Kui plaanid ei lähe plaanipäraselt

Olen juba ammu tahtnud sellest kirjutada. Alati ei lähe elu nõnda nagu peas olevas ettekujutuses või paberile kantud plaanis on. Esimene olukord, mis ei kujunenud kuigi plaanipäraselt on situatsioon, millest ma mõni postitus tagasi rääkisin, et kolin septembrist Tallinnasse elama. Sellel teemal ma hetkel peatuda ei tahagi, kuna muresid üürikorteri leidmisega jagub.

Mis mind aga veel murelikumaks teeb on hoopiski järgmine. Pean kahetsusega tõdema, et juulikuu treeningkalendris ilutseb üle 1,5 aasta kõige viletsam seis. Süstamatk, veidi ratast, kõndimine reisil olles ja AINULT ÜKS JOOKS ning seegi 4 km. Mis toimub?

Allikas

Nüüd tulevad vabandused, miks jooksu on nii väheks jäänud. Res.eksami ja reisi vahele jäi liiga vähe aega ja liiga palju tegemisi, sh süstamatk ja 24 h töö, et kusagilt ei suutnud midagi juurde pigistada. Reisil olles kahetsesin korduvalt, et ei võtnud jooksuriideid, -jalaseid kaasa, kuna hommikust õhtuni oli pidevalt näha mööda promenaadi jooksvaid inimesi. Reisi viimastel päevadel jäin ma haigeks ning kolm korda üle vasaku õla sülitades võin vast öelda, et külmetushaigus on nüüdseks läinud. Eelmisel nädalal olin mitmel korral tööl. Vabadel päevadel sajab vihma. Lisaks eelnevale esineb juba pikemat aega (~ 3 kuu jooksul) ebameeldiv valu parema jala Achilleuse kõõluse ja calcaneuse piiril. Valu tugevneb eelkõige füüsilise koormuse järgselt, vahepeal oli isegi trepist käimine ebameeldiv. Võttes arvesse perekonnaanamneesi, siis algav liigeshaigus on võimalik põhjus.

Ma tahaksin väga jooksma minna, kuid millegipärast ma leian viimasel ajal üha enam vabandusi, miks seda mitte teha. Ja see kõik teeb mind väga kurvaks. 

Veel enam, kui mul oleks õnnestunud Tartusse jääda, siis suur-suur plaan oli sügisest liituda mõne jooksuklubiga, kas spordiklubi ProRunneri või TYSK jooksutiimiga või mõne muu taolisega. Hetkel ei ole mul Tallinnas tegutsevatest jooksugruppidest aimugi ja kardan, kas uue elukorralduse juures jääbki mul jooksmiseks aega. 

Antud postitusega ei palu ma kellegi kaastunnet. Ma lihtsalt pidin selle endast välja purskama.

Et postitus ei lõppeks nii mustades toonides, siis on mul hea meel on öelda, et vähese sportlikkuse kompensatsiooniks on mul õnnestunud veidi kultuuri juulikuusse mahutada. Käisin esimest korda elus Viljandi Folgil "Svjata vatrat" kuulamas. Käisin kinos "Pabelinnu" ja veidi labast suveteatri lavastust "Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule".

Paar nädalat tagasi saabusid ka mu SportsDirectist tellitud rattariided ja need on ülivahvad.

Süstamatk

Olen veidi tõbisena reisilt tagasi. Haigestusin reisi viimasel päeval konditsioneeri tõttu ning pole siiani sellest täielikult taastunud. Aga loodan siiski uuel nädalal veidi sportlikumas võtmes hakata tegutseda. Olen võlgu ühe jutustuse seiklusesest Võhandu jõel.

Mõni päev enne Itaaliasse sõitmist käisime neljakesi (mina, vend, venna elukaaslane ja minu elukaaslane) süstamatkal. Tegemist oli sünnipäevakingitusega mu vennale. Süstamatka idee tekkis juhuslikult cherry.ee portaali külastades, kus pakuti võimalust Ahja või Võhandu jõel teha üks tore matk. Kellelgi meist polnud eelnevat kogemust süstaga sõitmisel, kanuuga aga küll. 

Matka broneerides sain täpsemad kontaktid, kuhu tuleks sõita. Kuna viibisime eelmisel päeval Võrumaal, siis vajas üksjagu kaardilugemisoskust, et mööda väiksemaid teid Võhandu sild (kohtumispaik) üles leida. Õnneks 10 minutit enne matka (arvatavat) starti me saabusimegi. Ilm oli päikeseline, kuid mitte liialt palav (21*C).

Silla vahetus läheduses oodates selgus, et me polegi ainukesed matkalised. Matka toimumise eelduseks oli muidugi see, et vähemalt 10 matkalist osaleks. Kohal oli 6 kanuud ja 5 süsta ning ~20 inimest. Õigepea loeti matkalised üle ja siirduti jõe äärde. Autojuhid aga suunati tagasi autodesse ning sõideti autodega matka lõpp-punkti. Selleks ajaks, kui autojuhid olid tagasi, oli matka arvatavast algusajast möödas veidi vähem kui 1 tund.

Vahepeal me arutasime, kuidas küll on võimalik kahekesi mahtuda ühte süsta, kuna matka kirjelduses oli kirjas, et matkaks on olemas 2- või 3-kohalised süstad. Õnneks peagi seletati täpsemalt, kuidas ja milliseid liigutusi kanuutajad ja süsta-matkajad tegema peavad ja mis meid ees ootab. 

Mainin veel ära, et Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil kulgev jõgi, mille pikkuseks on 162 kilomeetrit. Meie matk aga tervet jõge ei kata ning pidavat kestma ca 3-4 tundi.

Varsti selgus, et süstamatkale tulijad sõidavad siiski igaüks enda eest ehk ühekohalises süstas. Asetasime päästevestid selga, lisaks ka süstaseelikud, mis on vajalikud selleks, et vesi süsta ei tungiks. Seejärel aidati süstad vette, kinnitasime süstaseelikud süsta külge ja sõit võis alata.

Matka alguse fotosessioon

Alguses sai päris palju naerdud, itsitatud, pritsitud ja nii edasi. Ja nii me olimegi juba kohe matka alguses viimaste matkaliste seas. Kui umbes tunnike sai sõidetud, siis minu kaaslased tahtsid juba söögipausi teha. Hommikusöögi aeg oli 10 paiku, kella kaheks oli kaaslastel intensiivsest liigutamisest juba jõuvarud otsas. Kogenematusest olime võtnud nelja peale ainult 1 paki matka-vorstikesi, paki kummikomme ja 0,5 l vett. Vaatamata sellele, et elektroonikat ei soovitatud kaasa võtta, siis pakkisin telefoni igaks juhuks ja pildimaterjali tarvis kilekotti (matkakorraldajad soovitasid kasutada ka kondoomi, mis pidavat kenasti vett pidama). 

Aktsioonis

Peale väikest söögipausi liikusime mööda Võhandut edasi. Mingil hetkel jäime mina ja mu venna elukaaslane meesterahvastest maha, kuid kulgesime oma rahulikus tempos mitmest kanuust (kus oli 2-3 aerutajat) mööda. Kui olime umbes 9 kilomeetrit (~2 tundi) tasase vooluga jõel seigelnud, märkasime kaldal inimesi ja selgus, et ka meie peame nüüd kaldale sõitma. Vahepeal olime jõudnud mõelda, et kas matk ongi nüüd läbi. Tõepoolest, kätel olid juba mitmes kohas villid ja õlalihased non-stop aerutamisest väsinud.

Kuna ees oli tamm ja sellest üle/läbi sõita on päris ohtlik, tuli süstad mööda maismaad 100-150 meetrit vedada edasi. Väga hea, et meie seltskonnas oli ka meesterahvaid, kes süstade tassimisega said kenasti hakkama. Seejärel koguti kogu matkaliste grupp jälle kokku ja seletati, et matka teine pool on kindlasti huvitavam ja kiirem, kuna nüüd ootas meid ees 6 kärestikku. Ja kiirem pidi teine osa matkast seetõttu olema, et eelneval päeval oli tamm alla lastud ja vett järgmises jõe osas enam. Meile seletati orienteeruvalt millal mingisugune kärestik tuleb ja kuidas nende puhul talitleda. Et oleks kõige turvalisem kärestikke ületada oli skeem järgmin: (sellises järjekorras tuli kärestike puhul hoiduda vastavasse kärestiku ossa) keskelt - keskelt - paremalt - keskelt - vasakult - vasakult.

Matka kauneimas paigas

Matka II pool oli tõesti huvitavam ja kiirem, kuid väsimus ja tühi kõht andsid selgelt tunda. Matka lõpetasime veidi enne kella 17, kui olime kokku sõitnud 17 km ja pidevas liikumises olime 3 h 43 minutit. Pärast matka võrdlesime, kel on kätel rohkem ville.

Kokkuvõttes võib öelda, et süsta manööverdamine pole sugugi keeruline, kuid küllaltki vastupidavust nõudev. Võrdlesime süstamatka maratoniga, kuna käed olid pärast matka täielikud makaronid. Lisaks andis mul ka alaselg veidi tunda. Süstamatka järgne öö oli veidi rauhutu, kuna intensiivsest aerutamisest tegid käed magadeski valu. Ka järgmisel päeval olid kõikvõimalikud käelihased ja ka kõhulihased valusad. 

Kärestikku ületamas / pilt: kanuumatkaja.ee

Vend ütles, et järgmine kord, kui seesugune matk plaanis, peab eelnevalt kätele rohkem trenni tegema, et neid selleks piisavalt ette valmistada. Ka on soovitatav võtta matkale rohkem süüa ja juua kaasa, eriti kui kaaslaste seas on meesindiviide. Päikeselisema ilmaga tasub kanda nokamütsi. 

Kõigile huvilistele soovin lõbusat matka!

Vahekokkuvõte

Eile kella 15-st algas ka minul lõpuks suvi. Täiesti uskumatu! Ja ma olen seda oodanud 2014.a kevadest saadik, kui mitte varem.

Sel hetkel, mil teatati, et sain soovitud erialale sisse, oli tõeline pingelangus. Konkurendid olid tõesti tugevad ja see tundub kohati lausa uskumatu. Nüüd ~8 h hiljem, kui mulle see kõik pärale on jõudnud, on mul lisaks eufooriale ka teistsugused tunded. Ma ei oskagi seda kirjeldada, millised, aga ilmselt see annab aimu, kui ma ütlen, et ma lähen sügisest neljaks aastaks Tallinnasse elama. Appi! Muidugi olen ma varem korduvalt ja korduvalt nii iseseisvalt kui sõpradega Tallinnas käinud ja viibinud seal päevi kuni nädal, kuna ka mu sugulased elavad seal. Ja mulle väga meeldib Tallinnas KÄIA. Aga sellist lahendust poleks ma osanud küll näha. Kõige õigem oleks ilmselt öelda ambivalents. Pean nüüd kiirelt hakkama tegelema organisatoorsete küsimustega, kus ma Tallinnas elama hakkan. Eile korraks juba piilusin üürikortereid. Täiesti uus situatsioon minu jaoks, kuna pole kunagi kodulinnast ja lähedastest nii kauaks ära läinud. Elukaaslasele, kes ka soovitud erialale sai, anti võimalus valida, kas Tallinn või Tartu ja nüüd teeb temagi oma elus muudatusi. 

See kohatine ambivalentsus ei kahanda siiski mu rõõmu. Lõpuks ometi saan ma hakata korralikumalt trenni tegema, sest 3-kuuline metaboolse sündroomi tekitamine režiimil istumine (õppimine) + söömine + istumine + söömine + pikutamine + istumine + söömine + istumine + magamine on mõjunud laastavalt. 5.korrusele, kus ma elan, tammumine valmistab ilma hingelduseta juba raskusi.

Tahan hakata ka korralikumalt toituma. Hesburger + Metro + Asian Chef + purgisupp + Rimi pitsa + šokolaad + McDonalds ei ole kindlasti ideaalne ettekujutus tervisesportlase toitumisest. Aga selline nägi mu viimased paar kuud suuremas osas välja. Väga piinlik on seda tunnistada. Viimasel kahel nädalal polnud mul absoluutselt isu enam ühegi normaalse toidu järele, iga toiduamps tundus suhteliselt vastumeelne. Viimased 2 päeva ei saanud ma suure pinge ja iivelduse tõttu midagi peale hapude puuviljade suhu pandud.

Juba pühapäeval teen midagi uut ja põnevat sportlikus mõttes. Läheme väiksema seltskonnaga Võhandu jõele süstamatkale. Ma juba väga-väga ootan seda. Matka kestus on ca 3-4 h. Ainult kardan, et matka lõppedes on biits (musculus biceps brachii) ja triits (musculus triceps brachii) koos sõpradega surnud. 

Vähem, kui nädala pärast sõidame elukaaslasega reisile Itaaliasse - Riminisse. Nii ootan, sest pole kunagi Itaalias käinud. Mõte Itaaliast paneb kohe süljenäärmed kiiremini tööle. Tahaks nimetatud reisi jooksul vähemalt ühe väljasõidu Veneetsiasse teha.

Nagu ma mitu kuud tagasi kirjutasin ootab käesoleval suvel paar kui mitte rohkem head raamatut lugemist. "Eesti jooksjate lood" ja "Jooksjana sündinud" nende seas.

Jutu lõpetuseks annan eluks vajaliku soovituse. Õppige lugema (ma ise peaks sellest kõige enam õppust võtma): mis on õige/mis ei ole õige vastus. Võimalik, et nimetatud probleem ( ja kaotatud 3 punkti) määras minu edasise elu ehk siis elagu Tallinn!

Veel 6,5 päeva

Veel kuus ja pool päeva pingutusi, mille järel õnnestub minulgi suverõõme nautima hakata.

Praegusel hetkel on tunne, et kui ma siis välja jooksma saan, siis enam ei peatu.

Lõpp hea, kõik hea

Ülikool sai neljapäeval ametlikult läbi ja mina sain oma kraadi - MD. Kardetud vihmasabin ei rikkunud pidupäeva sugugi. Pärast ametlikku osa siirdusin koos perekonna ja sõpradega restoran Polposse, kus toit maitseb imeliselt. Kodus on nüüd peale lõpetamist tõeline lillemeri. Oleks, et need lilled ei närtsiks ainult nii kiiresti. 

Motivatsioon, kus sa oled?

Pärast lõpueksami sooritamist on väga raske ennast kokku võtta ja uuesti õppima asuda. Õigupoolest alustasin käesoleva nädala esmaspäeval taas õppimist, aga õppimine läheb kuidagi eriti vaevaliselt. Mu tähelepanu hajub peale 5 minutilist keskendumist. Lihtsalt kohutav! Ja mitte ainult see ei ole kohutav. Nõme on veel see, et ma ei taha enam välja jooksma ka minna. Vorm on kehv ja ei suvatse selle parandamiseks midagi ette ka võtta.

Wow Jooks

Mõte Wow Jooksule minekust tekkis umbes 1,5 nädalat tagasi, kui ma märkasin Helemai blogis, et tal on müüa enda pääse sellele jooksule + päikeseprillid + värvipulber. Natukene asjaajamist ja olingi  jooksul kirjas. Mida ma sellest jooksust eelnevalt teadsin oli see, et olin üht youtube-i videot näinud, milles jooks tundus tõesti äge.

Kui rääkida üleüldse käesolevast nädalast, siis oli see veidi pöörane, kuna toimus ka minu ülikooli viimane eksam ehk lõpueksam oma miljoni küsimusega ja nädala sees jooksule ei mõelnud ma üks põrm.  Imeline on aga see, et eksam läks suurepäraselt, mis on väga kena punkt ülikoolile.  Siiski olen 2 kuulisest kl 8- 24 õppimisest nii väsinud, et viimased 2 päeva olen suurema aja voodis veetnud. Vaatamata sellele olen ikka väsinud ja jalad on kuidagi kanged. 

Täna enne jooksu oli muudki asjatamist, mistõttu koju jõudes oli napilt 1 tund stardini aega. Kiirelt riided selga (tundus, et väljas on päris soe). Jah, ma pole peale talve möödumist eriti väljas käinud ja ei oskagi ennast enam riidesse panna. Lühikesed püksid + jooksusärk kiiresti selga ja hüppasin ratta selga, et jõuda 30 minutiga kõikidest olulistest punktidest läbi käia.

Wow Run toimus tänavu Tähtvere spordipargis. Eelmisel (esimesel) aastal toimus see Vabaduse tänaval ja selle ümbruses. Kohale jõudes avanes pilt suurest valgetes särkides rahvamassist ja mul polnud õrna aimugi, kust ma stardimaterjalid saan ning kus pakihoid on. Stardini oli aega jäänud selleks hetkeks 15 minutit.

Sekretariaadis sain kiirelt löögile, kuid mitu vabatahtlikku ei suutnud minu stardikomplekti kusagilt leida. Küsisid mitmel korral, mis mu võistlusnumber on ja kas ma üleüldse olen jooksule registreerinud. Seletasin, et olen olnud kontaktis ka võistluse korraldajaga. Järgmisel hetkel saabuski võistluse korraldaja minu juurde, kes ulatas mulle mu numbri. Ja läbi mõningaste järjekordsete seletuste õnnestus mul ka ülejäänud asjad: päikeseprillid, värvipakike ja õiges suuruses T-särk ( mulle pakuti korduvalt M-suuruses särki, kuigi olin Internetist tellinud S-suuruse).

Seejärel kibekähku särki vahetama ja pakihoidu. Stardikoridorri jõudsin täpselt 3 minutit enne starti. Pean veel ütlema, et kindlasti on üritusest osavõtmine kordades lahedam, kui oled koos mõne sõbra või suurema seltskonnaga, kuid sel korral olin üksi.

Stardipaugu kõlades hakkasin kiirelt liduma, kuid tempo polnud üldsegi midagi pöörast. 3,6 kilomeetrisel rajal (eelnevalt võistluse kirjelduses oli kirjas 5 km) oli 4 värvipunkti, kus vabatahtlikud jooksjaid värvipulbritega loopisid. Esimesel korral läbisin värvipunkti nii, et ükski värvaine, minu külge ei jäänud. Järgmistes punktides tundsin värvi ninas, suus ja isegi silmades hoolimata sellest, et mul olid päikeseprillid ees.

Rääkides ilmast, siis ilm oli suviselt soe ja kohati meenutas 2014.a Paf Olümpiajooksu, kus ma kõrbesin. Ning ilma ning kangete jalgade tõttu hakkas ka tempo varsti langema. Aga tegemist ei olegi ju võistlusega.

Jooksurada kulges Tähtvere spordipargist mööda Emajõe kaldaid kuni Vabaduse sillani ja tagasi. Sel ajal, kui ma seal jooksin, siis mul tekkis suur-suur igatsus päris jooksuvõistluse järele. Pole ju tänavu ühelgi võistlusel osalenud, kuid ma ei saa öelda, et mu vorm lubaks käesoleval hetkel suvalistest võistlustest osa võtta. 2 kuud toas istumist + 20 kg šokolaadi söömist on mu jooksuvormile laastavalt mõjunud. Mistõttu ei saa öelda, et tänanegi jooks oleks imelihtne olnud. 

Jooksu lõpuks olin ma aga kena värviline ja õnnelik, et see läbi sai. Veel jäi oodata kõigi jooksul osalejate finišeerimist, et siis üheskoos korraldada tõeline värvidisko. Vot see oli küll lahe lõpp nimetatud jooksule.

Kas ma edaspidi läheks sellele jooksule? Tõenäoliselt mitte. Sain maigu suhu, kuid minusugune varasem jooksuhunt ihkab ikka tõelist võistlust. 

Rääkides natuke muud juttu ka, siis vahepeal oli mõtteid maratonil osalemise suhtes igasuguseid, kuid praegusel hetkel olen kindel, et maratonile ma sel aastal siiski ei lähe. Maraton nõuab järjepidevat treenimist ja minu eelnevad 2 kuud on selle võimaluse kustutanud, lisaks ootab mind umbes 3,5 nädalane õpimaraton veel ees, kuna peale ülikooli lõpetamist on vajalik kandideerida residentuuri. Ühesõnaga 3 kuuline auk treeningust ei luba mul maratonile ennast kirja panna. Siiski olen tõenäoliselt 13.septembril SEB 1/2 maratoni stardis ja elan vingetele maratoonaritele (sh Margit, Kaili, Annaliisa) täiega kaasa.

Lõpuspurt

Suht teemakohane video!

Activiaga SEB Tallinna maratonile

Allikas

Uudis jogurtimaiatele jooksusõpradele. Alates tänasest kuni 31.augustini toimub taas kampaania Activia Jooks. Ostes 25 joogi-Activiat (300/280 grammised pudelid) või 25 Danone Activia jogurti 4-pakki on võimalik Activia kaudu registreerida tasuta SEB Tallinna maratoni 21 km, 10 km (kõnd või jooks) võistlusele. Vajalik on vaid ostutšekid säilitada.

Eelmisel aastal lunastasin SEB Tallinna 1/2 maratoni pääsme just Activia joogijogurti korke kogudes. Lisaks sain vahva Activia särgi ka.

Kahju, et tänavu ei saa maratoni distantsile nimetatud korkide eest minna. 

PS! Ostsin jalgrattakiivri ja toas on nüüd palju turvalisem õppida, kui tahaks sellest metsikust materjalist peaga vastu kirjutuslauda koputada.

Kõik oli veel enam-vähem kuni tulid järgmised valemid:

Ja need:

Allikas

16,5 päeva selle õuduka lõpuni!

Heateo jooks

Eile toimunud Heateo jooks oli väga tore üritus. Imeilus päikesepaisteline ilm, palju rõõmsaid nägusid. Kokku koguti heategevuslikul jooksul ~ 8500 eurot. Rada oli küll kohati mudane ja märg, kuid jooksulusti see ei rikkunud. 

Kuna päris palju aega on möödas sellest, kui ma viimati suurema seltskonnaga stardipaugu kõlades kiiremaid jooksusamme tegin (viimati oli see eelmisel aastal SEB Tallinna Maratoni 1/2 maratoni distantsil), siis ei oskagi enam jooksuvõistlustel, -üritustel osaleda ja suurest rumalusest tormasin minagi nagu noor põder stardist finiši suunas. Mingil hetkel sain aru, et jooksuvorm on ikkagi suhteliselt kehv ja 5:30 min/km tempo polnud väga kerge. Mõistagi sain aru, et käesolev jooks ei ole võistlus ja võin rahulikult tempot alla lasta.

Vahelduseks oli siiski tore koos teistega joosta ja kiiremaid liigutusi teha.

Kilometraaž: 4,41 km

Tempo: 5:33 min/km

Aeg: 24 min 26 sek

Soovin kõigile kangetele jooksusõpradele, kes täna 33. Tartu Jooksumaratonil osalevad, kerget jalga!

Järgmisel aastal loodetavasti õnnestub minulgi Tartu Jooksumaratonil osaleda ;)

Heateo jooksule

Allikas

Homme toimub Tartu Tähtvere Spordipargis Heateo jooks. Tegemist on puhtalt heategevusliku üritusega, mille eesmärgiks on aidata ülekaalulistel lastel jõuda tervislike eluviisideni. Registreerimine jooksule on tasuta, kuid stardinumbri kättesaamisel palutakse teha vähemalt 1 euro suurune annetus, millele ravimfirma TEVA lisab 5 eurot iga osaleja kohta.

Varem ei ole ma nimetatud üritusel osalenud, kuid Tähtvere spordipargis olen korduvalt käinud jooksmas, uisutamas ja suusatamas. Minu jaoks tähendab Heateo jooks ka niinimetatud jooksuhooaja algust. Kindlasti ei lähe ma homme sinna aega jooksma, vaid eelkõige heategevuslikel eesmärkidel ja ka sellepärast, et pakkuda vaheldust juba väga tüütuks kujunenud lõpueksamiks õppimisel. 4,5 nädalat olen õppinud hommikust õhtuni ja siiani ei ole õnnestunud materjalile tiiru peale teha. Loodetavasti eksamipäevaks olen seda jõudnud.

Tule sina ka!

Rohkem infot siit.

Jalgrattakiiver?

Allikas

Käesoleval nädalal pumpasin jalgrattal kummid täis ja avasin jalgrattahooaja. Sõitsin kahel päeval 10-11 km ja seda ~30 minutiga üpris tuulise ilma ja rohke liiklusega rattateel. Elukaaslane arutles selle üle, kas minu vorm on hea või tema vorm on väga halb, sest tal oli minuga raske sammu pidada.

Rattasõidud on nii lühikeseks jäänud, kuna muul ajal tegelen õppimisega. Iga päevaga tuletan varasemalt õpitu meelde ja muutun loodetavasti üha targemaks, mistõttu pean eriti oluliseks jalgrattakiivri muretsemist. Naljaga pooleks, kuid tahan kaitsta seda tarkusest pulbitsevat peakest.

Armsad lugejad, mul oleks hädasti teie abi vaja. Oskate te mulle soovitada head/häid jalgrattakiivrit/jalgrattakiivreid? Või milliseid omadusi ja miks peate oluliseks?

Allikas

Asics Gel-Ds Trainer 20

Kevade alguse puhul juba kuu aja eest kostitas Rademar mind uute uhkete jooksujalanõudega. Jalanõude saamise lugu oli veidi keerulisem, kuna Tallinnast saabunud 39-suuruses jalanõud osutusid kodus proovimisel siiski väikeseks. Õnneks tänu Rademari tublile ja kannatlikule meeskonnale õnnestus mul lõpuks leida sobilik paar jalanõusid. 

Asics Gel-Ds Trainer 20 näol on tegemist mugava, kerge ja kiire jalanõuga, millega on mõnus tempotrenne teha ja suure tõenäosusega võistlustel kaasvõistlejatele päkkasid näidata. Samas ei ole jalats teinud allahindlust toestuse ja põrutuskindluse osas.

Asics Gel-Ds Trainer 20 sobib üleproneerivale ja neutraalsele jalale ehk mulle kui ülepronatsioonile kalduvale jalale on ideaalne.

Jalanõud on erksate kollakas-roheliste värvitoonidega, mis püüavad jooksurajal pilke ja sobivad kindlasti tähelepanu nautivatele jooksusõpradele. Mulle, kui halli massi sulanduda üritavale spordisõbrale, oli see esialgu veidi harjumatu.

Konkreetse Asics jooksujalanõu hinnaklass on keskmine (149 eur).

Minu üllatuseks oli esialgne jalanõu nr 39 väike. Tavapäraselt kasutan jooksmiseks 38-39-suuruses jooksujalanõusid. Nüüd siis on tegemist 39,5-suuruses jalanõudega.

Asics Gel-Ds Tariner 20 jalanõude puhul võib osutuda probleemiks see, et nendega ei raatsi aeglaselt joosta. Pulssi vaatamata tahan nõtkel sammul kiiresti kilomeetreid läbida.

Jalanõu eesmine osa on kaetud pool-hingava materjaliga, mistõttu soojemal ajal pakub ka jalgadele õhutust.

Kahjuks olen veel liiga vähe jooksukilomeetreid kirjeldatud jalanõudega läbinud, et anda põhjalikumat ülevaadet. Siiski pean ütlema, et seni kogetu üle nuriseda ei saa.

Kellel nimetatud jalanõude vastu huvi tekkis, soovitan pöörduda Rademari spordipoodi, et saada põhjalikum ülevaade.

Aitäh, Rademar! 

Rademari Asics kliinik

Allikas

Hei, tartlased!

Kel nälg uute jooksujalatsite järele, siis homme toimub Tartu Lõunakeskuses Rademari spordipoes Asics kliinik kl 12-16, kus on võimalik vastavalt jalatüübile leida õiged jooksujalanõud!

Konnad

Üleeilsel jooksutiirul õnnestus mul nii mõnigi päikese käes peesitav konnake fotosilma ees jäädvustada. 

Küsimus: mitu konna on pildil?

PS: Millalgi tahaks õppimise kõrval leida aega, et rääkida minu uutest jooksuvarjudest. Natuke peab veel ootama.

Jutte jooksurajalt ja selle kõrvalt

Kuigi viimasel ajal pole jooksmisest palju juttu olnud, siis tahan öelda, et ma pole jooksmist sugugi ära unustanud. Hoolimata kiirest elutempost üritan endiselt nädalas kahel-kolmel korral jooksmas käia. 

Kevad on täies hoos. Käisin täna õhtupoolikul pärast suuremat vihmasadu jooksmas ja see oli omaette huvitav kogemus. Esiteks oli tore see, et ilmselt suurem osa jooksurahvast oli eilsest jooksuvõistlusest väsinud, et olin rajal ainuke jooksja ja üks vähestest inimestest. Siiski ei saaks öelda, et liiklus rajal oleks väga hõre olnud: rajale olid tulnud tuulist ilma trotsides vihmaussid, teod ja üks üksik sisalik. Ühel hetkel vaatasin teelt kõrvale murule ja seal silmitses mind üks priske kärnkonn. Järgmisel hetkel pidin tegema suure hüppe, et mitte astuda peale paarituvatele konnadele. Ja siis oli seal veel konnasid. Vihma järgselt oli puude vahel tunda mõnusat kevadist lõhna. Noored naadivarred ja väikesed võilillelehed. Oh, kui vahva aeg see kevade! Kui ma ei peaks toas õppimisega tegelema, siis ma veedaks ilmselt tunde looduses. 

Vahva oli tänase jooksu juures veel see, et pulss oli päris mõistlik. Ok, tempo oli aeglane, kuid mulle meeldis see! 

Mainin veel ära, et hakkasin uuesti kohvi jooma, kuigi varasemalt mu keha on selle liiga pööraselt reageerinud. Aga ma ei suuda seda metsikut 3,5 aasta materjali läbi võtta, kui ma pidevalt unega võitlen pean. 

Lõpetuseks üks soovitus: kel vähegi aega, mingu välja kevadet nautima ;)

Allikas

Eesti jooksjate lood

Sõbranna K. tegi mulle väga vahva sünnipäevakingituse, raamatu "Eesti jooksjate lood". Kahjuks alustasin käesoleval nädalal tõsist lõpuspurti ehk lõpueksamiks õppimist, mistõttu jääb raamat südasuvist aega ootama. 

"Kui tegime sporti, siis tegime seda kogu hingest ja kõvasti. Kui aga puhkasime, siis ka puhkasime hästi." Raivo Mägi

Nüüd aga lähen edasi õppima, et saaks suvel mõnusalt head raamatut lugeda.

Eksperiment Teazy

Paari aasta jooksul olen graafikusse märkinud enda kehakaalu kõikumisi ja millegipärast ajastub kehakaalu maksimum alati märtsikuu lõppu või aprilli. Nii ka sel aastal.  On see kevadväsimusest tingitud halvad toitumisharjumused, rohkete sünnipäevade mõju või midagi muud?! Tegemist ei ole mõnesaja grammise kaalu kõikumisega, vaid 3-5 kilogrammine muutus. Seesugune muutus põhjustab halba enesetunnet ja mõjub ka enesehinnangule negatiivselt.

Minu kehakaalu kõikumine jaanuar 2013 - aprill 2015

Sel aastal otsustasin eksperimendi mõttes proovida paljukiidetud Teazy teatox teesid. Kes veel ei tea, millega tegu, siis Teazy kodulehelt võib lugeda järgmist:

Teazy näol pole tegu järjekordse imeteega, mis võluväel 20 kg haihtuma paneb. See on tee, mis aitab tänu oma hoolikalt valitud koostisele organsimi puhastusprotsessile jõudsalt kaasa, annab lisaenergiat ning vähendab söögiisu. Kuna tee koostisained kiirendavad ainevahetust, parandavad keskendumisvõimet ja mälutegevust, sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, mõjutavad soodsalt maksa ja kõhunäärme talitlust ja palju muud, siis võimaldab Teazy sul looduslikul ning loomulikul teel kaalu langetada.

Teazy aitab sul

• LANGETADA KAALU
• VÄHENDADA SÖÖGIISU
• KIIRENDADA AINEVAHETUST
• PUHASTADA ORGANISMI
• SAADA JUURDE LISAENERGIAT

Toote hinda ja eksperimendi kestust arvestades jäi minu valikuks 14-päevane komplekt. Tellimine ja kauba kättesaamine toimub väga hõlpsasti. Paki sain kätte tellimuse tegemisest juba järgmisel päeval. Samas nimetatud teede eest küsitud hind on ebanormaalselt kõrge. Sooduskoodi kasutades läks eksperiment maksma 22,49 eurot (tavahind: 24,99 eur). 

Teazy teede komplektis on hommikutee ja õhtutee. Hommikutee, mida peab jooma igal hommikul, tagab väidetavalt hea enesetunde, päevade energiaannuse, väiksema söögiisu ja kahaneva kaalunumbri. Õhtuteed on komplektis kaasas 7 teekotikest (õhtuti ülepäeviti joomiseks), mis pidi tagama hea ööune, kergema enesetunde ja imelised hommikud.

Teazy hommiku- ja õhtutee

Õhtutee teekotike

Maitsev hommikutee

Mina, kui suur teejooja, nautisin hommikutee maitset väga, samas kui õhtutee lõhn ja maitse oli lihtsalt eemaletõukav. Pikka juttu ei ole vaja, sest tulemused näitavad kõik seda, et üksnes Teazy tee joomisest kasu ei ole. Nendele, kes kiirelt ja kergesti saleneda loodavad, ei ole see ehk hea uudis, kuid ei soovita kirjeldatud toodet.

14-päevase eksperimendi lõppedes kaalun ma 600g enam. Lihasmass on vähenenud 0,1%, keha rasvasisaldus on 0,4% tõusnud ja veesisaldus vähenenud 0,5%. Samuti ei tunne ma söögiisu vähenemist või muid eelpool lubatud muutusi.

Tunnistan ausalt üles, et minu märtsikuu ei olnud sünnipäevade tõttu kõige tervislikum ja siiani ei ole suutnud tervisliku toitumise režiimi taastada. Siiski olen veendunud, et tervislikku kehakaalu on võimalik saavutada eelkõige tervislikku toitu süües ja olles füüsiliselt aktiivne.

Võistlused

Sel ajal, kui paljud blogijad ja muidu kõvad tervisesportlased uut võistlushooaega punktuaalselt esitlevad, pean mina kahjuks esialgu kõrvalt vaatama. Aasta alguses tõin ma välja eesmärgid 2015. aastaks ning alles seitsmenda punktina mainisin ära rahvaspordiüritused. 

Kahjuks või õnneks hing ihkab enamat, mistõttu plaanisin esimest korda 1.aprillil toimuvast Alma linnasprindist osa võtta. Jah, see polegi jooksuvõistlus, hoopis paarisorineteerumine. Usutlesin oma armsaid lähedasi, kellega tavaliselt võistlusi väisan, kuid kahjuks on nemad sel korral hõivatud. Ka mu sõbrad on muude tegevustega seotud, mistõttu ei saagi vist linnasprindile minna. 

Kui kellelgi on siiski huvi ja paarilist ei ole, siis ma hea meelega tuleksin Sinuga Alma linnasprindile. 27.märtsini on soodusregistreerimine (4 eur/paar).

Et kas ma olen orienteerumisega varem tegelenud ja milline on minu kaardilugemiseoskus? Ütleme nii, et ei ole tegelenud, kuid siiani pole väga ära ka eksinud.

Ootan pakkumisi postituse alla või meiliaadressil rakenda@hot.ee.

Lisaks kavatsen täna õhtul registreerida sügisel toimuvale Tartu Rattamaratonile. Ka sellel võistlusel pole ma kunagi käinud. Küll olen võistlusel mitteosalemise vabanduseks toonud kiivri puudumise või SEB maratoni läheduse. Kuigi kiivrit pole ma veel soetanud, siis sel aastal on mul plaanis sellest Baltimaade ühest suurimast rattapeost osa võtta.

Allikas

Kus on siis jooksuvõistlused? Varsti ei vääri mu blogi "Minu jooksumaailm" oma nime, kui ma ühelgi jooksuvõistlusel ei osale. Elame, näeme!

Pildikesi Võrumaalt

Lubasin postitada enda tehtud pilte Kubija terviserajalt ja järve äärest. Piltide kvaliteet ei ole just kiita, kuna tehtud telefoniga. Siin need on:

Kubija järve ääres