Eilse ja tänase päeva veetsin marjapõõsaste vahel ning all. Ma tõsiselt naudin marjade söömist ja korjamist.
Mu venna elukaaslane rääkis mulle hiljuti ühest heast marjatalust Tartu lähedal, kus on võimalik endale soodsa hinnaga marju korjata. Arvasin, et tean, mis kohaga tegu on ja sõitsin eile marjatallu kohale. Kohapeal selgus, et marjakorjamist sel päeval ei toimu. Nukralt tulin oma tühja ämbriga tagasi. Aga jonni ma ei jätnud ja sõitsin veel õhtul isaga suvilasse ning täitsin oma potsikud sõstardega.
Täna läksin teisele katsele. Sõitsin jällegi oma 15 km Tartust välja Luunja suunas. Nähes kaugemal veel inimesi, kiirustasin, et mullegi mõni vaarikas jääks. Lähemale jõudes sain teada, et see talu vaarikatega üldse ei äritse. Marjad, mida kõik seal hoolsalt korjasid, olid maasikad. Ja needki olid tibatillukesed. Olin veelgi nukram. Helistasin uuesti S.-le, kelle käest sain teada, et marjatalu, kus vaarikaid saab korjata, on üpris Tartu külje all. Sõit tagasi Tartusse. Suutsin veel mitu korda ära eksida, bensiin hakkas ka autol otsa saama. Ja marju mul ikka ei olnud. Lõpuks ometi (tänu S-i instruktsioonidele ja kohalike abile) jõudsin õigesse kohta. Tunni ajaga korjasin 3,5 kg vaarikaid ja umbes pool kilo sai põske ka pandud.
Vaarikad on sellist seiklust 100% väärt!! Nüüd on väike marjavaru talveks olemas.
No comments:
Post a Comment