Käes on 2.mai, kuid väljas olles on tunne nagu oleks hoopis 2.oktoober, sest ilm on järsku niii külmaks läinud. Kas ilmast tingituna või paljude muude tegurite koosmõjul puutusin ma kokku härra/proua rhino- või coronaviirusega. Sellest tulenevalt sõna otseses mõttes "nina jookseb". Ei tahaks näida pessimistlikuna, kuid see on ikka päris kohutav. Pea on paks ja kuum, nina on pidevast hõõrumisest punane ja kipitav, hingata hästi ei saa ning ega kõrvalolijatelegi see pidev nuuskamine muusika nende kõrvadele pole. Kõik ilmselt teavad seda, mida see endast kujutab, kuid inimene hindab oma nina läbilaskvust ja terveks olemist alles siis, kui nina enam ei funka. Nii on ka praegu. Ma peaks ilmselt sagedamini ninale oode pühendama, ehk oleks ta mu vastu siis teinekord leebem.
Ahjaa, eelmine nädal harisin end ka kultuurilisel tasandil ehk käisin teatris. Tegemist oli etendusega "Härra Amilcar", mis oli üle pika aja väga hea etendus. Sügised etendused, mida vaatamas sai käidud, jäid kaugele maha. Üleeelmine nädal käisin kinos menukat "Musta luike" vaatamas. Kui ma päris aus olen, siis mulle see väga ei meeldinud. Ja selle "väga" all pean ma silmas seda, et üldse ei meeldinud.
Nii naljakas, kui see ka pole, käsitletakse homses mikrobioloogia loengus minu sõpru ehk neidsamu Rhino- ja Coronaviiruseid!!
Olge terved!
No comments:
Post a Comment