Tartu Linnamaraton/Sügisjooks 10 km

Erialase koolituse tõttu saabusin Tartusse juba paar päeva enne võistlust. Paraku ei õnnestunud mul võistluspäeva eel jooksu suhtes testida, kuna mul olid teisipäevasest NRC lõigutrennist kõik lihased nii valusad, et igasugune liigutamine oli väga vaevaline. Samuti oli mul tekkinud seljavalu, mille tõttu kummardamine oli lootusetu. Vanainimese probleemid!

Võistlusele eelneval päeval ei teinud ma suuri ettevalmistusi. Jäi ära pastaparty, selle asemel sain sõbrannaga kokku, sõime/jõime head ja paremat. Võistluspäeva hommikul läks uni juba varakult ära. Tartu Sügisjooks oli tänavu esimene võistlus, mille eel tekkis tugev "liblikatetunne" kõhus.

Aknast välja vaadates tundus ilus päikesepaisteline ilmake, kraadide poolest oli ka piisavalt 13-kraadi. Otsustasin joosta pikkade pükste ja lühikeste varrukatega jooksusärgiga. Hoolimata mitmekihilisest riietusest pidin kodust väljudes kringliks külmuma. 1,5-kilomeetrisel teel kodust võistluspaika oli mitmel korral mõte, et lähen koju tagasi ja panen talvejope selga.

Võistluskeskusesse jõudsin vaid 30 minutit enne starti. Ootasin veel enda elukaaslast, kellelt tahtsin riietumisalast nõu küsida. Elukaaslane soovitas jätta pikkade käistega pluusi muu riietuse peale. Olin temaga nõus, sest kartsin, et valutavate lihaste tõttu osutub jooks eriti pikaks ning võib külm hakata.

Enne stardipauku

Stardis lehvitasin veel elukaaslasele ja juba oli ta parematele jahimaadele (Discgolfi mängima) läinud. Enne stardipauku mõtlesin, et väga super oleks joosta alla 1 h, kuid kartsin, et ei pea sellisele pingutusele vastu. Enam ei kulunud kaua aega, kui kõlaski stardipauk ja sai hakata jooksma.

Jalad olid kuidagi eriti rasked ja valusad. Eespool silmasin Margitit, lisasin veidi tempot, et teda tervitada. Tartu Kaubamaja juures jõudsingi talle järele ja ajasime paar sõna juttu. Margit küsis, et mis aega lähen jooksma. Vastasin, et tunni ringis aega, kuid sisimas olin kindel, et võib minna oluliselt kauem.

Teistega koos joostes hakkas juba esimesel kilomeetril nii palav, et olin sunnitud pikkade varrukatega pluusi seljast võtma. Jooksmise ajal, kui võistlusnumber on haaknõeltega rinnale kinnitatud, on enda lahtiriietamine üpris tülikas ettevõtmine. Mul hakkas sellest pusimisest täiega pistma ja joostud oli vaevalt 1 km, korraks isegi peatusin, et saaks numbri uuesti rinnale kinnitatud. Järgnes tappev Õnne tänava tõus.

Väike tiir Karlovas mõjus hingamisele ja pistmisele paremini. Raua tänavale jõudes oli mul tunne, et ma vist ikka jaksan täna joosta. Hoidusin kellal üldaja vaatamisest, olin sättinud seaded nii, et minu ees on vaid distants, pulss ja kilomeetri aeg. Vahetult enne Sõpruse silda märkasin elukaaslast, kes elas mulle innukalt kaasa, viskasin talle ka üleliigseks osutunud pikkade varrukatega särgi.

Sõpruse sillale jõudes hakkas taaskord pistma ja tekkis tugev joogijanu. Õnneks juba sillalt maha tulles 4,5 kilomeetri peal oli joogipunkt koos muu söödavaga. Ma ei tea, mis mul arus oli, kuid haarasin lisaks joogiveele ka hapukurgi kaasa. 10 kilomeetrit ei ole kindlasti märkimisväärselt pikk distants, et peaks sööma, kuid millegipärast nii juhtus. 

Plaan oli nägemisulatuses olevaid selgu mitte väga kaugele lasta. Atlantise juures olev treppide tõus oli endiselt vastik, kuid meelierutav oli kaasaelava publiku rohkus. Hõigati, et püüdku ma eesolevad mehed kinni. :D Mõnele meesindiviidile tegingi tuule alla, kuid 3 kilomeetrikest oli veel ees.

Tartu Ülikooli spordihoone juures olev lõik on minu jaoks eriti ebameeldiv. Enesetunne polnud kõige parem ja fakt, et lõpuni on veel kõvasti minna. Supilinna tiirul ei jõudnud ma finišit ära oodata. Õnneks varsti olingi juba Tartu Ülikooli juures. Raske oli! Jõudes Barclay hotelli juurde, muutsin kellal režiimi üldaja peale. Kell näitas 55 minutit ja mul oli veel 400 meetrit minna. 150 meetrit enne finišit lisasin veel kiirust, kui nägin, et mul õnnestub ehk alla 58 minuti joosta.  Finišisse jõudsin, kui aeg oli 57 min 59 sek.

Imeilus medal

Tegemist oli hooaja kõige raskeima ja pikima jooksuvõistlusega. Imestasin, et hoolimata valutavatest ja tinarasketest jalgadest ning veidi ebaõnnestunud jooksuhooajast suutsin ma joosta enam-vähem normaalse aja. Meel muutus koheselt palju paremaks!

Peale väikest kosumist suundusin supi järjekorda. Väga palju ei suutnudki süüa, kuna jooks oli oma jälje jätnud ja mõningase iivelduse tõttu ei olnud väga isu süüa.

Jooksuvõistlusele järgnevate tundide jooksul ma ennast väga hästi ei tundnud. Sain aru, et olin südamele veidi liiga teinud. Süda oli pisut tahhükardiline ja eelistasin horisontaalset asendit seni kuni mu elukaaslane ja minu vend kutsusid mind kaasa vanemate juurde. Hea seltskond mõjus hästi ja  südamevaevused taandusid peagi.

Võistlus numbrites:

Aeg: 57 min 59 sek (hooaja parim 10-kilomeetri aeg)
Distants: 10,15 km
Üldkoht: 668/1202
N koht: 211/597
Vanuseklassi koht: 108/306
Avg pulss: 186 x/min
Avg kiirus: 197 x/min

Positust lugedes võib tunduda, et tegemist on ühe ebameeldiva ja vastiku jooksuvõistlusega, kuid seda ei ole ta kindlasti. Ma lihtsalt ei ole jooksurajal esinevate tõusude suurim fänn  ja sellest ka veidi liigne pessimism. Kahtlemata on Tartu Sügisjooks väga vaheldusrikas ja kaunis sügisene jooksuvõistlus!