sellele saavutasin mitmel jooksul päris arvestatava tulemuse (Rakvere ööjooks, Kahe silla jooks, SEB Tallinna maraton). Linnajooksud pakkusid nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt väga palju. Soovisin mahtuda maratoni puhul 7 h sisse ja seda ma ka tegin.

• Hakata regulaarselt trenni tegema. Nii ja naa, aasta esimesel poolel olin ma suhteliselt eeskujulik, kuid tiheda toimetamise (remont, töö, kool) tõttu on trenn jäänud tahaplaanile. 

• Tahaks õppimises produktiivne. Tõepoolest selle semestri tulemused on siiani üle ootuste suurepärased ja eelmise kursuse/läbi aegade kõigi kursuste raskeim eksam sai kenasti tehtud. Samuti alustan ma juba varakult eksamiks õppimisega. Keele tundides nii hästi aga ei läinud.

•  Leida töö (meditsiiniline mitteajutine töö).  100% tehtud.

• Toitumist pean jälgima. Pole üldse õnnestunud see. Aasta esimesel poolel panin rõhku vee joomisele, nüüdseks on seegi unarusse jäänud.

• Optimistlikku meelt! Nii ja naa. Emotsioonid on teinekord seinast-seina.

• Vähem arvutis chillimist! Kuna tööl ja koolis on vaja palju asju arvutis teha, siis ...

• Võiks lugeda arvestava hulga ilukirjanduslikke või muid kooliks mittevajalikke raamatuid. Väga palju kooliga mitteseotud raamatuid ma ei lugenud. Suhteliselt kurb.

• Iga päev 30 minutit värskes õhus liikumist. Viimastel kuudel ei ole väga aktiivne olnud, kuid suures plaanis võib öelda siiski jah.

• Kulusid ja tulusid pean hoolikamalt jälgima! Hoian osa raha hoiusel, mis piirab oluliselt mõttetuid kulutusi. Detsembris hakkasin hoolikamalt kulutusi jälgima, kuid põhjapanevaid järeldusi pole veel teinud.

• Üritan kodustes töödes ise rohkem kaasa aidata! Kuna ma asusin eraldi elama, siis võiks öelda 100%.

• Põneva reisi - ekskursiooni - väljasõidu võiks teha. Absoluutselt! Käisin suvel Bulgaarias, mõne päeva eest külastasin jõulutuledes Stockholmi. Ja tänu linnajooksudele rändasin mööda Eestit ka.

• Tahaks õppida rulluiskudega pidurdamise selgeks! Pole üldse õnnestunud. Suve jooksul üks kord (?) kord saingi rullid alla. Kurb.

• Muretsesin endale jooksuvarustuse: Garmin 110 forerunner, pikad ja lühikesed püksid, jooksusärgid, jooksusokid, 2 uut paari botaseid, pikk jooksudress, + õhuke jooksujakk.

Aga kokku läbisin (mis Garminisse kirja sai pandud) erineval viisil 1409 km.

• Joostes läbisin 612,47 km; olin rajal üle 70 h; kesmine kiirus 8,7 km/h; keskmine pulss 169x/min.

• Rattaga läbisin 348,56 km.

• Suusatasin 33,15 km, mis on päris tore arvestades, et viimastel aastatel pole kordagi seda teinud.

• Ujumas sai suhteliselt vähe käidud.

Peagi räägin lähemalt 2014.a eesmärkidest!!

Linnajooksude sari

Aasta on lõppemas, mistõttu on viimane aeg pooleli jäänud asjad lõpule viia. Olen juba pikemat aega mõelnud sellest kirjutada. Kuus jooksu, kuus linna, nendest kaks olid poolmaratonid, üks maraton ja kolm väiksemat jooksu. Selle võib kokku võtta sõnadega "linnajooksude sari". Asjaolu, et ma sellest unistasin ja lõpuks õnnelikult läbisin, on üks ägedamaid asju, millega ma siiani hakkama olen saanud. Veel aasta eest, kui see hull mõte mu peas vaikselt genereerima hakkas, tundus see üpris utoopiline, kuna üle 12 km polnud ma varem kunagi jooksnud.

Nüüd 2,5 kuud peale sarja viimast jooksu on kogunenud üksjagu mõtteid ja tähelepanekuid. Aga kõigest järgemööda:

1. Alustasin oma treeningutega jaanuaris. Talvel jooksmine oli minu jaoks täiesti uutmoodi kogemus. Kusjuures praktiliselt mitte kunagi polnud külm, mida ma varemalt oleks arvanud. Samuti oli lumes sumpamine tore ja turvaline ning antud hetkel tõepoolest igatsen seda. Lumes jooksmisega ladusin endale korraliku põhja alla.

2. Elus esimest korda toimisin kindla jooksuplaani järgi, mis oli omamoodi huvitav, samas ka motiveeriv. Perioodil jaanuar-mai olin ma oma tegevustes üpriski regulaarne ja järgisin hoolikalt jooksuplaani. Hea treeningkava ja regulaarsus tagaski selle, et esimene poolmaraton läks nii hästi nagu läks. Kahjuks maratoni treeningplaan ei olnud nii motiveeriv ja osaliselt selle pärast olid treeningud suhteliselt harvad.

3. Sain jooksupisiku ehk mida rohkem jooksin, seda enam joosta tahtsin. Peale esimest poolmaratoni, kui treeningud sessi/praktika/reisi/remondi tõttu katkesid, kadus ka tuhin joosta. Aja puudusel pole novembrijooksust alates jooksususse jalga saanud. See pole mingi hale ettekääne, kuid mul tõepoolest on see semester nii kiire olnud, et praegu tööl olles leian alles korra mahti, et siia blogisse midagi kirjutada. Eriti viimased 2 nädalat olid pöörased, kui koolis oli väga palju teha, tööl käisin poole kuu jooksul 7 korda, remondis oli vaja teha kiireid edusamme ja rohkem aega ööpäevas eriti polnudki, kui ma tahtsin keskmiselt 6 h ööpäevas magada.

4. Aasta jooksul külastasin linnasid, kus ma polnud ammu käinud. Näiteks Narva, Rakvere, Paide ja Türi. Ja Pärnus polnud ka kunagi jooksmas käinud, mis oli tore vaheldus. Tahaks veel mainida, et korralduse poolest jätsid väga hea mulje just Rakvere, Tallinna ja Pärnu jooksud. Samas Narva energiajooks kuulub jällegi sellesse kategooriasse, kuhu uuesti ei läheks. Üks põhjus on kindlasti see, et rada oli igav, teiseks kehv tulemus antud jooksult ja kolmandaks on Narva suhteliselt kaugel ka.

5. Tänu järjepidevale treeningule saavutasin tasakaalu. Väga pikka aega ei ole ma oma peegelpildiga rahul olnud. Võin öelda, et märtsist-oktoobrini ei kaevelnud ma aga kordagi liigse kehakaalu üle või selle üle, et püksid ei mahuks jalga. Novembrist alates on probleem jällegi esile kerkinud.

6. Jooksusari kokkuvõttes muutis mind õnnelikumaks ja võimekamaks. Eriti pärast maratoni tekkis tunne, et miski ei ole enam võimatu. Üks võimsamaid momente oli tegelikult maratoni ajal teisele ringile minnes. See jääb eluks ajaks meelde, kuidas rahvas elas niii tohutult kaasa, et tunne oli, et nüüd jooksen küll alla 4 h. Reaalsus jõudis aga kätte 30. km-l, mil jalad olid nagu pakud ja peas oli tühjus.

7. Linnajooksude sarjalt ja igalt osavõistluselt sai palju nänni, mis oli superlahe. Kokku sain 2 jooksusärki, 5 medalit, asju sponsoritelt + Mizuno jooksubotased!!

Linnajooksud numbris:

Paf olümpiajooks (10 km) 56:27

Rakvere ööjooks (21,1 km) 2:04:38

Narva Energiajooks (21,1 km) 2:13:02

Jüri Jaansoni kahe silla jooks (9 km) 49:31

SEB Tallinna Maraton (42,195 km) 4:51:28

Paide-Türi rahvajooks (13,6 km) 1:14:38

Aeg kokku: 12:09:45

Koht: 214/234-st

N koht: 67/82-st

Kindlasti kunagi tahaks veel linnajooksude sarjal osaleda, kuid hetkel tunnen, et see ei oleks kuigi mõistlik. Selleks, et läheks hästi maratonil ja sarja kõikidel jooksudel, on vaja aega. Ja kuna mul seda hetkel ja lähitulevikus suhteliselt napib, siis jätan ennast 2014.a sarjale registreerimata. Üksikutest võistlustest on mul siiski plaanis osa võtta nagu näiteks Rakvere ööjooks ja SEB sügisjooksu poolmaratoni distants, mis mul SEB Tallinna jooksudest veel läbimata on.

Mizunod - minu võidupapud!

Novembrijooks (5 km) vol 2

Piinlik tunnistada, kuid polnud novembris enne veel jooksujalatseid jalga pannud. Ok, valetan! Tegelikult olin pannud küll, isegi mitmel korral, kuid välja jooksma ma ei jõudnud. Ja jalga panin ma need seetõttu, et oli aeg lunastada linnajooksude läbimise eest Mizunod!! Kunagi kirjutan linnajooksudest ja Mizunodest lähemalt. Ning novembris on tõepoolest nii kiire olnud (eksamid, remont (jah, ikka veel!), haigestumine, jne), et muud sportlikku pole olnud mahti teha.

Siiski, kuna ammu-ammu olin reganud novembrijooksule ja vennale ka lubanud, et läheme sinna, siis pidi minema.
Ilm tundus hommikul suhteliselt talutav, mistõttu otsustasin t-särgi ja õhukese tuulepluusi kasuks ega pannud mütsi/kindaid. Stardikoridoris hakkasin ma seda juba kahtsema, sest mida aeg edasi, seda tugevamini sadama hakkas. Ja väljas polnud sugugi soe. Ma jooksingi selle mõttega, et saaks juba läbi ja siis sooja vanni! Aga jooksueelsest plaanist nii palju, et tahtsin joosta ca 5:30 min/km. Tegelikkuses läksin rumalusest vooluga kaasa ja esimene kilomeeter oli üldsegi alla 5 min/km. Seesama mitte kõige meeldivam mägi kohe alguses ja vihm, ning kolmandast kilomeetrist ebameeldiv pistmine rinnus võtavad jooksu kokku. Kartsin, et ei jõuagi lõpuni.

Aga üldine aeg tuli tegelikult parem kui eelmine aasta. Võinuks isegi parem olla (salamisi lootsin), kuid viimane trennitu kuu on rängalt mõjunud.

Aeg: 27:04
Koht: 210 (300st)
Nkoht: 67 (124st)
Vanuseklassi koht: 27 (62st)
Avg pulss: 187 !
Max pulss: 194 :O !
Avg kiirus: 5:23 min/km

Ei saa ilma külmetuseta.

Super! See veel puudus!


Eksamiks oli suhteliselt vastik õppida, tööl oli väga ebameeldiv öösel olla.


Ja mina veel mõtlesin, et kui see hull nädal läbi saab, saab jälle korralikult trenni tegema hakata ?!

Orav rattal

Rabelen hetkel nagu orav rattal - töökooltöökooltöö. Pole üldse aega trenni teha. Olen pidevalt väsinud ja masenduses. Toitumine on sõna otseses mõttes jama.

Pean ennast käsile võtma. Esialgu vähemalt toitumise osas.
Nädala alguses tekkis plaan, et prooviks lihatoitudest hoiduda, (ma tegelikult väga palju liha ei söögi), kuid juba paar päeva hiljem tekkis selline lihaisu, et pidin sellele alla vanduma.

Aga küpsetisi ja magusat võiks küll vähem süüa. Kõige tobedam on see, et ma ise ei ostagi eriti maiustusi, kuid kui mõni küpsis/komm kuskil vedeleb, siis selle ma põske pistan.

Oktoobri kokkuvõte

Väga palju uut võrreldes septembriga polegi juhtunud. Endiselt teen remonti. Aeg-ajalt viibin uues korteris pikemalt (vahepeal elasin järjest nädal aega seal). Kool muutus oktoobrist intensiivsemaks. Sõpradega sai rohkem suheldud. Aga see selleks. Sportlikus mõttes jäi oktoober suhteliselt tagasihoidlikuks. Kohati kõndisin ja sõitsin rattaga rohkem kui kirja sai pandud. Ühel võistlusel sai ka käidud, mis märkis ka Linnajooksude sarja lõppu.

Kilometraaž: 39,84 km (jooks) väga piinlik
Aeg: 4 h 17 min
Avg HR: 171x/min
Avg kiirus: 9,1 km/h

Nädala kokkuvõte 21.10 - 27.10

Jooks: 5,17 km + jõuharjutused  (siiani on kõhulihased valusad!)

Jee! Lõpuks ometi jõudsin jooksma! Suhteliselt jube nädal oli. Ainult kahe asja suhtes ei pidanud plaanist kinni: ujumine (tegelikult oli reedel plaan minna, kuid midagi tuli vahele), puhkus.

Suhteliselt zombie olen hetkel, mistõttu ruttu ära tuttu, et uus nädal oleks toredam!! Kaks ööd järjest tööl ei ole ikkagi üldse minu jaoks!

Uuel nädalal kavas:
* õpi soome keelt/LOR-i/elust rõõmu tundma
* kuludel/tuludel peab enam silma peal hoidma
* liigu ja liiguta!
* Võta aeg maha!

Vaikus

Kahetsusväärne on see, et midagi pole kirjutada. Midagi pole kirjutada, sest füüsilise aktiivsuse mõttes pole ma ennast kaks nädalat liigutanud. Liigutanud pole ma ennast, sest elukorralduslikud tegevused seda ei võimaldanud. Nimelt nädalakese elasin ajutiselt uues kohas, kus kõik on veel pilla-palla. Selleks, et esimesel õhtul üldse magama saada, pidin enne 3-4 h küürima ja kraamima. Ja lõpuks pidime voodi ka valmis "ehitama". Ja nii me käesoleva nädala kolmapäeva õhtuni ehitasime. Lisaks käi koolis + tööl + sõbrad + vanemad + .. .
Päris väsinud olen hetkel. Mõtlen hetkel vaid sellest, et uus hull nädal saaks läbi.
1) 3 x töö
2) kool
3) arvestus
4) soome keel
5) tahaks puhata ka
6) tahaks midagi toredat teha - ujuda, joosta vms.
7) tahaks veidi korterit ka korrastada.

Paide-Türi rahvajooks (13,6 km)

Peale maratoni jäi trenni tegemine suhteliselt soiku, mistõttu ei panustanud ka antud jooksule. Rajaprofiil ja kõik antud jooksuga seonduv oli minu jaoks eelnevalt tundmatu. Isegi Paide ja Türi linnakaardid printisin vahetult enne kodust väljumist välja.
Kell 10 asusime Paide poole teele. Läbi autoklaasi vaadates tundus, et tuleb märg ja tuuline ilm. Sai erinevate võimalike riietusvariantide peale mõeldud. Õnneks sai täpselt õige valik tehtud (põlvpüksid + pikkade varukatega särk). Jooksu ajal oli mul paljudest kaasjooksjatest nii kahju, sest tundus, et neil oli tõepoolest palav.
Pisut peale 11 saabusime Paidesse. Autole koht leitud ja siis stardimaterjalide jahile. Super oli see, et tualettruumide kasutamise võimalus oli ka majas sees ja sekretariaadis oli võimalik oma aega parajaks teha. Vahetasime riided ja siis andsime spordikotid riietusbussi, mis suundus Türile. 10 minutit enne stardipauku läksime stardikoridorri, kus oli megatunglemine, sest rinnanumbri järgi reastumist ei toimunud. Kartsin, et mul hakkab antud riietusega starti oodates külm, kuid oh ei (suur tänu suurele inimmassile!).
Eelnevalt olin mõelnud natuke ka tempo peale, milleks võiks olla 5:40 min/km ümber. Tegelikkus oli selline, et üritasin esimese kilomeetri alguses seda tempot hoida, kuid siiski läksin kaasa ühe tüdrukuga, kes tegi mulle kiiremat tempot ja kiiremini need esimesed 7 km jooksime. Esimesed 7 km olid tegelikult üpriski mõnusad, selline lendlev tunne oli. Aga jooksu teises pooles muutusid jalad juba töntsimaks ja mõtted tiirlesid üha enam finiši ümber. Vahepeal, kui väsimus peale tuli, mõtisklesin, et 10 kilomeetrini panen täiega ja järgmised 3,6 km võtan siis vaiksemalt, kuid nii see ei kujunenud. Praktiliselt lõpuni jooksin täiega. Olgu, ehk oleks saanud ka kiiremini, kuid vahepeal sundis mingisugune sisemine hääl tempot aeglustama. Ja nii oligi! Vahepeal paistis ka päike pilve tagant, kuid olulist kahju see ei tekitanud. Ja tore uudis on see, et tegin tänavuse 10 km rekordi jooksu ajal, milleks on 54:36. Jeeee! Sai joostud alla 1h 15 min, millest ei osanud ma unistadagi ja medal kaela. Õigupoolest tulin ära kahe medaliga, sest Paide-Türi jooks tähistas ka Linnajooksude sarja lõppu, mistõttu sain ka nende poolt medali.
Supp söödud ja minek bussi, mis viis meid tagasi Paidesse. Tore jooks oli!


Aeg: 1:14:38

Koht: 579
N koht: 116
Vanuseklassi koht: 49
Avg kiirus: 5:30 min/km

Panin täna ennast suurte kõhklustega Novembrijooksule kirja, et vend ei peaks üksinda jooksma.

Nädala kokkuvõte 30.09 - 06.10

Kilometraaž: 23,69 km (ainult jooks)

Nädalasse mahtus üpris palju. Olulisematest asjadest siis: tapeet sai seina (kahjuks seinas ei ole see üldse nii äge), soome keeles kontrolltöö, Paide-Türi rahvajooksul käidud, + 2 trenni veel, referaat valmis. Nüüd aga on vaja hakata kiirelt eksamiks õppima!!

Järgmisel nädalal:
* õpi eksamiks!
* käi tööl
* korista!!
* ära unusta sporti!!

Septembri kokkuvõte

Sarnaselt augustile mängis ka septembris olulist rolli remont, mis võttis ja jätkuvalt võtab suure osa ajast ja energiast. Samuti võin käesolevaga tõdeda, et jooks, mida ma kõige enam kartsin (maraton) on nüüdseks möödanik ja selle läbimine on tegelikult täiesti teostatav. Juba mõlgutangi mõtteid, kus ja kuna järgmisena maratoni joosta, sest maraton jättis kustumatu mulje. Lisaks maratonile jooksin septembris esmakordselt ka Pärnus Kahe silla võistlusel, mis oli minu arvates suhteliselt äge üritus. Ja septembris algas jällegi kool.


Jooks: (7 jooksu)

Kilometraaž: 75,97 km
Aeg: 8:33:41
Kesk. kiirus: 8,9 km/h
Avg HR: 173


Loodan, et oktoober tuleb ka suurepärane!!!

Nädala kokkuvõte 23.09 - 29.09

Kilometraaž: 17,2 km (jooks: 5,2 km).

Järjekordne kesine nädal on selja taga. Aga vähemalt on nüüd kahes toas tapeet seinas ja köögis põrand all. Juhuu!!! Asi edeneb! Nädala kokkuvõttes olev ratas märgib liikumist trajektooril kodu-töö-kodu. Ja üks jooks mahtus ka enne tööle minekut nädalasse.

Hetk tagasi tekkis uitmõte minna jooksma ja lõpetada sellega pidulikult septembrikuu. Kolm kilomeetrit sai läbitud, kuid tunne oli suurepärane. Oleks kauemgi jooksnud, kuid aeg tiksub peale ja peab magama varsti minema.

Uuel nädalal plaanis:
* soome keeles KT + õppimine selleks
* referaat oftalmoloogias + eksam
* tapeet koridori
* Paide-Türi jooks!
* midagi sportlikku (lisaks Paide-Türi jooksule)
* hoiduda külmetushaigustest
* olla rõõmus!

Nädala kokkuvõte 16.09 - 22.09

Kilometraaž: jooks: 6,12 km

Räägin südamest ja südamega. Olukord on tõepoolest suhteliselt nutune. Seda põhjusel, et remont ei edene, kuigi suure osa oma vabast ajast küürin, värvin, lakin. Vähemalt uued aknad on nüüd ees! Loengusse ka väga ei jõua samadel põhjustel. Ja kui ma lõpuks koju jõuan, siis muremõtteid on nii palju, et välja külma kätte minek tundub ilmvõimatu. Kas tõesti on kalendaarselt veel suvi?! (Vähem kui 3 h pärast juba sügis).

Aga see üks jooks, mis mahtus sellesse nädalasse, oli hea enesetunde piiril olev jooks. Tahaks veel selliseid mõnusaid trenne. Aga tegelikult naudin ma intensiivsemaid treeninguid ka.

Ma ei hakka lubama, et järgmisel nädalal olen tublim, sest olen 3-l päeval lisaks loengutele tööl + järgmisest nädalast hakkame ka tapeetima!

Kui alguses oli plaan, et oktoobri alguseks oleme korteris sees, siis hetkel naljatame, et "jõuluks koju".

Nädala kokkuvõte 2.09 - 8.09 ja 9.09 - 15.09

Viimased nädalad on kulgenud tormiliselt, et pole saanud mahti nädala kokkuvõtteid ka kirjutada.
Nädal enne maratoni üritasin võtta nii rahulikult kui võimalik. Siiski käisin korra korteris ja jätkasin projekti nimega REMONT. Ühel korral olin ka öösel tööl. Ja mis veel - KOOL algas. Mõneti tore, kuid mul on nii kahju, et suvi on selleks korraks jälle läbi ja järgmise suveni on veel umbes 250 päeva.

Uskumatu, kuid tõsi, nädal on maratonist juba möödas. Sõit Tartusse rongiga peale SUURT JOOKSU oli suhteliselt vaevaline, sest jalad olid väga kanged ja lõid justkui "tuld". Järgmisel kahel päeval püsis jalgades kangus, kuid väga väljakannatamu see enam polnud. Kolmapäeval tegin juba väikese taastuva jooksu. Aga keha ja vaim on kuidagi väsinud olnud sel nädalal. Loodan, et järgmisel nädalal on üldine enesetunne parem ja leian end sagedamini sportimas.

Ja viimastel päevadel olen mõelnud, et miks mitte maratonile ka järgmisel aastal!?

Nädal 2.09 - 8.09
Kilometraaž: 65,55 km (jooks: 47,55 km)

Nädal 9.09 - 15.09
Kilometraaž: 21,55 km (jooks: 5 km)

Maraton läbitud!!!

Kuulun nüüd ametlikult maratonijooksjate klubisse!

Päev enne maratoni saabusime Tallinnasse. Esmalt põikasime bussijaamast stardimaterjalide väljastamise kohta ja siis suundusime meie hosteli/külalistemaja poole. Hea oli see, et hostel oli suhteliselt lähedal võistluspaigale (10-15 min kõndida), kuigi sanitaarsõlmpunkte pidime jagama teiste tubadega ja hommikusööki me lõpuks hotelli poolt ei saanudki (kuigi oleks pidanud saama). Aga pole hullu!

Maratonieelne öö oli üpriski rahutu ja kerge unega ning hommikuks oli tunne, et täna küll jooksma ei taha minna. Äratus kl 6:30. Kiire tualett, söök, riided selga, probleemkohad vaseliinitatud, asjad kokku ja minek! Esialgu tundus ilm üpriski jahe, kuid mida lähemale võistluspaigale, seda enam intrakorporaalne temperatuur tõusis. Kohapeal tegutsemiseks jäi napilt 50 minutit, kuid naiste riietevahetuses kuulsin, kuidas üks naine oli eelmisel aastal 7 minutit enne starti saabunud ja jõudis ka siis kõikides olulistes kohades käia.

Umbes 15 minutit enne starti läksime stardikoridori. Lauri oli 4.koridoris, mina 5.koridoris ja seal meie teed lahku läksidki. Natuke nukker tunne oli! Ilm tundus küll suurepärane, kuid sisemiselt valitsesid kõhklused ja kahtlused: "Kas tõesti hakkan mina nüüd ja kohe maratoni jooksma?!".

Panin GPS-i vaikselt satelliite otsima ja samal ajal manustasin ühe kaasavõetud SIS-geeli ja jõin vett peale. Ja polnudki enam kaua oodata. Stardipauk tuli nii ruttu! Mõtlesin, et jooksen kohe alguses koos 5 h tempomeistriga (Valdo Jahilo grupp). No esimesed paar kilomeetrit ma seda tõepoolest tegin, kuid kui ma nägin, et joogipunktis kipun ma neist oluliselt maha jääma, kuna nii palju rahvast oli seal, siis otsustasin ma grupi ette minna. Nii ma olingi hoopis 4:45 ja 5:00 grupi vahel. Raja kõrvalt hõigati mitmel korral: "4:45 ja 5:00 vahe on väga väike" ja "Miina, sa teed 5:00-le tempot".  Aga tunne oli suurepärane! Ja tunne oli suurepärane, kui mitte väga hea 24. kilomeetrini.

12.kilomeetril võtsin magneesiumiampulli profülaktika mõttes sisse. Esimese (SIS)geeli jooksu ajal võtsin alles 16. km-l  (see oli Pirita sillalt kaasa haaratud geel). Tegelikult oli mul endal õlavarrekotis ka 4 Isostar õunamaitselist geeli, kuid peale 24.kilomeetrit, kui "sõin" Isostari, ma seda enam ei tahtnud. Täiesti müstika. See oli seesama geel, mida Ööjooksul anti, kuid hoopis ebameeldiva maitsega. Lisaks võtsin praktiliselt kõikides joogipunktides 2 topsi vett (üks pähe ja üks joogiks), ühes punktis ei joonud, kuna vesi oli OTSAS!

Ja viimane geel oli 33,8 km-l jällegi Pirita sillal. Mitmes punktis sõin banaani, ühes ka soola ja rosinaid.

Esimene ring oli tõepoolest suurepärane, ilm oli jooksmiseks ideaalne. Inimesed elasid täiega kaasa (mainiti raja kõrvalt ka seda, kui äge number mul on!!). Tempo oli hea! Kõige võimsam hetk oli siis, kui möödusime poolmaratoonarite stardikoridorist ja kõik plaksutasid ja elasid meile täiega kaasa! Nii võimas tunne oli see. Aga juba enne uuele ringile minekut olin ma püüdnud kinni 4:45 grupi ja varsti läksin ka seda gruppi juhtima. Minek oli lihtsalt imeline! Mingil hetkel vaatasin kella ja tempo oli 6:00-6:07 min/km. See oli väikseks ohumärgiks - kas suudab edasi ka nii kiiresti joosta. Aga tunne oli ikkagi hea! Läksin edasi. Vaatasin mitmel korral üle õla ja 4:45 grupp jäi kaugele selja taha. Nii ma siis üksinda edasi paningi. Mõtlesin juba, et kaugel 4:30 grupp on, et äkki saan kätte.

Varsti jõudsid poolmaratonlased järele, mõni toetas veel hea sõnaga. 10. kilomeetri pöördepunktis hakkas motivatsioon langema sellest, et kõrval jooksid 21,1 km inimesed nii kiiresti ja ise olin nii aeglane. Peale selle päike kõrvetas täiega ja jalgades polnud enam head tunnet. Varsti jõudis 4:45 grupp järele. Jooksin natuke koos nendega, kuid jäin maha. Neil oli ilmselt teine taktika (esimene ring aeglane, teine kiirem). Umbes 31-kilomeetrini ma ikka jooksin. Eespool nägin mitmeid kõndijaid ja lõpuks hakkasin ka kõndima. Lihtsalt enam ei jõudnud - labajalad lõid tuld. Minu kõrvale tuli üks meesterahvas, kellega rääkisime kõndides mõne sõna juttu. Tal oli ka esimene maraton käsil. Mõtlesime, et ootame kõndides 5:00 grupi ära, kuid ma kartsin, et nad on väga kaugel taga ja see oleks ka mõttetu. Vahepeal tegime mõned jooksusammud ja siis vahepeal kõndisime. Viimast korda nägin seda meest, kui ta ütles, et 5:00 grupp jõuab kohe järgi. Ma ei suutnud seda uskuda ja panin minema. Jooksuga.

Umbes 34-35.kilomeetril nägin üksikut (ilma õhupallideta) Valdo Jahilot. Otsustasin tema tuules joosta. Aga suht raske oli. Väga väsinud olin. Kõht hakkas ka valutama (ilmselt suurest veekogusest). Ja pidin jälle kõndima hakkama. Mõtlesin alguses, et kõnnin 1 minuti, seejärel niikaua kuni pulss normaliseerub, kuid kõhuvalu ei kadunud. Seejärel tõdesin, et joostes ma jõuan kiiremini finišisse, mistõttu ma hakkasin vaikselt väikseid jooksusamme tegema. Vahepeal paar kõnnisammu ja siis edasi. Kordasin mõttes "väikeste jooksusammudega edasi!". Mingil hetkel hakkasin ka numbreid lugema.

Varsti silmasin 5:00 tempomeistrit. Järele talle! See hetk, mil nägin, et ta kõndis, tiivustas mind edasi jooksma ja jooksingi temast mööda. Viimases joogipunktis jõin veel korralikult, üks tops ka pähe ja siis tuli raske vanalinna tõus. Kui esimesel ringil ma terve tõusu jooksin kergete sammudega, siis teise ringi vanalinna tõusu alustasin ma kõndides. Jõudes müüride vahele, liikusin väikeste jooksusammudega edasi! Siis tuli silt 1223 m veel. Nägin ka kiirabi valjuhäälset minekut kuhugi. Viimasel kilomeetril kiirendasin täiega. Panin mööda ka mõnest 4:45 grupist pudenenud jooksjast. Poolmaratonlased mu kõrval kõndisid. See andis nagu jõudu juurde. Kaarli kirikust mööda ja siis juba täiega. Ainult mõnisada meetrit veel. Ja tuligi finiš!!!

Lauri ja mõned tuttavad ütlesid, et valjuhääldist hõigati minu nimi ja aeg ka maha, kuid ma olin megaväsinud, samas finišeerumisest eufoorias, et isegi ei kuulnud. Aga läbi see oli!

Aeg: 4h 51 min 28 sek (10 km 1:08:38, 21km 2:22:24, 30 km 3:22:34)

Koht: 1523/1834-st

N koht: 283/370

Vanuseklassi koht: 170

Avg tempo: 6:51 min/km

Avg pulss: 178 (ilmselgelt liiga palju!!)

Max pulss: 193 (see ka)

Aga suurepärane tunne oli/on see! Suurepärane oli ka see, et pärast maratoni jõudsime napilt rongile (maraton + 1 km megajooks)! 

Kas järgmine aasta ka maratonile? Kahtlane. Kas kunagi veel maratonile? Absoluutselt!!

Maratonile!

Panen hetkel asju kokku. Homme ennelõunal asume Tallinna poole teele. Väike pabin on sees.
Loodetavasti kulgeb kõik hästi!

Plaan on selline: joosta hea enesetundega lõpuni ja kui hea enesetunne peaks kaduma, siis kõndida või kui enesetunne väga nigel on, siis on alati võimalik ka mitte edasi minna.

Pöidlad pihku!!

Augusti kokkuvõte

Augustikuu kulges suurel määral remonti tehes. Üks võistlus (Narva energiajooks) mahtus ka kuu sisse. Kõige pikem jooks (30km) sai samuti augustis tehtud. Suhteliselt palju tööd oli ka augustis!

Jooks: (7 jooksu)

  Kilometraaž: 85,63 km
  Aeg: 9:39:28
  Kesk. kiirus: 8,9 km/h
  Avg HR: 172

  Ratas: (14 sõitu)

  Km: 89,08 km
  Aeg: 6:23

 Ahjaa, 500 jooksukilomeetrit sai Pärnus Kahe silla jooksul täis!!

Hetkel, pärast esimest väsitavat koolipäeva üle 3 kuu, on väike väsimus. Ja tunne on selline, et tahaks lihtsalt natuke rahulikult olla ja puhata. Juua head teed ja vaadata head sarja!

+ loodame, et järgmise kuu kokkuvõttes saan öelda, et kõige pikem jooks (maraton) on edukalt selja taga!

Nädala kokkuvõte 26.08 - 1.09

Vähendasin trenni mõttes oluliselt koormust, kuid oma vaba aja sisustasin siiski non-stop remonti tehes. Nädala lõpul oli ka võistlus, millest ma eile kirjutasin.

Kilometraaž: 20,99 km (jooks: 14 km)
Aeg: 2 h 35 min