Maijooksust

Maijooks raja kõrvalt

Vaatamata sellele, et 5 päeva varem ja enne seda olin jooksu osas positiivselt meelestatud, siis neljapäeva öösel tekkis tugev nohu. Sellele lisandus päeva jooksul rammestus ja ebameeldiv tunne peas. Teate küll seda "paksu" tunnet peas, kui nohu on nii tugev, et maitse- ja lõhnameel on halvatud. Väga vahet pole kas süüa heeringat või šokolaadi, maitset ega lõhna ju ei tunne. 

Neljapäeval olin veel optimistlik, et ehk paari päeva möödudes on juba parem olla. Reedel veel mõtlesin, et kui enesetunne on enam-vähem, siis vähemalt kõnnin distantsi läbi. Laupäeva hommikul tõusin voodist suurte raskustega. Ja kuna enesetundes paranemise märke polnud, pidasin mõistlikuks võistlema mitte minna. Tegemist on esimese võistlusega, millel jätan osalemata tingituna haigusest. Läksin lihtsalt korraks lauluväljakule melu vaatama. Oli ilus päikesepaisteline ilm, aga väga tuuline. Võtsin sekretariaadist ka pakikese välja, milles oli palju flairereid ja veidi muud nänni. 

Oh, kuidas tahaks terveks saada ja trenni edasi teha! Täna, pühapäeval, on enesetunne endiselt sant ja "paks tunne" peas ei taha kuidagi kaduda.