Hommikujooks - #100blogipäeva (9/100)

Hea olla pärast jooksu ja planki

Jooksmisharjumus kujunes mul juba 14-aastaselt vanematega koos elades. Nii mu ema kui ka isa tegid enne tööpäeva värskendava 1-2 km-se jooksutiiru. Ühel hetkel tundus mullegi, et selline "hommikuvõimlemine" võib osutuda vajalikuks. On ju puberteediiga see, kui tekib vajadus lihvida oma füüsilist ilu. Nii ma siis ärkasingi igal hommikul kl 7, jooksin 1 km, seejärel kiire dušš, väike amps ja tagasi magama. Ja nii toimisin terve suve. 

Mingil hetkel hakkasin aga normaalsest magamisest rohkem lugu pidama ja enam neid lühikesi hommikusi jooksusutsakaid ei teinud.

Kuna ma eile õhtul olin nii laisk, et jooksma minna ei viitsinud, siis otsustasin selle täna hommikul tasa teha. Panin isegi äratuskella helisema, et ma selle kindlasti ära teeks.

Täna hommikul peale kerget hommikusööki olid esimesed jooksusammud üpriski kanged ja vaevalised. Vahepeal oli ka selline tunne, et keeraks otsa ringi ja läheks tagasi magama. Siiski kokku läbisin toredad 5,2 km. Tagasi tuppa jõudes tegin 3,5 min planki ka otsa.

Ja vot selle mõnusa enesetunde nimel, mida ma pärast värskendavat jooksu ja planki tundsin, tasub ka järgmine kord äratuskell varasemaks helisema panna.

Ülejäänud päeva veetsin ma haiglas praktikat tehes. Aga mulle meeldib see :)