Tartu Kevadjooks 2016

Tuli alla 1 h

Juba 2 nädalat on Tartu Kevadjooksust möödunud ja pean tõdema, et vaikselt hakkab mälestus  võistlusest tuhmuma. Teeme siis kiire ülevaate sellest jooksust.

Jooksule registreerisin nädal varem, sest olin nädalavahetusel Tartusse minemas ning tahtsin testida enda vormi 10-kilomeetrisel lõigul. Lisaks oli palju tuttavaid ka jooksule minemas. Kuidas ma siis kõigest sellest kõrvale jään?!

Nädala jooksul enne võistlust tegin tavapärasest kiirema tempoga trenne ja väga hea enesetunne oli treeningjooksudel. Jooksudele andis vunki juurde ka kõrvaklappidest kostuvad tempokad eurolaulud. 

Tegelikult magasin eurotralli ja kõige muu tõttu Tartu Kevadjooksu nädalal väga halvasti. See nädalast nädalasse kehv magamine on aktuaalne siiani (mistõttu hakkame peatselt uut elamispaika otsima).

Suurt süsivesikute laadimist ma eelnevalt ei teinud. Piirdusin vaid ühe Värska joomisega võistluseelsel päeval. 

Öö enne võistlust magasin isegi hästi, kuid hommikul oli väike ärevus sees. Hommikusöögiks sõin banaani ja jogurtit, kuid paar tundi hiljem tuli uuesti midagi näksata, sest jõuvarud olid taas otsas. Otsustasin, et ma ei korda enam sama viga, mis Viljandi Järve Jooksul, ehk mõtlesin eelnevalt riietuse läbi, sest pidi tulema kuni 20 *C (pool)päikeseline ilm. Olin isegi uued lühikesed püksid muretsenud, mida olin eelnevatel jooksudel testinud. Jalas on nad mugavad, kuid välitingimustes tunnen ma neid kandes veidi out of my comfort zone. Esialgu panin siiski uued püksid jalga, kuid võistluskeskusesse kohale jõudes vahetasin kiiresti vanade pükste vastu. Mulle endale tundus vähemalt, et liiga palju pilke mu vähetreenitud kehale.

Jõudsime S-ga hea ajavaruga kohale, et käia kõigis olulistes kohtades enne suurt starti läbi. Veidi enne starti kohtasime Kristelit. Jagasime eesootava võistluse osas strateegiaid. Minu mõte oli joosta vähemalt alla 1 h ja kui väga hästi läheb, siis alla 55 minuti. Aga olgem ausad, minu senise treenituse ja läbimõtlematu treenimise puhul on see üsna ebatõenäoline. 

Kõlas stardipauk. Vaatamata kõigele eelnevale (loe üleeelmine lause) andsin kohe alguses hagu. Juba esimestel meetritel tundsin, et jalgades väga kerget minekut pole, kuid jätkasin enda piitsutamist seni kuni tugevas vastutuules olin ennast 1,5. kilomeetriks hingetuks jooksnud. Jalakäijate sillale jõudes mõtlesin, et astuks rajalt maha. Läheks võtaks kiirelt stardipunktist enda asjad ja läheks saba jalge vahel koju. No tõesti, juba siis oli raske. 

Joogipunkt tundus kilomeetrite kaugusel olevat, ilm üpris palav vaatamata veidi jahutavale vastutuulele. Minekut ei olnud (ega tulnud). Kristel oli ammu minust mööda jooksnud, kusagil silmapiiril veel nägin teda. 

Peale esimest joogipunkti (enne 4 km) läks olemine veidi paremaks, kuid vaakusin hinge, üritasin Kristelit silmapiiril hoida. 

Kilomeetrite ajad on järgmised:

1 km 5:01 min/km

2 km 5:19 min/km

3 km 5:51 min/km

4 km 5:55 min/km

5 km 5:51 min/km

6 km 5:43 min/km

7 km 5:43 min/km

8 km 5:57 min/km

9 km 5:54 min/km

10 km 5:33 min/km

Ühesõnaga, vaatamata sellele et mingil hetkel tuli korraks tagasi "uus hingamine" ja jaksu juurde, siis Kristelit ma kätte ei saanud ja mingi ime läbi tuli aeg alla 1 h ehk 57 min 57 sek. 

Aeg: 57:57

Üldkoht: 896 (1363-st)

N. koht: 306 (888-st)

Vanuseklassi koht: 195 

Keskmine pulss: 185 x/min

Max pulss: 207 x/min  EBANORMAALNE!

Keskmine kiirus: 5:44 min/km

Tegemist on käesoleval aastal viimase võistlusega enne jooksukava järgi treenimist. Alates 16. aprillist on mul ametlikult jooksukava, mille järgimine on esialgu läinud üle kivide ja kändude, sest I treeningnädalal jäin haigeks ja II nädal on mul töö tõttu väga raske (1 päeva- ja 2 öövalvet). Aga edaspidi ma loodan, et läheb ikka ülesmäge. Isegi mu jooksukava teinud treener ütles, et arvestades seda, kui väike on mu nädalane jooksukilometraaž, on mul väga head tulemused. Seega, lootust on :)

Maijooksust

Maijooks raja kõrvalt

Vaatamata sellele, et 5 päeva varem ja enne seda olin jooksu osas positiivselt meelestatud, siis neljapäeva öösel tekkis tugev nohu. Sellele lisandus päeva jooksul rammestus ja ebameeldiv tunne peas. Teate küll seda "paksu" tunnet peas, kui nohu on nii tugev, et maitse- ja lõhnameel on halvatud. Väga vahet pole kas süüa heeringat või šokolaadi, maitset ega lõhna ju ei tunne. 

Neljapäeval olin veel optimistlik, et ehk paari päeva möödudes on juba parem olla. Reedel veel mõtlesin, et kui enesetunne on enam-vähem, siis vähemalt kõnnin distantsi läbi. Laupäeva hommikul tõusin voodist suurte raskustega. Ja kuna enesetundes paranemise märke polnud, pidasin mõistlikuks võistlema mitte minna. Tegemist on esimese võistlusega, millel jätan osalemata tingituna haigusest. Läksin lihtsalt korraks lauluväljakule melu vaatama. Oli ilus päikesepaisteline ilm, aga väga tuuline. Võtsin sekretariaadist ka pakikese välja, milles oli palju flairereid ja veidi muud nänni. 

Oh, kuidas tahaks terveks saada ja trenni edasi teha! Täna, pühapäeval, on enesetunne endiselt sant ja "paks tunne" peas ei taha kuidagi kaduda. 

Petlik kevade

Oh häda, täna öösel saabus ootamatult ja teadmata kohast soovimatu külaline nimega nohu ning on mind täiesti maha niitnud. Loodan, et enesetunne läheb paremaks ja saan Maijooksul ikka osaleda.

Aprilli kokkuvõte

Hahaa. Varsti saab mai läbi, kuid mul ootab mustandites juba pikemat aega aprillikuu kokkuvõte. Lühidalt tuleb see nüüd.

Märtsikuu kokkuvõttest võis lugeda, et jooksu osas oli madalseis, aga oli lootus, et edasi läheb paremini. Aprillis jooksin tõesti veidi rohkem, kuid kilometraaži lisandus väga visalt. Kokku käisin jooksmas kümnel korral ja kilometraaži kogunes 57,23 km. Ca 30 kilomeetrit rohkem kui märtsis, kuid siiski vähe.

Aprillis sai avatud jooksuvõistluste hooaeg. Esimene jooks sel hooajal oli Parkmetsa jooks, millega suures plaanis jäin rahule.  Parkmetsa jooksu kohta saab lugeda siit.

Lisaks käisin regulaarselt 1x nädalas ujumistrennis, kus õppisime kroolimise, konna ujumise, selili ja delfiini ujumise tehnikat ning kukerpallide tegemist. Kokku 4 korda, 4 h ja 2 km.

Ühel korral jõudsin ka jõusaali.

Aprillis sai avatud ka discgolfi hooaeg, käisime ka ühes põgenemistoas, millest kahjuks ei olnud nii head mälestused kui Palat 205-st. Lisaks käisin esimest korda kardiga sõitmas, mis oli väga lahe. Korrata!

Veel 2 nädalat jäänud maikuud, siis saab jälle otsad kokku tõmmata.

Aasta tähtsaim nädal + jooksuvõistlused

Alustan veidi teemavälise teemapüstitusega, kuid minu jaoks on käesolev nädal aasta üks olulisemaid nädalaid. Kui keegi veel ei tea, siis olen väga väikesest põnnist alates olnud tulihingeline Eurovisiooni lauluvõistluse fänn. Olin lausa nii suur fänn, et kirjutasin väiksena "Minu sõbrad" mälestusteraamatusse, et tahan saada eurolaulukirjutajaks. Seepeale tegid sõbrad nalja, et siis ma saan vaid üks kord aastas tööd teha. 

Muusikakooli päevil tegelesin vähesel määral ka kompositsiooniga, rohkem klassikalise muusika viljelemisega. Jõudsin ka heliloominguvõistlusele Tallinnas, kus kandsin Olav Ehalale enda tehtud 2 teost ette ja sain publikupreemia. Viimased 12 aastat ma enam heliloominguga ei tegele, Eurovisiooni jälgin endiselt suure põnevusega ja alati korraldame sõpradega omavahel suure ennustusvõistluse.

Tooksingi siinkohal välja minu tänavused lemmikud (1. koht on kindlasti mu lemmik, edasine järjekord on pigem juhuslik): 

1. Bulgaaria (Poli Genova - If Love Was A Crime) - sobib suurepäraselt kiirema jooksutrenni jaoks! Vaieldamatult mu lemmik! Kuula ülal olevat lugu!

2. Horvaatia (Nina Kraljic - Lighthouse) - meenutab veidi 2013.a Eurovisooni võidulaulu (Taani)

3. Prantsusmaa (Amir - J'ai Cherche) - jällegi mõnus tempokas lugu

4. Tšehhi (Gabriela Guncikova - I Stand) - ütleks, et plagiaat (Hispaania 2015), aga hea lugu.

5. Soome (Sandhja - Sing It Away) - hea tempokas, teatud kohtadel tüüpiline Eurokas

6. Austraalia (Demi Im - Sound of Silence) - meeldejääv viis

7. Rootsi (Frans - If I Were Sorry) - kõik raadiojaamad on seda lugu juba tükk aega lasknud

8. Malta (Ira Losco - Walk On Water) - jällegi hea lugu

9. Aserbaidžaan (Samra - Miracle) - hea kuulata

10. Hispaania ( Barey - Say Yay)

Tegelikult on häid lugusid sel aastal üpris palju (lisaks Leedu, Island, Armeenia, Poola, Belgia, Sloveenia, Iirimaa, Iisrael, Holland, Küpros). Aga nagu Mart Normet ütles on kõik lood viimasel ajal väga ühetaolised, palju riigid tellivad laule Rootsi laulukirjutajatelt ja riikide omapära on suures osas kadunud. Tõsi, nõustun sellega!

Tulles tagasi jooksujuttude juurde, siis töökaaslastega tekkis paar nädalat tagasi idee minna koos SEB Maijooksule. Jälle olen võtmas osa võistlusest, kus pole varem osalenud. Eile õhtul tundus väga ahvatlev varasema Paf Olümpiajooksu nime all tuntud Tartu Kevadjooks. Jällegi sai kiirelt ennast jooksule registreeritud. Hetkel tundub, et ilma poolest võiks enam-vähem sobida ja Tartus on alati tore joosta! Kas ma just rekordit püüdma lähen, ei oska öelda. Aga, kui ei proovi, siis ei saa kunagi teada ka. Joostes kasvab jooksuisu :D

87. Suurjooks ümber Viljandi järve

Näost näha, et raske oli :D

Viljandi järvejooksule mineku idee tekkis suhteliselt ekspromt. Kuna paar nädalat varem mõtlesime minna Viljandi Discgolfi radu vallutama, siis ühtäkki eelmise nädala alguses meenus mulle, et 1. mail toimub traditsiooniline Ümber Viljandi Järve Jooks, millest olen varasemalt eemale jäänud. Tegemist oli viimase aja kõige kiirema otsusega mõttest kuni osaluspääsme lunastuseni. Kuni selleni läks kõik kenasti. Millegipärast vaevas mind terve nädala jooksul totaalne unetus. Nelja päeva jooksul seitsmest mul und ei olnud ega tulnud. Järgmistel päevadel kuni tööpäeva lõpuni pidasin kenasti vastu, siis koju maandudes oli väga raske hoiduda õhtuuinaku tegemisest. Lõpuks päästis mind melatoniin, aga see selleks.

Päev enne jooksu sai tehtud üks kiirem hommikune jooksutiir (esimene viga), viimase kilomeetri tempo alla 5 min/km (minu viimase aja keskmise tempo puhul kõva saavutus), sai ka kõvasti suvilas mütatud - on ju uusi istikuid vajalik istutada, lisaks porgandi-, tilli-, lilleseemned maha külvata, herned ka.

Õhtul mõtlesime O. ja S.-ga pastat teha. Pasta tegemine lükkus edasi ja liikusime hoopiski Annikorgu discgolfi mängima ja lõpuks kui tagasi Tartusse jõudsime oli kellaaeg pasta tegemiseks juba liiga palju ning hüppasime Fastersist läbi ja ostsime pastaisu leevendamises hiinapärast pastat. Kahjuks oli seal ainult paar pastajuppi sees, ülejäänud kaste ja aedviljad. Vaatamata pastadefitsiidile sai kõht väga täis. Lausa nii täis, et järgmisel hommikul ärgates oli väga raske tunne. Külmkapis pesitses totaalne tühjus, kiirelt panin asjad kokku, hüppasin poest läbi ja juba tuligi autoga põrutada Viljandisse.

Kas panete tähele, et vee või vee/viinamarjamahla joomisest pole sõnagi juttu? Just nimelt, eelmise nädala jooksul jäi see väga tähelepanuta (viga nr 2).

Viljandisse sõit kulges ladusalt ja kenasti leidsime ka stardipaiga üles. Viljandisse saabudes tundus ilm olevat aga oluliselt jahedam ja tuulisem kui Tartus vaatamata päikesepaistelisele ilmale, niisiis otsustasin viimasel hetkel, et panen lühikeste pükste asemel pikad püksid jalga (viga nr 3). 

Stardimaterjalid käes, tuli kiirelt seada sammud tualettijärjekorda (järjekord oli ilmatu). Imestasime, et stardimaterjalide ümbrikus oli tavapäraselt vähe muud nänni ehk ainult stardinumber. Samas tavaliselt muu nänn ongi suhteliselt mõttetu ja me tulime ikkagi jooksma, mitte nänni hankima. Enam polnudki aega, et niisama jalgu kõlgutada, seadsime sammud stardikoridorri. 

Stardikoridoris hakkas kuidagi väga palav (juba kahetsesin pikkade pükste valiku osas). Kõlas stardipauk, kulus aega 10, 20, 30.. sekundit. Ja veel ja veel. Kokku kulus 1 minut ja 45 sekundit, et üle stardijoone saada! Tundus nagu oleks rattavõistlusega tegemist. Ma pole ilmselt kunagi nii kaua jooksuvõistluse stardijoone taga pärast stardipauku olnud. 

Eelnevalt olin lugenud asjalikku kokkuvõtet Viljandi jooksust siit. Mistõttu teadsin, et jõuvarusid tuleb arukalt hoida ja jagada. Rahvast oli palju, väga palju ja esialgu ei proovinudki ma kellestki mööduda. Rahulikus tempos liikusime suure massiga esimese tapjamäe suunas, mis oli 1,5. kilomeetril ja see oli kõrge, kuid esialgu üritasin jooksusammu hoida. Keset mäge hakkasid kõik kõndima ja siis ma ka teiste eestkujul võtsin kiirema kõnnisammu sisse. Varsti silmasin raja ääres O. ja L.-i, kes olid samal ajal Discgolfi mängimas ja meile kaasa elamas. 

Mägi vallutatud, oli rahvast ümber veidi hõredamalt, üritasin hoida tempot 5:53 min/km. Selja taha ilmus üks meesterahvas, kes ütles, et mul olevat hea tempo ja ta jookseb minuga koos. Mul polnud selle vastu midagi. Samas oli minu plaan see rada läbida pigem tugeva trenni eesmärgil, ei kavatsenud ma sugugi joosta "veri ninast väljas". Hea oli joosta, rääkisime isegi juttu. 

Teadsin, et kui rada hargneb, tuleb hoida paremale, kus on asfaltkattega tee ja majad. Parempoolne rada pidi olema lihtsam ja lühem. Kummalisel kombel ma seesugust hargnemist ei näinudki. Hoopiski metsavaheteel, kus mina jooksin toimus veel üks hargnemine ja seal hoidsin siis paremale, aga ei olnud seal ei asfaldit ega maju. No läks veidi maad edasi ja varsti nägin, et minu paremalt käelt tuleb veel inimesi kusagilt juurde. Hästi, suutsin valida vale raja.

Mingil hetkel oli minu uuest jooksukaaslasest saanud jänes mulle, kuna ma ei suutnud enam tempot hoida ja sellises tempos veidi kehvema enesetundega jooksmine polnudki mul eesmärk. Tema aga hõikas pidevalt järele: "Tule nüüd, tule  nüüd!". Kuni 7. kilomeetrini pidasin sellises järelveetavas tandemis vastu, siis jäin nimme maha ja üritasin oma enesetunnet parandada. Tempo langes tugevalt, samas rajaprofiil muutus taaskord mägisemaks. Kohati meenutas rajaprofiil ka Kõva Mehe Jooksu. Ühtäkki pidi jooksma kuhugi orgu, hüppama üle oja ja siis jälle jooksma mäest üles. 

Esimene joogipunkt oli umbes 5,5 kilomeetril. Tegelikult oleks soovinud, et oleks juba veidi varem end kasta saanud. Huvitav leid, et pakuti ka veest läbiimbunud svamme nagu Euroopa või maailmameistrivõistlustel. See oli päris mõnus! Üks lisajoogipunkt oli pealtvaatajate poolt organiseeritud, võtsin ka sealt topsiku vett ja viimane joogipunkt oli 10. kilomeetril. 

8.-9. kilomeetri paiku oli üks äärmiselt ebameeldiv koht - põld. Jooksime mööda tolmust põldu, mööda kitsaid traktorivagusid. Päike paistis lagipähe ja jalgadel oli mööda konarlikke ja kitsaid traktorivagusid väga ebameeldiv joosta. Siis tahtsin küll, et see jooks lõppeks nüüd ja kohe. Õnneks peale põllul jooksmist sai veidi ka asfaldil joosta, tempo tõusis, oli ka rohkem rahvast raja ääres ergutamas ja tuju ning tempo paranesid. Viimase kilomeetri jooksin isegi 5:35 min/km tempos. 

Lõpuks tuli ka finiš ja sain medali kaela. Oli see vast jooks. 

Medal on ilus!

Peagi sain S-ga kokku, kes oli väga hea jooksu teinud ja ta oli rajast ülimalt vaimustuses. Muidugi on ta Tartu Jooksumaratoni läbimise ettevalmistuseks ennast harjutanud mägedest jooksmisega. 

Varsti liikusime supi järjekorda. Pean tunnistama, et sel korral oli ülihea supp või oli mu kõht väga tühi. Pärast supi söömist liikusime oma asjadega uuesti 1,5. kilomeetri tapjamäe suunas, kus meie Discgolfi kaaslased ootasid ja tegime väikese peatuse Viljandi korteris.

Ammu ei ole lihased pärast jooksu niivõrd piimhapet täis olnud ja järgnevatel päevadel tunda andnud. Õhtul jätsin selle tõttu ujumistrenni minemata. 

Koos superjooksu teinud S-ga

10 õpetust Viljandi Järve Jooksult (need ei ole kindlasti universaalsed reeglid kõigile - pigem kehtivad minu puhul):

1)  Ära tee võistlusele eelneval päeval tugevat lihastrenni, kiirendusjooksu või remonti - valutavate lihastega on jooks palju vähem nauditavam!

2) Joo eelnevatel päevadel piisavalt vedelikku - ära koonerda!

3) Kui kahtled, kas panna pikad või lühikesed püksid (a la "äkki hakkab jooksu ajal külm"), siis tõenäoliselt ei hakka külm - pane lühikesed!

4) Pane ometi müts pähe!

5) Ära jookse kellegi teise järgi, eriti kui keegi kamandavalt ütleb: "Kas tuled juba?". Jookse enda tempoga!

6) Söö õiget toitu ja piisavalt! "Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele"!

7) Ära söö eelneval õhtul kõhtu nii täis, et järgmisel hommikul on halb olla!

8) Treeningutesse rohkem vaheldust - ei tasu pidevalt lonkida tasasel rajaprofiilil samas tempos ja loota, et mägisemal rajal õnnestub sul väga kiiresti joosta. Aitab suvalisest lonkimisest, muretse endale jooksukava!

9) Kvaliteetne ööuni - ei lõunauinakutele tavapäevadel (v.a öövalvete päevadel)!

10) NB! Päikesekreem! Suutsin näo (eeskätt nina) ära kõrvetada ja ööuni oli selle ning valutavate lihaste tõttu taaskord häiritud.

Aeg: 1:18:21
kilometraaž: 11,98 km
Koht: 2264 (2777 st)
Nkoht: 595 (924 st)
Vanuseklassi koht: 270 (405-st)
Avg pulss: 177
Max pulss: 190
Avg kiirus: 6:32 min/km