Vabandan armsate lugejate ees, et ei jõudnud oma nädala kokkuvõtet eile teieni tuua!
Eile kirjutatud postitus algas nii: Nädala esimene ja ainus postitus on teie ees. Nädal pakkus suurepäraseid, toredaid ja vähem toredaid hetki.
Esmaspäeval tegin enne kooli ühe rahulikuma jooksutiiru. Päris libe oli, kuid jooksin üpris rahuliku tempoga. 7 km, 50 min 47 sek, keskmine pulss 160x/min. Millegipärast kipub külmade ilmadega pulss kõrgeks minema. Vahest on asi selles, et ma ei raatsi nii krõbedate ilmadega aeglaselt lonkida ja jääpurikaks külmuda ning seetõttu lisan tempot.
Teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval ei teinud ma kehalise koormuse osas midagi erilist.
Kolmapäevaks oli mu keha ettekande tegemisest ja eksamiks õppimisest nii stressis, et ma läksin välja sportima - jooksma. Tegin ühe mõnusa kiirema trenni. Keskmine tempo 5:54 min/km ja tänavad olid endiselt jääs. Läbisin 6 km 35 minutiga, pulss liiga kõrge (keskmine 175x/min). Pärast sellist rutakat jooksu oli enesetunne palju parem ja pinge kooli pärast vähenes oluliselt.
Kuna mu ettekanne läks neljapäeval üsna hästi või isegi suurepäraselt, siis vabastas see mind suulisest eksamist reedel ja elu muutus ühtäkki ilusaks.
Reedel läksin jälle jooksma. Enesetunne oli aga kuidagi nigel. Väsimus üle kere. See muutis kogu jooksu raskeks ja mitte väga nauditavaks. Pulss jälle kõrge. 7 km, 52 min, keskmine tempo 7:27 min/km.
Laupäeval tegelesin perekondlike asjadega ja andsin veidi kehale puhkust, kuna pühapäeval oli plaanis pikk jooks-matk koos Trismile klubiga.
Pühapäeval ärkasin varakult ja äratasin ka elukaaslase sügavast unest üles, et võtta osa Trismile pühapäevast 2-tunnisest jooks-kõnd matkast. Väljas oli päris karge ilm, kuid panime end soojalt riidesse ja võtsime ka lisaenergiat matkale kaasa. Jõudsime 5 minutilise varuga stardipaika, kus me märkasime veel üht spordimeest. Läksime tema juurde ning selgus, et temagi oli esimest korda tulnud nimetatud matkale. Kell oli varsti 10 läbi ja ikka ei olnud Trismile klubist ühtegi hingelist. Pidasime veidi aru ja otsustasime individuaalselt trenni teha. Tegime elukaaslasega ühe lühikese 6 km jooksutiiru ja külm näpistas ka selle distantsi jooksul tugevasti. Olime päris-päris pettunud, et mingit teadet trenni ärajäämise kohta ei tulnud ja kedagi kohale ei tulnud.
Õhtul käisin ühe sõbranna juures soolaleivapeol. Nii tore oli!
Kokku aktiivsust käesoleval nädalal: 31,79 km (4h 6 min)
Jooks: 26,09 km (2h 57 min) Vaatamata sellele, et pikka jooksu ei teinud, olen kilometraažiga rahul.
Kõnd: 5,7 km (1h 9 min)
Olin ja olen veidi õnnetu, et lubatud pikk jooks jäi novembris tegemata. Aga külmataadi vastu ei saa ja samuti tahab "päris elu" elamist. Oh vabadused, vabandused!
Lubasin, et räägin lähemalt, miks järgmistel nädalatel/kuudel saan vähem trenni teha. Nimelt lähen tagasi tööle. Teen kuus 2-3 24h-st valvet ja need jäävad nädalavahetusele, mil olen tavaliselt pikemaid jooksuotsi teinud. Aga ma väga loodan, et suudan olla edasi sportlik ja tegus.
2 comments:
Oled väga usin ja tegus! :) Küll need pikadki jooksud tulevad siis, kui aega rohkem ja enesetunne õige.
Aitäh positiivse sõnumi eest, Margit :)
Ma pean ütlema, et mul on väga sportlikud eeskujud ;)
Post a Comment