Rademari kuulutus - #100blogipäeva (44/100)

Hea uudis on see, et nüüd on võimalik endale Rademarist soetada Columbia Omni-Freeze ZERO tehnoloogial põhinevaid treening- ja jooksusärke, mida hiljaaegu testisin minagi ja millest kirjutasin ka väikese kokkuvõtte (loe siit).

Rademari facebooki leheküljel ilmus täna teemakohane kuulutus:

Allikas

Nimetatud kuulutus andis hea tõuke ja pärast vihmasadu panin kiirelt jooksuriided, sealhulgas musta Columbia jooksusärgi, selga ja läksin jooksma. Jooksin koos kaaslasega heas tempos 8 km. Jahedam ilm soosis jooksmist, mistõttu sai joostud üha kiirenevas tempos: 6:28, 6:20, 6:09, 6:12, 6:00, 5:59, 5:45. Aega kulus 49 min 22 sek. 

Tore on veel see, et käesoleva aasta juulis olen 7,5 km rohkem jooksnud kui mullu. 2014.a juulis jooksin siis 68,98 km. Kindlasti ei ole see mingisugune märkimisväärne saavutus, aga nagu vanasõnagi ütleb: "Tasa sõuad, kaugele jõuad".

Tore päev - #100blogipäeva (43/100)

Nii tore oli hommikul jälle Tartusse jõuda. 3 km-ne jalutuskäik 3 kotiga nii tore ei olnud, kuid lõpuks jõudsin koju. Varustasin külmkapi head värsket kraami täis ning puhkasin veidi. Aga sellise kuumaga 5. korrusel puhkamine on suhteliselt vaevaline.

Mõtlesin teha ühe jõutrenni ja proovisin huvi pärast Freeletics appi, mis viimasel ajal populaarsust tundub koguvat. (Heidi ja Elari kirjutasid hiljuti sellest oma blogis). Appi, need burpee'd on nii rasked. Ma pole neid kunagi varem teinud ja ilmselt tehniliselt oli mu sooritus väga nõrk, aga vähemalt ühe treeningu (Aphrodite) tegin ma 27 min ja 9 sekundiga ära. Kindlasti pean millalgi seda trenni kordama, sest nagu ma mainisin, burpeed'd olid kindlasti tehniliselt väga nirud.

Freeletics; allikas

Mõnus oli ennast peale sellist rasket trenni värskendada. Juba järgmisel hetkel hüppasin jalgratta selga ja sõitsin vanemate juurde. Mõnusalt jahe on nende elamine. Toitsin kilpkonna ja lugesin värsket Anne&Stiili. Oh, kuidas ma naudin tööst vabu päevi. Saan teha kõike meelepärast ja muud ka.

Koju tagasi jõudes pidin peagi hakkama sättima, sest sõbranna Kanni kutsus mind tasuta kinno filmi "Sex tape" vaatama. Peaosades Cameron Diaz ja Jason Segel. Tegemist oli naistele mõeldud kinoõhtuga, kus lisaks filmi vaatamisele jagati nänni. Sai proovida minu jaoks uut siidrit Mokai. Ma pole suur alkoholitarbija, aga see oli tõesti maitsev. Tasuta sai veel kaasa sojajoogi, vitamiinivee ja muud sponsorite kraami. Lisaks loositi välja loosiauhindu. Ma polnud varem üldse teadlik seesugustest üritustest. Aga kokkuvõttes oli väga tore üritus ja tahaks edaspidigi seda väisata. Mis filmi puutub, siis see ajas ka mitmel puhul naerma. Tore meelelahutus!

Allikas

Pärast väsitavat tööpäeva - #100blogipäeva (42/100)

Peale kolme 12-13 tunnist tööpäeva olen läbi nagu laip. Ma olen täielikult väsinud rääkimisest või suhtlemisest üldse. Ma olen väsinud pidevast uurimisest, puurimisest, mida selle või sellega ette võtta. Ma ei taha arvutit nähagi. 

Tahaks lihtsalt heita voodisse ja magada nii kaua kuni olen välja puhanud. Hommikul sõidan tagasi Tartusse ja siis vahelduseks tegelen millegi põneva, loodetavasti ka sportlikuga. Tahaks midagi head, aga pood kahjuks/õnneks liiga kaugel.

Kohati on tunne, et iga mu kolmas postitus on sellest, kuidas ma olen väsinud. Aga nii on.

30 päeva jõuharjutuse challenge - #100blogipäeva (41/100)

Minu jõuharjutuste kava; allikas

Olen eelnevalt rääkinud, et alustasin mai lõpus enne Olümpiajooksu jõuharjutuste tegemist. Leidsin Internetist juhuslikult ühe 30 day challenge-i, mille jooksul tuleb iga päev teha vastav arv kükke, istesse tõuse, kätekõverdusi ja planki. Mõnel päeval on ühe või teise harjutuse tegemises puhkepaus.

Ma pean tunnistama, et 100%-lise punktuaalsusega kava ei järginud. See tähendab, et tegin küll ära ettenähtud harjutused, kuid oli päevi, mil harjutuste tegemine jäi mõnel päeval hoopiski vahele.

Samuti ma modifitseerisin harjutusi oma suva järgi. Tähendab see seda, et muutsin mõningaid harjutusi raskemaks. Näiteks hoidsin kükkide sooritamisel raskusi käes või astusin toolile ja tegin tooli peal küki, seejärel astusin uuesti maha, kükk jne.

Kavas on näidatud, et ühel päeval tuleb teha nt 110 kükki, 1 min planki, 15 kätekõverdust ja 70 kõhulihaseharjutust. Ma ei tea päris täpselt, mis aja jooksul peab neid tegema. Mina valisin selleks tavaliselt õhtuse aja, kui teleka ees oli mõnus rahmeldada. Ja ei teinud ühe korraga 110 kükki, vaid seeriatena. Alguses nt 10 kättekõverdust, 35 kõhulihast, 50 kükki. Harjutuste vahel puhkasin kuni 1 min. Kokku tegin neid teinekord isegi 1 h.

Muutused, mida olen pärast 30 päeva (mina jõuharjutuste kava kestis 46 päeva koos vahepausidega) jõuharjutuste tegemist märganud:

• Ma jõuan teha rohkem kui 5 kätekõverdust (tõepoolest ma pole kunagi varem olnud suur kätekõverduste tegija, kuid areng on märkimisväärne). Minu meespool ütleb, et arenguruumi on veel. Nimelt peaksin üritama sügavamaid kätekõverdusi teha.
• Uskumatu, aga 5 min planki polegi võimatu. Esialgu tundus isegi 2 min suhteliselt raske teha. Harjutamine teeb meistriks!
• Lihase pingutamisel on peeglist näha, et m.biceps brachii on suurenenud.
• Ma tunnen, et riided lähevad normaalsemalt selga, kuigi kaalunumbris muutusi ei ole.
• Hiljuti, kui käisin shoppamas, märkasin mingil määral kehakuju muutust ja seda siis positiivses mõttes

Umbes nädal aega tagasi alustasin jällegi kava läbimist. Ja mulle meeldib see!

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tahtsin veel mõne sõna öelda tänase päeva kohta. Nimelt oli tööl selline naljakas intsident, kus kiires tööhoos ütlesin õele, et panin koerale ravi peale ja kohe tegelen mesilasega. Need ei ole perekonnanimed ja ma ei ole veterinaar! Kõik juuresolijad hakkasid naerma. Juhtub sageli, et pt-e teatakse pigem selle järgi, mis neil viga on kui perekonnanime järgi.

Nädala kokkuvõte (21.07 - 27.07) - #100blogipäeva (40/100)

Minu nädal nägi välja enam-vähem selline nagu üleval kirjas. Mõned kõnnikilomeetrid, meres sulistamine, sulgpalli mängimine on kirja panemata. 3 pikka tööpäeva ja 2-päevame puhkamine-trippimine mahtus siis ka nädalasse.

Teisipäevasel jooksul tutvusin oma praeguse kodukandiga. Jalg hakkas jällegi valutama.

Reedel ujusime järves koos abivahendiga (kummimadrats) ja ilma. Lisaks sai palju sulistatud, parvelt vette hüpatud jne. Mõnus!

Laupäeval tegin ühe pikema tutvustiiru siinsamas Viljandis. Nii mõnus oli! Oleks pikemaltki jooksnud, kuid pimedaks hakkas minema. 10,3 km see tiir oli.

Kokku olin aktiivne 24,07 km (4h 18 min).

Jooks: 16, 26 km (1h 58 min)

Ujumine: 1 km +

Olen veel vahepeal teinud jõuharjutusi, mida Garmin-i päevikusse samuti kirja ei pane. Homme tahakski kirjutada jõuharjutustest lähemalt.

Vilets lugu, et nii vähe olen jooksnud, kuid uuel nädal ehk juba rohkem, kaugemale ja kiiremini. Elame, näeme!

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Mõne sõna pajataks ka ebatervislikest valikutest. Nimelt läksin täna tööle, kaasas üks armas roheline (Golden) õunake. Kas pole mitte tore tervislik vahepala? Kui siis ükskord nälg tahtis juba silmanägemise ära võtta, oli kl 14 saamas ja läksin sööma. Minu kahjuks selgus, et söökla ei ole nädalavahetusel üldsegi lahti. Rahakoti vahel oli mul ainult 1-eurone müntja pangakaart,pangaautomaati aga läheduses ei ole. Mida sellisel puhul teha?! Õnneks või kahjuks on töö juures automaadid, mis on varustatud suhteliselt kahjulike snäkkidega. Kuna mul oli vaja kõht oli väga tühi ja koju saan ma alles peale kella kaheksat õhtul, siis läksid loosi kaks 7-days saiakest. Ma olen juba pikka aega unistatud automaatidest, mis oleksid varustatud puuviljadega ja muu kasuliku kraamiga.

Uus hingamine - #100blogipäeva (39/100)

Ma tunnen, et kaks vaba päeva annab justkui uue hingamise kõigele.

Kui ma neljapäeva õhtul lõpuks Tartusse koju jõudsin, olin ma nii väsinud, et suutsin ennast vaevalt voodisse veeretada.

Reedel olin ma juba tegutsemistahet täis. Sõitsime ennelõunasel ajal suvilasse, mille rannas veetsime 3 h. Kolmest tunnist pool olime vees. Ujusime, sulistasime, pritsisime, hüppasime jne. Järves on hetkel lihtsalt supermõnus vesi.

Mu vennal ja tema elukaaslasel tuli äkitselt mõte minna Pärnusse. Kiirelt panime asjad kokku, vaevalt mahtusime ise autosse ja alustasimegi teekonda suvepealinna. Kuna Pärnusse jõudsime me üpris hilja, siis reedel me merevette enam ujuma ei läinud. Steffanisse pitsast sööma läksime aga küll. Ööhämaruses otsisime veel telkimispaika. Leidsime ühe toreda telkla Valgerannas.

Tänast hommikut alustasime ka rannas, seekord siis mere ääres. Valgerannas oli üpris mõnus, sest rahvast on seal oluliselt vähem kui Pärnus olevas rannas. Aga vesi on siiski soolane ja mõnusalt jahutav. Kena pruunika jume sain ka Pärnust.

Tõesti toredad kaks päeva olid need. Kui me nüüd õhtul agasi Viljandisse jõudsin, siis hüppasime veel Viljandi järvest ka läbi. Hea värskendus sellisele kuumale ilmale. Viljandi üürikodusse jõudes ei mõelnud ma kaua, kiirelt panin ma jooksuriided selga ja läksin Viljandit avastama. Oh, mulle hirmasti meeldib uusi tänavaid uudistada. Vahepeal peatusin bussipeatuses, et uurida Viljandi kaarti, et ma päris ära ei eksiks. Õnneks pärast 75 minutit jõudsin kenasti tagasi enda ajutisse kodusse. Mõnus kosutav jooks oli see.

Ees on mind ootamas jällegi 3 pingelist tööpäeva. Loodetavasti pean vastu.

Mida teha Viljandis? - #100blogipäeva (38/100)

Tere, armas lugeja! Kui Sa oled viljandlane või oled kusagilt mujalt pärit, aga Sul on häid soovitusi, mida Viljandis kindlalt peab tegema, siis anna märku. On siis tegemist mõne põneva seiklusrajaga, vaatamisväärsuse, kohviku või muu seesugusega, siis ole nii kena ja kirjuta! Lisapunktid neile, kes teab, kas siin Viljandis siseujula on? Saladuskatte all võin öelda, et ma pole Viljandis üldsegi mitte esimest korda ja olen siin varem ka pikemalt peatunud, kuid paljud paigad on kindlasti nägemata. Aitäh!!

Kohe uinun - #100blogopäeva (37/100)

Ma olen täna kahest tööpäevast nii väsinud, et vajun kohe unne.

Heureka! - #100blogipäeva (36/100)

Jeee! Esimene tööpäev on ametlikult läbi! Vahepeal oli küll tunne, et mis nüüd saab? Kuidas seda teha? Miks nii? Kuidas? Miks keegi mind ei aita?! Järgmisel hetkel oli totaalselt Heureka-moment. Ma tabasin poolelt sõnalt, millega tegu ja mida edasi teha. Märksõna mulle endale: roseola infantum.

Ma usun, et see oli suhteliselt segane jutt. Aga las mõni asi ollagi segane :D

Appi! - #100blogipäeva (35/100)

Elan siin Viljandis ühes 3-toalises korteris, kus igas toas elab eraldi üürnik. Ühiskasutatav osa on koridor, köök ja tualettruumid. Ma pole küll mingi hull puhtusefriik, kuid see, mis mind siin ees ootas, polnud väga meeldiv. Enne kui sain ennast siin sisse seada, küürisin seda elamist (s.h külmkapp, pliit, tualettruumid) 2 h. Appi! Kuidas inimesed saavad niiviisi elada?! Vähemalt nüüd on siin juba pisut elamisväärsem.

Peale koristamist tegin tutvust ümbruskaudsete teede ja tänavatega. Milline imeline ilm jooksmiseks! Jooksin rahulikus tempos 6 km. Tahtsin küll pikemalt joosta, kuid see vasak jalg annab igal jooksul ikkagi tunda. Ma ei saa aru, kas mind kimbutab ikka luuümbrisepõletik!? Appi!!

Juba homme kl 8 hakkan tööle uuel töökohal. Tööpäevad on 12-tunnised. Ja ma tean, et need on vägagi intensiivsed!

Hoidke mulle siis homme pöialt!

Pakin kohvrit - #100blogipäeva (34/100)

Pakin kohvrit, sest homsest sõidan Viljandisse, kus ma järgmised 5 ja pool nädalat elan. Ei, tegemist ei ole mingisuguse tõsielulise sarja ega muu seesuguse ettevõtmisega. Asun Viljandisse just nii pikaks ajaks töö tõttu. Kardan, et ma ei jõua nii sageli ja pikalt siia kirjutama, kui tahaks. Vabal ajal võtan siiski plaani proovida erinevaid jooksuradu Viljandis, ujuda Viljandi järves, külastada folki ja mida kõike veel. Veel loodan, et ümberasumine tõttu säilitan ma tervislikud toitumisharjumused. Aga, mis veel olulisem, ma väga loodan, et ma saan oma tööga hästi hakkama.  

Tahaks töötegemise kõrvalt vähemalt nii palju joosta, et suudaks augustisse planeeritud jooksuvõistlused hea enesetundega ära joosta. Kuna see suvi on nii ulmeline töö/praktika tõttu, siis ma oma jooksuvõistlusele momendil mingeid ajalisi eesmärke üldse ei püstitagi. Võib-olla märkasite, et ma registreerisin ennast vahepeal Sketchers 5 km jooksule 20.augustil. 5-kilomeetrine distants ei kuulu küll mu lemmikute hulka, kuid miks mitte panna ennast proovile mõnel minu jaoks uuel võistlusel.

Aga nüüd tagasi pakkima, et järgmine kord edastada juba värsket infot Mulgimaalt.

Nädala kokkuvõte (14.07 - 20.07) - #100blogipäeva (33/100)

Nädala alguses oli plaan teha pikem sõit rattaga, kuid olude sunnil ei tulnud sellest midagi välja. Siiski neljal päeval kasutasin ratast transpordivahendina.

Kolmapäeval tegime elukaaslasega mõnusa õhtuse jooksutiiru. Kuna kellaaeg oli hiline, siis pikemalt me ei jooksnud. Aga hea une hommikuni tagas jooks küll.

Reede hommikul läks uni varakult ära ja läksin välja mägesid jooskma. Alustasin trenni 1 km soojendusjooksuga ja seejärel tegin oma kodukandi tänavatel 3x45 sek kiiret jooksu mäest üles ja lasin pulsil rahulikult alla tulla. Pulsivöö unustasin ma aga koju, mistõttu jooksin sisetunde järgi. Otsa jooksin veel paar kilomeetrit. Vasak jalg hakkas jooksu ajal jällegi valutama, mis ei meeldi mulle üldse.

Laupäeval toimus bodypump tervisespordiblogijatega, millest põgusalt rääkisin eile. Kui eile peale trenni tundsin ma ennast nii hästi, et sõitsin rattaga veel 14 km, siis täna hommikul enam nii mõnus ei olnud.

Täna (pühapäeval) oli plaanis pikk jooks. Kuna ma magasin pisut kehvasti ja lihastes on tugevasti piimhapet (ülakeha on tugevasti vatti saanud), siis jätan oma tänase jooksu ära. Loodan pika jooksu järele teha juba uue nädala alguses. Aga väikese sutsaka tegin rattaga ikka. 

Kokku olin aktiivne: 6h 27 min; 56,45 km

Jooks: 11,58 km

Ratas: 44,87 km

Bodypump x 1

Blogijate kokkutulek - #100blogipäeva (32/100)

Täna toimus kauaoodatud tervise(spordi)blogijate kokkutulek. Hommikul oli mul isegi väike ärevus sees, kuna ekstravirtuaalselt polnud ma ühegi teise blogijaga pikemalt kohtunud. Mõne sõna olen varasemalt Heidiga Novembrijooksul vahetanud ja Margitit olen trehvanud Olümpiajooksul.

Kohtumispaigaks oli MyFitness spordiklubi Lõunakeskuses. Sinna läksin ma jalgrattaga, mistõttu väike eelsoojendus algavaks trenniks oli tehtud. Peagi kohtusingi Elari, Hiie-Liini, Margiti, Heidi ja Liisaga. Uskumatu, aga päris elus on nad veelgi sõbralikumad ja ägedamad!!

Elari eestvedamisel tegime bodypumpi trenni tervelt 2 h. Kuna mina tegin bodypumpiga tutvust alles kolmandat korda, siis raskused olid mul oluliselt väiksemad kui teistel blogijatel. Samuti minu tehnika on väga vilets. Aga ma ei tundnud ennast teiste supersportlase keskel sugugi halvasti. Aga respect teistele rammumeestele! Lihtsalt võimas!

Vahepeal, kui oli hingetõmbe aeg, siis jagas Elari kõigile kokkutulekule saabunud blogijatele kingitusi - isetehtud ahjusoe leib. Mmm, väga maitsev!! Andsin oma vanematele ka maitsta ja neile maitses see ka väga. Aitäh!! Sööks ühekorraga terve pätsi ära :D

Elari küpsetatud leib

Trenni lõpetuseks toimus meil väike photoshoot. Näitasime jõu- ja ilunumbreid. Fotod peagi.

Hiie-Liin erakogu

Hiie-Liin erakogu

Margiti ja Heidiga; Hiie-Liin erakogu

Peale trenni jõudsin ma kiiresti raske spordikoti vanemate juures maha panna ja liikusin rattaga edasi järgmisesse kohta, milleks oli Newtoni kohvik Ahhaa keskuses. Imemaitsev söök oli. Mina sõin sooja kanasalatit ja see oli tõesti hea. Soovitan soojalt ;) Newtonis saime ka pikemalt jutustada, aga siiski ma pean ütlema, et seesugust üritust peab varsti kordama, sest paljud jutud jäid ju rääkimata.

Vot nii lõbusad nad ongi!

Soe kanasalat

Vahepeal kallistasime kohtumise lõpetamiseks Liisat ja Heidit, sest nendel oli aeg minna edasi. Meie neljakesi läksime Ahhaasse. Teadusteater ja muud atraktsioonid olid huvitavad, kuid kindlasti vajaksid veel pikemat süvenemist.

Teadusteater

See olekski lühikokkuvõte tänasest toredast blogijate kokkutulekust. Lisan varsti antud postituse juurde rohkem pilte.

Hiie-Liin erakogu

Ma olen väga õnnelik, et ma teiega täna kohtusin! Ja kui minu teha oleks, siis järgmine kokkutulek võiks kesta isegi 2 päeva, sest ilmselgelt on meil koos palju teha ja rääkida. Aitäh teile :)

Korilane - #100blogipäeva (31/100)

Eilse ja tänase päeva veetsin marjapõõsaste vahel ning all. Ma tõsiselt naudin marjade söömist ja korjamist. 

Mu venna elukaaslane rääkis mulle hiljuti ühest heast marjatalust Tartu lähedal, kus on võimalik endale soodsa hinnaga marju korjata. Arvasin, et tean, mis kohaga tegu on ja sõitsin eile marjatallu kohale. Kohapeal selgus, et marjakorjamist sel päeval ei toimu. Nukralt tulin oma tühja ämbriga tagasi. Aga jonni ma ei jätnud ja sõitsin veel õhtul isaga suvilasse ning täitsin oma potsikud sõstardega.

Täna läksin teisele katsele. Sõitsin jällegi oma 15 km Tartust välja Luunja suunas. Nähes kaugemal veel inimesi, kiirustasin, et mullegi mõni vaarikas jääks. Lähemale jõudes sain teada, et see talu vaarikatega üldse ei äritse. Marjad, mida kõik seal hoolsalt korjasid, olid maasikad. Ja needki olid tibatillukesed. Olin veelgi nukram. Helistasin uuesti S.-le, kelle käest sain teada, et marjatalu, kus vaarikaid saab korjata, on üpris Tartu külje all. Sõit tagasi Tartusse. Suutsin veel mitu korda ära eksida, bensiin hakkas ka autol otsa saama. Ja marju mul ikka ei olnud. Lõpuks ometi (tänu S-i instruktsioonidele ja kohalike abile) jõudsin õigesse kohta. Tunni ajaga korjasin 3,5 kg vaarikaid ja umbes pool kilo sai põske ka pandud.

Vaarikad on sellist seiklust 100% väärt!! Nüüd on väike marjavaru talveks olemas.

Pahuksis Garminiga - #100blogipäeva (30/100)

Mul on vaikselt kogunenud teemasid, millest tahaksin kirjutada. Üheks neist oleks postitus minu toredast spordikellast Garmin Forerunner 110, mida nüüdseks olen kasutanud 1,5 aastat.

Allikas

Peale kerget jooksu eile hilisõhtul asusin informatsiooni kellalt arvutisse laadima, kui ühel hetkel kustus Garmini ekraan. Ekraan oli must ja pilti ette enam ei tulnud. Mainin veel vahepeal, et kell ei ole saanud ei obadusi ega ei ole kukkunud kõrgustelt. Ehk olen üpris hoolas ja ettevaatlik kella kasutaja.

Vajutasin korduvalt "power" nuppu, et kella sisse lülitada. Ei õnnestunud! Siis proovisin erinevaid nuppe üheaegselt vajutuses hoida. Kasutu tegevus! Olin täiesti ahastuses!! Kas 172 eurone kell peabki ainult 1,5 aastat vastu?!

Olin valmis juba otsima garantii üles ja võtma ühendust Garmin ostukohaga.

Öö oli Garmini tõttu rahutu. Iga aasta ju sellist suurt väljaminekut oma säästude eest teha ei taha. Ok, mul on olemas muidugi mu vana spordikell Polar F6, aga minu vana Polar ei ole GPS-iga ühendatav.

Hommikul oli plaan sõita esimese asjana vanemate juurde, kus peaksid olema mu kella garantii ja muu vajalik. Seejärel võtan ühendust Garmin netipoega, kust ma kella ostsin. Ja siis ilmselt läheb mitu nädalat-mitu kuud kuni mu kellast lõpuks asja saab. See tähendab aga seda, et poolmaraton ja muud sportlikud tegevused tuleb harjumatult ilma kellata joosta. Oh issand! Selline stsenaarium oli mul juba valmis mõeldud.

Aga alati tuleb appi võtta sõber Internet. Leidsin huvitava lehekülje --> How to fix a Garmin 110 black screen. (Vajuta siia!). Tuleb välja, et ma pole esimene, kellel selline probleem tekkis. Leheküljel on 5 erinevat võimalust, kuidas äratada oma kellakene ellu. Proovisin esimest. Kasutu! Proovisin teist varianti. Ikka ei tööta! Proovisin kolmandat. Ja nii uskumatu, kui see ka pole, mu Garmini ekraanile ilmus Garmini embleem!!! Mu kell ärkas ellu! Jeeee!! Lugesin ühest kohast, et kui selliseid karme restardi-meetodeid rakendada, võib juhtuda, et kella mälust kaob kogu varasem treeningajalugu (k.a mu eilne õhtujooks). Aga see kahju on musta ekraaniga kellaga võrreldes praktiliselt olematu. Kohe ilmus ekraanile "low battery" ja panin aku laadima.

Tuleb välja, et hommik on ikkagi õhtust targem. Ja mis veel toredam, mu treeningajalugu on alles!


Desperate times call desperate measures!

Kingitus Rademarilt vol 2 - #100blogipäeva (29/100)

Juba pikemat aega olin ma ilusate pikkade jooksu-/treeningpükste otsingul. Minu üllatuseks olid Rademari kingikotis ühed sellised imelised püksid. Ma kohe räägin lähemalt, miks nad nii imelised on.

Tegemist on Röhnisch firma shape Willa pükstega. Varasemalt lähem kokkupuude antud firmaga mul puudus. Kui ma aga püksid jalga tõmbasin, siis armusin neisse täielikult. Konkreetselt need püksid, mis mul pildil jalas on, on shape-tüüpi. Neil on supersalendav efekt ja ma tunnen ennast neis väga mugavalt. Püksid on katsudes mõnusalt siledad ja mul on tunne, et need imepüksid varjavad mu ebatäiuslikke külgi suurepäraselt. Isegi mu elukaaslane ütles: "Wow, wow, wow!!". Kui tavaliselt ei pane minu meespool eriti midagi tähele, siis nende pükstega on tähelepanu garanteeritud! Ainult nende pükste pärast ma juba ootan jahedamate ilmade saabumist :D

Röhnischi puhul on tegemist Rootsi perefirmaga, mis valmistab treening- ja golfiriideid alates 1945.aastast. Firma loojaks on Rootsi esimene kuldmedali saanud võimleja Hellmut Röhnisch. Ettevõte keskendus esialgu võimlemistehnika/varustuse (rõngad jm) tootmisele, kuid hiljem laiendas oma toodangut riiete suunal.

Firma asutaja Hellmut Rönisch; Allikas

Momendil ma sirvingi Röhnisch e-poodi. Ja kõik riided on niii ilusad. Tõenäoliselt muretsen endale varsti veel ühed püksid. Päriselt ka, see ei ole mingi tobe reklaam neile pükstele, vaid need püksid on tõesti imelised! 

Röhnisch shape treeningpükse on võimalik vaadata, katsuda ja endale soetada  Rademari spordipoest.

Veel ilusaid pükse; Allikas

Aitäh, Rademar!!

Võid jätta lugemata! - #100blogipäeva (28/100)

Täna oli erialaselt väga raske ja väsitav päev, mistõttu ma ei jõua midagi rohkemat kirjutada.

Aga juba homme tuleb lubatud postitus!!

Kingitus Rademarilt - #100blogipäeva (27/100)

Hiljuti olin ma kirjavahetuses Rademariga ja mulle tehti erakordne pakkumine testida mõningaid nende uudistooteid.

Üheks selliseks tooteks on Columbia Omni-Freeze ZERO treeningsärk. Spordiriiete valmistaja Columbia tutvustas hiljuti uut revolutsioonilist tehnoloogiat riiete valmistamisel. Kasutatakse Omni-Freeze ZERO nimelist kangast, mis kasutab sportlase higi jahutuse tekitamisel. Higi (või niiskus üldiselt) reageerib särgi sisemisel pinnal olevate spetsiaalselt disainitud polümeere (hüdrofiilseid molekule) sisaldavate siniste rõngastega, millel on jahutav efekt.  Kui higi satub kangasse, polümeer imab niiskust ja selle hüdrofiilsed molekulid erutuvad ja proovivad eralduda. Toimub energiavahetuslik protsess, mille tulemusena luuakse pikajaaline jahutav toime, mis püsib nii kaua kuni kangas on niiske. Kangas ei pea olema higist läbimärg, et ta saaks toimida. Isegi kui higistamine on minimaalne, siis särk alustab vähest jahutamist. Mitmelt poolt võib lugeda, et jahutav efekt kestab isegi 30 minutit peale treeningut.

Lilla Columbia Omni-Freeze ZERO treeningsärk

Sinised rõngad särgi sisemisel pinnal

Must Columbia Omni-Freeze ZERO treeningsärk

Viimased paar trenni olen kasutanud nimetatud tehnoloogial põhinevaid särke nii jooksmisel kui rattaga sõitmisel. Kuna ilm on üsna soe ja lämbe olnud, siis higieritus on sellest lähtuvalt olnud intensiivne. Ma olen täheldanud, et higistamine on eriti suur just näos ja jalgadel, kuid särgi all olev keha tunneb ennast tõesti hästi. Ma ei ütle, et oleks selline tunne nagu jahutav tuul puhuks kaasa, kuid olen märganud, et ma ei kaeba higistamise üle selles keha piirkonnas, mida särk katab. Lisaks sellele on tegemist kahe väga ilusa särgiga. Kellele ei meeldiks lilla või must värv. Mainitud särkidel on ka antibakteriaalne ja UV-kiirguse eest kaitsev lisaomadus. Usun, et särgi pikaajalisem kasutamine aitab veel enam neid toredaid omadusi märgata.

Tänases postituses ei rääkinud ma oma uutest pükstest, mis on lihtsalt imelised. Loodetavasti kuulete nendest juba homme!

Nädala kokkuvõte (07.07 - 13.07) - #100blogipäeva (26/100)

Alustan taaskord nädala kokkuvõtete tegemist. Olen aru saanud, et treeningute analüüsimine aitab nii jooksmist kui ka taastumist efektiivsemaks muuta.

Kokkuvõttest on näha, et viiel päeval olin ratta seljas. Paraku ei saa ühtki punast kastikest rattatrennina arvestada, sest kasutasin ratast ainult transpordivahendina. Eelnevalt olen rääkinud oma tihedast praktikanädalast, mistõttu ei mahtunud trennid tõesti ajakavasse enne nädalavahetust.

Laupäevane jooks oli mõeldud kiire ja intensiivse trennina.  Kokku jooksin 10,3 km ajaga 1h 9 min kopikatega. Keskmine kiirus 6:45 min/km. Jooksin Emajõe kaldal ja laululava taga tegin 1 ringi kiirendusega mägesid ka. Mõnus! Jalgades oli üle hulga aja jällegi kergus. Peale jooksu tegin otsa 240 kükki. Kükkide tegemine oli ka mõnus!

Pühapäev. Täna õhtul oli plaanis pikk jooks (16-17 km). Juba esimesest kilomeetrist sain aru, et jalgades sellist kergust nagu eile ei ole. Ilm oli ka olulist tummisem. Termomeeter näitas 24*C (päikest ei olnud) ja kohati oli lausa raske hingata. Ootasin, et hakkaks vaikselt tibutama, tuleks õhku juurde. Jooksin enam-vähem sama rada nagu eile. Tekkisid ka negatiivsed mõtted, et jätaks jooksu pooleli. Alates 4 kilomeetrist, kui olin laululava kandis, muutusid sääred eriti raskeks ja valulikuks. Olin valmis juba emale helistama, et teda järele kutsuda. Ei ole ammu midagi sellist kogenud. Jäin korraks seisma, jalad lõid ikka tuld. Ja see ei olnud lihasvalu. Pidasin endaga aru ja sain aru, et pikk jooks jääb täna ära. Mingil hetkel hakkas tugevasti sadama ka. Olin sunnitud jälle väikese peatuse tegema. Kokku jooksin 8,3 km. Aeg: 1h 3 min. Keskmine kiirus 7:37 min/km.

Minu puhul kehtib vist see, et kahte intensiivset trenni järjest päevadel ei tasu teha. Peab tegelema parema aja planeerimise ja sellest lähtuvalt ka taastumisega.

Kokku olin aktiivne: 4h 52 min, 51,59 km
Jooks: 18, 62 km
Ratas: 32,98 km

1/3 üllatusest - #100blogipäeva (25/100)

Eile ehk reedel sain ma väga toreda üllatuse Rademarilt. Hetkel ootan oma isikliku fotograafi saabumist Tartusse, mistõttu kõige varasemalt saan piltide näol korraliku ülevaate teha esmaspäeval ja loodetavasti selleks ajaks olen ma ülejäänud osa üllatusest ka testida saanud. Aga, et teie uudishimu pisut toita, väike pilt tänasest trennist.

1/3 üllatusest - Columbia sweat-activated cooling treeningsärk

------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Hommikul sõitsime perega Kauksisse. Kuna päikest ei olnud, siis piirdusin rannas õhuvannide võtmisega :D Siiski oli inimesi ja mitte vähe, kes ka vees suplesid. Vahepeal tegime peatuse Kääpas, kus sai Kalevipoja mööbli ja tarbeesemetega tutvust teha. Ostsime suitsukala ja krõmpsutasime soolakurki.

Kalevipoja tool, laud Kääpas

Pilvine Kauksi

Võtsin õhuvanne kampsunis :D

Megalahe!! - #100blogipäeva (24/100)

Praktika tõttu on raske nädal olnud ja unistan ainult voodisse heitmisest. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Appi, kui lahe!! Ma sain täna ühe megasuperägeda kingituse!!! Kohe varsti räägin teile lähemalt. Ma olen sellest kingitusest siiralt väga-väga vaimustuses. Aitäh!

Tõenäoliselt räägin sellest homme või ülehomme lähemalt. Püsige lainel!


PS! Kook maitses kõigile väga :)

Kakao-glasuuriga porgandikook - #100blogipäeva (23/100)

Tahan homme kolleegidele midagi maitsvat pakkuda, mistõttu valmistasin ühe toreda porgandikoogi. Selle retsepti leidsin ma aastaid tagasi Interneti avarustest kui nii aias kui ka toas oli porgandiuputus.

Põhi

• 3,5 dl jahu
• 2 dl suhkrut
• 150 g sulatatud võid
• 3 muna
• 350 g porgandeid (mina panen 500g või isegi enam)
• 1 tl küpsetuspulbrit

Glasuur

• 50 g võid
• 1 dl suhkrut
• 1 sl kakaod
• 2 spl hapukoort

Koori ja riivi porgandid peene riiviga (mugavam on köögikombainis), sega sulatatud võiga. Sega omavahel kuivained (jahu, küpsetuspulber), vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks, lisa porgandid ja viimasega kuivained. Sega taigen ühtlaseks ja vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.
Küpseta 180*C juures umbes 40 minutit.
Glasuuri jaoks sulata potis või, lisa suhkur ja kakao, pane juurde hapukoor.Ära saadud segu keeda, vaid soojenda mõõdukal kuumusel ca 1 min. Lase glasuuril veidi jahtuda enne kui koogile paned.
Maiusta mõnusasti!


----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Eile veetsin ma toredasti aega sõpradega, keda polnud kaua-kaua näinud. Alustasime õhtut Werneris koogi ja kohviga, edasime suundusime Päris Pariisi, kus sõime kreppe ja galette. Tõesti imeline koht! Maitsvad söögid, hubane miljöö ja hästi sõbralik prantslasest Creperie omanik Matthieu. Mina mekkisin Nemo-nimeliste galettidega (lõhe-tilli täidisega soolased tatrajahust pannkoogid). Matthieu tahab, et kõik kliendid tunneksid end hästi, mistõttu vestleb, laseb degusteerida uudistooteid ja rõõmustab sind mõne prantsusekeelse sõnaga. Sealt lahkudes oli tunne nagu olekski Pariisis käinud.
Õhtu lõpetuseks läksime Tiki-baari. Väga tore õhtu oli!!

Minu sõbrad ja Päris Pariis (pildilt puudu K.)

Nemo galetid

Väljas - #100blogipäeva (22/100)

Ma vabandan, armas lugeja, aga olen sõpradega väljas ja pikemalt täna ei kirjuta.

Plaan - #100blogipäeva (21/100)

Olen teinud nimekirja asjadest/tegevustest, mis on veel sellel suvel plaanis. Kuigi sel aastal on mu suvi parajalt töine, siis näpuga järge ajamine võib muuta suve veelgi efektiivsemaks.

• tahan päevitada ja meres ujuda (päris ausalt, ma pole veel kordagi sel aastal päevitanud)
• tahan mitu head raamatut läbi lugeda
• tahan edukalt oma tööga hakkama saada
• tahan teha rattaga vähemalt ühe pika sõidu
• tahan rulluisutada
• tahan osta ja kinnitada ruloo ja kardina magamistuppa ning kardina kööki
• tahan varuda talveks sügavkülma marju ja muid aiasaadusi
• tahan teha vähemalt 1 korraliku lõuatõmbe
• tahan joosta hea enesetundega ja hästi Rakvere Ööjooksul
• tahan saada sõpradega kokku
• tahan küpsetada uue retsepti järgi maitsva koogi
• tahan oma 2 praktikaga kenasti hakkama saada
• tahan piisavalt vett juua
• tahan teise ringi 30 päeva jõuharjutustele peale teha
• tahan veeta elukaaslasega mõnusalt aega
• tahan oma perega koos olla
• tahan minna pediküüri
• tahan vaadata sarjad (Grey anatoomia; How I Met Your Mother) järele
• tahan teha kodus suurpuhastuse
• tahan proovida uusi põnevaid asju
• tahan magada telgis
• tahan suhelda teiste tervisespordiblogijatega
• tahan puhata

Aega on selleks kõigeks vaid 54 päeva. Tähelepanu! valmis olla! Start!

Minu nädalavahetus - #100blogipäeva (20/100)

Nädalavahetus oli tegemisi täis. Nagu eelnevalt mainitud, sõitsime laupäeval perega Peipsi äärde. Sõitu alustasime venna sünnipäeva tõttu üpris hilja, mistõttu esimene peatus oligi Alatskivil Kivi kõrtsis. Söök oli maitsev, miljöö huvitav ja toit oli taskukohase hinnaga.

Kivi kõrtsi sein

Edasi suundusime Alatskivi lossi, mida olen korduvalt külastanud, kuid iga kord suudavad nad mind üllatada. Sel korral oli keldrikorrus ka valmis. Keldrikorrusel oli näha huvitavaid vahakujusid töölisrahvast ja lisaks sai erinevaid töökodasid külastada ning soovi korral suveniire soetada.

Alatskivi loss ja selle ümbrus

Loss, mis on rajatud Šotimaa Balmorali lossi eeskujul

imeilusa tapeediga salong

vahakuju "kubjas"

Järgmine peatuspaik oli Kolkja vanausuliste muuseum. Pilti mul sellest hoonest kahjuks ei ole, aga  tahan öelda, et see on koht, mida tasub külastada. Kohalikust giid räägib vanausuliste kommetest, saab näha traditsioonilisi vanausuliste riideid ja muid tarbeesemeid. Ühtlasi on võimalik sealt osta vanausuliste retsepti järgi tehtud suhkrut, mida süüakse samovaritee kõrvale. See ei ole klassikaline poesuhkur, vaid selline huvitav keedetud (iirisetaoline) kompvek.

Vanausuliste suhkur (allikas)

Veel sama päeva õhtul sõitsime elukaaslasega tema vanemate suvekodusse puhkama. Vahepeal heitsime pilgu ka telerisse, sest toimus ju pinev jalkamatš ja laulupidu. Saun, šašlõkk, ujumine, metsmaasikad, Eesti Mäng, koroona ja mädamuna olid laupäeva õhtu ja pühapäeva märksõnad.

Võrkkiiges (mis ei ole küll võrgust) on mõnus

Kui ma lõpuks pühapäeva õhtul koju jõudsin, ei suutnud ma esialgu peale laulupeo televiisorist vaatamise ja kaasa laulmise midagi teha. Mingil hetkel panime elukaaslasega jooksuriided selga ja läksime välja jooksma. Pikka jooksu sellest ei saanud, kuid 8,5 km päris heas tempos jooksime küll. Kõhus oli veidi halb enesetunne, sest viimase 2 päeva jooksul sai palju rämpstoitu söödud. Proovisin oma uued lühikesed püksid ka jooksmisel ära. Pisut ebameeldiv oli see, et inimesed tänavalt vaatasid mind pidevalt ja ma ei tunne nendes pükstes 100% hästi. Peab kõvasti veel tööd tegema!

Peale jooksu tegin piduliku lõpu 30 päeva jõuharjutustele. 5 min planki, 150 kõhulihast, 50 kätekõverdust, 225 kükki. Kükkidega ei ole veel lõpp, kuna luuümbrisepõletiku tõttu jätsin vahepeal kükid ära. Mis edasi? Mõtlesin, et kui kükkidega kolmapäeval lõpetan, siis võiks harjutustega teist ringi alustada.

Mammutpostituse lõpetuseks minu tagasihoidlik nädala kokkuvõte: jooks 20,5 km (2h 20 min).

Nuhtlus nimega arvuti - #100blogipäeva (19/100)

Mul oli pikk postitus eilsest ja tänasest peaaegu valmis ja siis mu arvuti otsustas end spontaanselt välja lülitada. Selline teguviis ei ole esmakordne. Mu arvuti on juba vana ja väsinud, aga harja ajab see punaseks küll. Mul on vaja uut arvutit!

Hetk tänasest - #100blogipäeva (18/100)

Kuna viibin Tartust ja ühtlasi ka arvutist kaugel, siis kahjuks ei õnnestu tänasest pilti postitada.

Võid piiluda instagram.com/hintmiin

Hull nädal - #100blogipäeva (17/100)

Käesolev nädal on olnud nii vaimselt kui ka füüsiliselt pingeline. Hommikusöök kl 7. Haiglas olles jooksen operatsioonilt operatsioonile vahepalaks suhtlen patsientidega (s.t võtan anamneesi), magustoiduks kiired sissekanded arvutisse, siis jälle opile. Operatsioonil assisteerimine ei ole ka naljaasi. Ma vahepeal olen mõelnud, et kui ma vabal ajal kätekõverdusi ei teeks, siis oleks organite fikseerimine (püsivas sundasendis hoidmine) veelgi raskem. Mõne opi ajal ma sõna otseses mõttes suren. Ja kui hästi läheb, siis lõunat jõuan süüa alles kell 3 päeval. Aga ma tunnen, et viimase nädala jooksul olen ma kliiniliselt palju arenenud, mis on ju super!!

Kui ma lõpuks koju jõuan, siis peale sööki vajun väsinult diivanile. Tegin väikese uinaku (nagu ikka :D). Kui uuesti virgusin, tuli meelde, et mu vennal on homme sünnipäev. Jaa, meil perekonnas on sünnipäevanädal. Läksin kiirelt linna, et vennale kink leida.

Koju jõudes kaalusin, kas läheks täna jooksma või lükkaks sportliku tegevuse homse peale. Aga ma tahan homme magada ja kaua. Sestap ajasin spordidressi selga ja läksin välja. Jooksin normaalse tempo ja pulsiga 6 km (40 min). + 220 kükki, 145 kõhulihast, 45 kätekõverdust, 4,5 min planki!!

Joostes avanes mulle imeilus vaade Sõpruse sillalt vaadatuna Anne kanali ja Tigutorni suunas. Lihtsalt imeilus! Kahjuks ei olnud mul telefoni kaasas.

Homme plaanis perega väike traditsiooniline väljasõit Peipsi äärde.

Sünnipäevale - #100blogipäeva (16/100)

Minu kallil emal on täna sünnipäev! Pikka juttu teha ei saa, sest juba kiirustangi sünnipäevale. Täna luban endale kooki vahukoore ja maasikatega ;)

Pealkirjata - #100blogipäeva (15/100)

Süüdistagem eesti ilma või midagi muud, aga kui ma praktikalt kella nelja paiku koju jõuan, siis ainukesed toimetused, mida ma teha jõuan on süüa, magada ja kirjutada blogi. Ei jõua terviseradadele trenni ka tegema minna. Ei tea, mis mul viga on?!

Mingis mõttes on see blogi kirjutamine muutunud ka rutiiniks ja pidevalt vasardab kuklas kohustus kirjutada uusi postitusi.

Ok. Täna ei ole jälle minu päev.

Minu jooksujalanõud - #100blogipäeva (14/100)

Hiljuti kirjutas Annaliisa, et on uute jooksujalanõude otsingul. Kirjutasin toona lühidalt ka enda jalanõudest. Aga miks mitte ennast korrata?!


1. Hea ilmaga jooksmisel kasutan Adidas Climacool jooksupotaseid. Ostsin need aasta eest Rademarist, hind oli ca 99 euri. Mulle meeldib, et need jalanõud on kerged, mõnusalt hingavad (õhuaugud), ilusad ja mugavad. Mis mind aga häiris oli see, et sisetald nihkus pika võistluse (Ööjooksu) ajal paigast ja see segas jooksule keskendumast. Aga mure lahendasin sellega, et kleepisin Super Attaki abil sisetalla jalatsipõhja külge kinni :D. Nõme on ka see, et vihmase ilmaga nendega jooksma ei lähe, kuna vesi tuleb
sisse. Aga kokkuvõttes meeldivad nad mulle väga.

Allikas

2. Kehvema ilmaga ja lühemaid distantse jooksen Mizuno wave precision 12-ga. Nendega ma väga palju polegi jooksnud. Sain need eelmisel sügisel Linnajooksude läbimise eest. Varasemalt olen kirjutanud, et Linnajooksude auhinna kättesaamisega oli suur segadus ja ainult hea õnnega ma enam-vähem sobilikud jalanõud (nr 38) sain. Pikema jooksu jaoks nad siiski ei sobi, sest nad on suht väga parajad mulle ja võivad pigistama hakata. Sain need Sportlandi outletist, päris hind oli 130 euri. Meeldib mulle nende värvus ja mudel üldiselt. Negatiivsest küljest on tegemist liiga paraja jalanõuga ja tegelikult hind on kõrge (õnneks ise pidin ainult 30 euri juurde maksma).

Allikas

3. Väga halva ilmaga ja talvel kasutan vanu Nike musti jooksupotaseid. Nad on nii vanad, et Internetist sobivat pilti pole võimalik leida. Ilmselt ostsin nad kunagi ~ 8 a tagasi Sportlandist ja hinda ei mäleta. Üldiselt olen nendega rahul olnud, va see, et vanasti alati pärast võistlusi olid varbaküüned sinised – ilmselgelt pigistasid! Aga muidu on nad väga vastupidavad :D. Kõva Mehe Jooksu pidasid ka kenasti vastu!

Peale Kõva Mehe Jooksu (paremat pilti mul momendil ei ole)

Piinlik on tunnistada, kuid alates 2005. aastast olen oma 3 jalatsipaariga kenasti hakkama saanud.

Tahaksin kunagi kindlasti Asicseid proovida. Olen nii palju head nende kohta kuulnud. Aeg-ajalt on Rademaris ja Sportlandis Asicsitele ka superpakkumised. Nüüd ca 1,5 kuu eest oli mõni parem paar isegi alla 100 euri. Korra proovisin neid ka jalga ja tõepoolest väga mugavad tundusid. Õnneks või kahjuks suutsin ostukiusatusele vastu panna.