Jooksuisu ammendunud

Vahepeal on möödunud 2 kuud viimasest blogi sissekandest ja ilma suurema kurvastuseta pean ma ütlema, ma ei taha enam joosta. Võimalik, et praegune tähtede seis või miski muu ei soosi mu varasemat meelis spordiharrastust. Tõesti,  ma ei igatse sugugi jooksurajale. Viimatine jooksutrenn oli kuu tagasi ja ei tekitanud minus erilisi tundeid. Võimalik, et kevade saabumisega tuhin tuleb tagasi.

Selle asemel üle mitme-setme aasta otsustasin taaskord rühmatreeninguid proovida. Eile liitusin lõpuks Meriton spordiklubiga. 

Elame, näeme!

Minu teine maraton - katkestatud maraton

Mul ei ole kombeks tegemisi pooleli jätta. Ka halva raamatu loen tavaliselt lõpuni.

11.09.2016 toimus minu teine maraton. Öö enne maratoni oli rahutu nagu 3 aastat tagasi, kuid hommikul ei olnud enesetunne väga kehv. Sõin veidi putru, kuid ärevusest tingitud iivelduse tõttu palju alla ei läinud. Keha vaseliinitatud, riided selga ja teele. 

Kohale jõudsime 45 min enne starti. Jõudsime veel veidi näksida, paar korda tualetis käia ja siis minek stardikoridorri. Soojendust ma ei teinud. Olin kindel, et 4:30 grupp võiks olla jõukohane. Stardis olid nad mu selja taga. Esimesel kilomeetril sulandusin lõpuks 4:30 gruppi. Mis mind aga algusest peale hirmutas, oli tempomeistri tempo: 6:10-6:20 min/km, selmet 6:24 min/km, millega peaksime jooksma soovitud aja. Grupp oli üpris suur ja peale joogipunkte jäin grupi viimaste sekka. 

Mingil hetkel otsustasin ma hoida tempot 6:24-25 min/km, nii hakkas grupp vaikselt eest minema. Mind see väga ei morjendanud. Väike hirm oli, kas pean selle tempoga lõpuni vastu. Geeli manustasin 9. kilomeetril, peale seda hakkas vasakul alakõhus pistma ja seljas tekkis imelik tunne. Mõtlesin, et küll varsti läheb mööda, aga ei läinud. Kuskil 12-13 kilomeetril otsustasin tualetis käia, et äkki möödub paha enesetunne peale tualetis käiku. Ei läinud ka siis paremaks. Lasin jalgadele Icepower-punktis külma peale. Hakkas järjest halvem. Kas tõesti  tuli mul sein ette? Juba? 

Rajaäärsed meelelahutuspunktid olid kihvtid, kuid sel hetkel, kui kõlas Raul Sepperi laul "Sein on ees"  olin küll veidi frustreeritud. Rühkisin edasi. Alates 14-15 kilomeetrist otsustasin, et ei ole mõistlik teisele ringile minna, kuna halb enesetunne ei andnud järele ja tempo langes. Langes tohutult (6:27-7:07 min/km). Otsus oli joosta esimene ring lõpuni ja katkestada. Nii kurb, kui see ka pole. Ja ma arvan, et tegin õigesti.

Peale mõnigast kurbusehetke, vahetasin riided ja siirdusin finišisse elukaaslast ja vennanaist ootama. Elukaaslane soovis maratoni joosta alla 4 h. Ei läinudki palju aega, kui ta finišeerus ajaga 3 h 42 min ja ka vennanaine tegi poolmaratonis super isikliku rekordi 1h 50 min.

Mis minusse puutub, siis viimased päevad on selja poolest olnud väga rasked. Olen sõna otseses mõttes kõver. Võtsin ühendust füsioterapeut Harja Aibastiga, kellega kohtun järgmise nädala lõpus. Lisaks käesoleval nädalal õnnestub mul ehk Tallinnas Fysiopark füsioteraapias käia. Söön Ibuprofeni, kasutan Olfen plaastreid ja püüan võimaluse piires võimelda.

Mis saab jooksmisest edasi saab? Ei tea öelda. Juba enne maratoni mõtlesin, et kas ikka on vaja  maratoni joosta? Äkki mõned inimesed (sh mina) ei suudagi kunagi maratoni alla 4 h ja poolmaratoni alla 2 h joosta. Ja kas ongi vaja?! Hetkel on tunne, et kui ma oma selja korda saan, siis väga ei kiirusta jooksurajale. Tõenäoliselt maratonile ma niipea ei lähe, võimalik ei ei lähe kunagi.

Augusti kokkuvõte

Olen aeg-ajalt heitnud pilgu blogile, et anda endast märku, kuid töö, trenni ja kõige muu kõrvalt tundub posituse kirjutamine tohutu ajakulu. See on aeg, mida ma saaksin kasutada uue artikli lugemiseks, puhkamiseks või milleks iganes. Ehk siis ajapikku on prioriteedid veidi muutunud.

Teen lühidalt augusti kokkuvõtte. August on minu jaoks nüüdsest kõige JOOKSUSEM kuu. Suutsin koguda senini kõige enam jooksukilomeetreid - 134,8 km. Olen rahul, et töö ja öövalvete kõrvalt jõudsin ka trenni kenasti teha. 

Augustis käisin ka kahel jooksuvõistlusel: neist esimene kauaoodatud Ööjooks, milles ma pettusin endale püstitatud liiga suurte ootuste tõttu ja teine oli Skechersi 5 km jooks, mille ma jooksin võimalikult kiiresti läbi, kuna palavavuse tõttu tahtsin kiirelt koju minna. Kas ja millal nendest põhjalikumad postitused tulevad, seda ma hetkel öelda ei oska. Ööjooksu mustand on mingil kujul tegelikult valmis.

Medal Ööjooksult

Skechers 5 km jooks

Erialaselt sain esimest ja teist korda SC-ga hakkama. See oli ka äge!

Kinos käisime Woody Alleni filmi "Koorekiht" (Cafe society) vaatamas. Kiidame heaks!

Aeg-ajalt tabab mind käsitöö hullus. Hetkel olen heegeldamise laienl. Algus ei tulnud aga sugugi lihtsalt. Peale 10-kordset ülesharutamist ja nullist alustamist nägi mu vaip ühel hetkel välja selline, praegu on isegi rohkem tehtud, kuid värskemat pilti ei ole.

Heegeldatud vaip 7.augusti seisuga

Oli ka sünnipäevi, koosviibimisi perekonnaga ja seiklusi maisilabürindis.

Maisilabürindis

Ja vanemate lille-, õunaaias.

Lilleaed

Käes on september ning 1 nädala pärast peaksin olema maratonirajal. Ma ei taha sellest väga mõeldagi, kuna mõte sellest ajab südame pahaks. Jooksukilomeetreid on kogunenud üle 200 km rohkem kui ma viimati maratonil käisin, jooksutrennide varieeruvusest rääkimata. Siiski ei ole sellega kaasnenud märgatavat enesekindluse tõusu. Dilemma, kas liituda 4:45 grupiga või 4:30 grupiga?!

Veel olen ametis ettekandega, mille esituse teen septembris.

Lisaks sellele sõidan ma septembri lõpus Londonisse koolitusele. Elame, näeme!

Juuli kokkuvõte

Ohoo, tegemisi on palju, mistõttu blogi on unarusse jäänud. Võimalik, et see ongi saurusblogijate loomulik asjade käik. 

Juulikuu oli tööalaselt väga pinev. Juulisse mahtus lisaks 40 töötunnile nädalas ka 7 valvet. Seega olen rahul, et suutsin koguda 106,17 jooksukilomeetrit (11 korda). Kahjuks 3 trenni jäid erinevatel põhjustel tegemata, mistõttu number oleks võinud suuremgi olla. Siiski ei aja ma ju numbrit taga, eesmärgid on märksa teised. ÜKE-dega ma nii tubli ei ole, suutsin vaid ühel korral ÜKEt teha.

Juulis oli ka palju toredaid üritusi. Nendest enim tähelepanu väärivad Lenna Kuurmaa kontsert Al Bastiones, ema juubeli tähistamine Joostis, Minigolfi turniir Kadriga ja Vääna-Jõesuu külastamine, Naissaarel seiklemine ja Nargen festivalil etenduse "Adama õunad" väisamine.

Pilte siit ja sealt:

Lennaga külmal juulikuu õhtul

Omari küünis Naissaarel etendusel "Adama õunad"

ema juubelil pärimusmuusik Triinu Tauliga

Üle mitme-setme kuu olen augustis kahel võistlusel osalemas - Rakvere Ööjooks (21,1 km) ja Sketchers 5 km jooks. Juba 2 aastat on vahepeal möödunud, kui ma viimati osalesin poolmaratonil. Olen põnevil, sest juba nädala pärast olen taas 21,1 km alistamas.

Registreerisin ennast veel ühele võistlusele. See on Nike Noortejooks, millest ma ka eelmisel hooajal võtsin osa. Idee polegi sel võistlusel ennast hingetuks joosta, vaid lihtsalt hoida enne suurt päeva (maratoni) jalad soojas ja lisaks tahtsin saada ilusat Nike jooksusärki :D

Juuni kokkuvõte

Toon teieni juunikuu kokkuvõtte. Mai jääb hetkel vahele :D

Juunikuu oli puhkusekuu. Puhkus mõjus hästi. Trennid loksusid paika, veetsin pere ja sõpradega rohkem aega ja entusiasmi tuli igast ilmakaarest juurde. 

Pean tunnistama, et uuest treeningkavast on palju kasu. Nagu valvas treenerisilm jälgib iga minu liigutust. Ma olen väga õnnelik, et trennid enamasti õnnestusid. Mõned üksikud ÜKE-d jäid erinevatel põhjustel tegemata. Kokku kogunes jooksukilomeetreid 111. Olen rahul.

Statistikat:

- jooks 111,23 km (14 korda; 15h 49m)

- ratas Kreekas 27,06 km (1 kord; 1h 56 min)

- jõuharjutused 1h 5m (4 korda)

- Discgolf 7,04 km (2 korda; 3h 21m)

- kõnd - ei ole märkinud kalendrisse korralikult

Juunis käisin reisil Kreekas Peloponnesose poolsaarel, lisaks sai ka Eestis ringi sõidetud ja külastatud Vormsi (Ormsö) saart, Haapsalus külastasime Ilon Wicklandi muuseumit ja Müüriääre kohvikut. Juunikuu on ka elukoha vahetuse kuu. Kahju oli Kalamajast lahkuda, kuid loodan, et uus elukoht on rahulikum. Muretsesin endale ka uued kerged jooksupapud - Nike Flex 2016 Run. Lugesin läbi kaks raamatut: A. Ellamaa "Arstile jääb valu" ja Medicina "Seksuaalsus eri kultuurides". Soovitan kõigil teist raamatut lugeda. Tegemist on silmaringi avardava teosega.

Pilte minu puhkusest:

imeline Zakynthos

Tour de Greece

salajased paigad

Kreeka salat

ka basseini ääres saab trenni teha

antiiksete olümpiamängude toimumispaik - Olympia

Vormsi päikeseloojang

Saxby tuletorn Vormsil

Tartu botaanikaaed

botaanikaaia ilu lummuses 

Nike Flex 2016 Run

Jooksukava

Otsustasin mõttetule lahmimisele STOPi panna ja tellida jooksukava. Jooksukava tellisin Prorunneri asutajalt ja treenerilt Viljar Vallimäelt. Ehk siis alates 16. maist olen treeninud tellitud jooksukava järgi. Esialgu tekkis ka mitmeid tagasilööke: I jooksukava nädalal haigestusin ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni, tuli ka ette ootamatuid kohtumisi, mille tõttu trennid jäid ära.

Treener Vallimäe ütles enne jooksukavaga alustamist, et arvestades seda, kui vähe ma jooksunädalas keskmisel jooksen, on mul võistlustel väga head tulemused. Ja lisas, et minu puhul on tulemuste parandamine tõenäoliselt üsna lihtne, kui kilometraaži tõsta.

Ilmselt mõni lugeja mäletab, et 2013. aastal poolmaratoniks treenimisel oli mul ka jooksukava. Selle ma leidsin juhuslikult Internetist ja ma järgisin kava puhul ainult jooksude kilometraaži. Ehk kui kavas oli kirjas 7 km, siis ma suhteliselt suvalises tempos lonkisin selle läbi. 

Uue kava puhul keskendun ma esiteks jooksukilometraaži tõstmisele, samas ka jooksude varieerivusele.

Kava järgi on mul nädalas 3-4 jooksutrenni. Sõltuvalt mu valvegraafikust või väsimusastmest on treener trennid sättinud sobivatele päevadele. Samas, kui tunnen väsimust ja trennipäeval jääb trenn ära, saan ma ise vajalikud korrektuurid sisse viia ja trenn mõnel teisel päeval teha.

Jooksunädalas on tavaliselt üks lühem aeglane jooks (6 km) + staatlis/dünaamilised harjutused, 1 fartlek jooks + ÜKE ja üks pikem jooks.

Pean tunnistama, et kui esimesel korral oli Fartlek trenn väga ebameeldiv, siis järgmistel kordadel olen hakanud seda isegi nautima. Fartleki puhul meeldibki mulle trenni lühiajaline intensiivsus. Ühtäkki ma enam ei naudigi pikki lonkimisi.

Hea meel on öelda, et puhkusega on trennid paremini paika loksunud ja unekvaliteet paranenud. Kuigi kohtumised sugulaste ja sõpradega ning poolkohustuslik jalka EM-i vaatamine jätab siiski mõne jälje.

Eelmise nädala jooksukavaga olen ma esimest korda rahul, kuna suutsin kõik jooksutrennid (ÜKE-d jäid erinevatel põhjustel tegemata) ära teha. Loodan, et suudan edaspidi ka järjepidev olla. 

Tänasega on pool puhkust veel ees. Planeeritud tegevusi on palju ning puhkuse lõpus toimub ka kolimine Tallinnas uude elukohta. 

PS: Registreerisin ennast Skechers 5 km jooksule, mis toimub täpselt 2 kuu pärast. Vahepealsel ajal tahaks ka mõnest võistlusest osa võtta. Mõttes on olnud Kõrvemaa triatlon, kuid logistilistel põhjustel jääb see minu jaoks vist sel korral ära.

Järsku saabus puhkus

Metsik! Viimastel nädalatel on hullupöörane aeg olnud tööl + lisaks kimbutab mind tõsine unetus, mis muudab tööpäevad veelgi vaevalisemaks.

Täna oli viimane tööpäev ja öösel põrutan puhkusele Kreekasse. Ma väga loodan, et puhkus loksutab mu unerütmi jälle paika ja saab paremini trenni teha.

Tartu Kevadjooks 2016

Tuli alla 1 h

Juba 2 nädalat on Tartu Kevadjooksust möödunud ja pean tõdema, et vaikselt hakkab mälestus  võistlusest tuhmuma. Teeme siis kiire ülevaate sellest jooksust.

Jooksule registreerisin nädal varem, sest olin nädalavahetusel Tartusse minemas ning tahtsin testida enda vormi 10-kilomeetrisel lõigul. Lisaks oli palju tuttavaid ka jooksule minemas. Kuidas ma siis kõigest sellest kõrvale jään?!

Nädala jooksul enne võistlust tegin tavapärasest kiirema tempoga trenne ja väga hea enesetunne oli treeningjooksudel. Jooksudele andis vunki juurde ka kõrvaklappidest kostuvad tempokad eurolaulud. 

Tegelikult magasin eurotralli ja kõige muu tõttu Tartu Kevadjooksu nädalal väga halvasti. See nädalast nädalasse kehv magamine on aktuaalne siiani (mistõttu hakkame peatselt uut elamispaika otsima).

Suurt süsivesikute laadimist ma eelnevalt ei teinud. Piirdusin vaid ühe Värska joomisega võistluseelsel päeval. 

Öö enne võistlust magasin isegi hästi, kuid hommikul oli väike ärevus sees. Hommikusöögiks sõin banaani ja jogurtit, kuid paar tundi hiljem tuli uuesti midagi näksata, sest jõuvarud olid taas otsas. Otsustasin, et ma ei korda enam sama viga, mis Viljandi Järve Jooksul, ehk mõtlesin eelnevalt riietuse läbi, sest pidi tulema kuni 20 *C (pool)päikeseline ilm. Olin isegi uued lühikesed püksid muretsenud, mida olin eelnevatel jooksudel testinud. Jalas on nad mugavad, kuid välitingimustes tunnen ma neid kandes veidi out of my comfort zone. Esialgu panin siiski uued püksid jalga, kuid võistluskeskusesse kohale jõudes vahetasin kiiresti vanade pükste vastu. Mulle endale tundus vähemalt, et liiga palju pilke mu vähetreenitud kehale.

Jõudsime S-ga hea ajavaruga kohale, et käia kõigis olulistes kohtades enne suurt starti läbi. Veidi enne starti kohtasime Kristelit. Jagasime eesootava võistluse osas strateegiaid. Minu mõte oli joosta vähemalt alla 1 h ja kui väga hästi läheb, siis alla 55 minuti. Aga olgem ausad, minu senise treenituse ja läbimõtlematu treenimise puhul on see üsna ebatõenäoline. 

Kõlas stardipauk. Vaatamata kõigele eelnevale (loe üleeelmine lause) andsin kohe alguses hagu. Juba esimestel meetritel tundsin, et jalgades väga kerget minekut pole, kuid jätkasin enda piitsutamist seni kuni tugevas vastutuules olin ennast 1,5. kilomeetriks hingetuks jooksnud. Jalakäijate sillale jõudes mõtlesin, et astuks rajalt maha. Läheks võtaks kiirelt stardipunktist enda asjad ja läheks saba jalge vahel koju. No tõesti, juba siis oli raske. 

Joogipunkt tundus kilomeetrite kaugusel olevat, ilm üpris palav vaatamata veidi jahutavale vastutuulele. Minekut ei olnud (ega tulnud). Kristel oli ammu minust mööda jooksnud, kusagil silmapiiril veel nägin teda. 

Peale esimest joogipunkti (enne 4 km) läks olemine veidi paremaks, kuid vaakusin hinge, üritasin Kristelit silmapiiril hoida. 

Kilomeetrite ajad on järgmised:

1 km 5:01 min/km

2 km 5:19 min/km

3 km 5:51 min/km

4 km 5:55 min/km

5 km 5:51 min/km

6 km 5:43 min/km

7 km 5:43 min/km

8 km 5:57 min/km

9 km 5:54 min/km

10 km 5:33 min/km

Ühesõnaga, vaatamata sellele et mingil hetkel tuli korraks tagasi "uus hingamine" ja jaksu juurde, siis Kristelit ma kätte ei saanud ja mingi ime läbi tuli aeg alla 1 h ehk 57 min 57 sek. 

Aeg: 57:57

Üldkoht: 896 (1363-st)

N. koht: 306 (888-st)

Vanuseklassi koht: 195 

Keskmine pulss: 185 x/min

Max pulss: 207 x/min  EBANORMAALNE!

Keskmine kiirus: 5:44 min/km

Tegemist on käesoleval aastal viimase võistlusega enne jooksukava järgi treenimist. Alates 16. aprillist on mul ametlikult jooksukava, mille järgimine on esialgu läinud üle kivide ja kändude, sest I treeningnädalal jäin haigeks ja II nädal on mul töö tõttu väga raske (1 päeva- ja 2 öövalvet). Aga edaspidi ma loodan, et läheb ikka ülesmäge. Isegi mu jooksukava teinud treener ütles, et arvestades seda, kui väike on mu nädalane jooksukilometraaž, on mul väga head tulemused. Seega, lootust on :)

Maijooksust

Maijooks raja kõrvalt

Vaatamata sellele, et 5 päeva varem ja enne seda olin jooksu osas positiivselt meelestatud, siis neljapäeva öösel tekkis tugev nohu. Sellele lisandus päeva jooksul rammestus ja ebameeldiv tunne peas. Teate küll seda "paksu" tunnet peas, kui nohu on nii tugev, et maitse- ja lõhnameel on halvatud. Väga vahet pole kas süüa heeringat või šokolaadi, maitset ega lõhna ju ei tunne. 

Neljapäeval olin veel optimistlik, et ehk paari päeva möödudes on juba parem olla. Reedel veel mõtlesin, et kui enesetunne on enam-vähem, siis vähemalt kõnnin distantsi läbi. Laupäeva hommikul tõusin voodist suurte raskustega. Ja kuna enesetundes paranemise märke polnud, pidasin mõistlikuks võistlema mitte minna. Tegemist on esimese võistlusega, millel jätan osalemata tingituna haigusest. Läksin lihtsalt korraks lauluväljakule melu vaatama. Oli ilus päikesepaisteline ilm, aga väga tuuline. Võtsin sekretariaadist ka pakikese välja, milles oli palju flairereid ja veidi muud nänni. 

Oh, kuidas tahaks terveks saada ja trenni edasi teha! Täna, pühapäeval, on enesetunne endiselt sant ja "paks tunne" peas ei taha kuidagi kaduda. 

Petlik kevade

Oh häda, täna öösel saabus ootamatult ja teadmata kohast soovimatu külaline nimega nohu ning on mind täiesti maha niitnud. Loodan, et enesetunne läheb paremaks ja saan Maijooksul ikka osaleda.