Kui ma varasemalt heitsin pilgu vesiaeroobika tunnile, siis tekkisid a la sellised mõtted: ".. see pole küll väga keeruline ja ei tundu sugugi trenni moodi..". Lõpuks võtsin julguse kokku ja läksin nalja pärast isegi vesiaeroobikasse.
Nüüdseks olen kahel korral külastanud Aura veekeskuse vesiaeroobika tundi. Registreerimine treeningule on lihtne. Lähed lihtsalt kohale ja maksad treeningu eest ja ongi kõik. Pole vaja mingisugust keerulist eelregistreerimist.
Vesiaeroobika treening maksab 6,5 euri. Ma tean, see on päris krõbe hind, kuid lisaks vesiaeroobikale saab selle hinna eest ka ujulas sulistada nii kaua, kui tahad ja saunamõnusid nautida. Võrdlusena ujula külastamine tippajal (kl 15-20) maksab täiskasvanule 6 eur ja üliõpilasele 5 eur. Seega vahe pole eriti suur.
Kuna esimesel korral jõudsin pisut varem kohale, siis tegin soojenduseks mõnusad 250 m rinnuli ujumist ja pärast trenni veel 250 m rinnuli. Teisel korral läksin juba nimme 25 minutit varem kohale, et 500 m niisama ujuda.
Vesiaeroobika puhul on tegemist veekeskkonnas muusika saatel tehtava treeninguga. Treeningu kirjelduses lubatakse, et treeningkoormuse ja massaaži saavad kõik lihasgrupid. Tund kestab olenevalt treenerist minu kella järgi 42-47 min. Kirjas on 45 minutit.
Veetakistuse suurendamiseks ja sellest lähtuvalt treeningkoormuse intensiivistamiseks kasutasime vees hantleid, nuudleid, kindaid. Treening peaks sobima eelkõige ülekaalulistele ja liigesvaevustega inimestele, sest vees olles on 90% kehakaalust kadunud. Treeningu kirjeldus lubab veel imepärast toimet nii kehale ja vaimule, laadides positiivse energiaga ning olles seega suurepärane stressimaandaja.
Esimeses trennis tundus, et enamus trennitegijatest olid +40 a. naised. Peale teist trenni märkasin, et trennis käib ka minu eakaaslasi (ja mitte üldsegi ülekaalulised) nii naisi, kui mehi.
Peale kümmet minutit vees hüppamist, kalpsamist olin täiesti higine. Nii naljakas. Poleks uskunud, et vees olles on võimalik higistada ja veel vesiaeroobikas. Kohati on päris raske treeneriga sammu pidada, sest vees on takistus oluliselt suurem ja väga keeruline, kui mitte võimatu on samas tempos ja sama amplituudiga samu liigutusi teha. Treener on terve trenni basseini ääres ja vette ei tule. Vahepeal tekkisid kahtlused, kas need treenerid on kunagi vees olles proovinud ennast nii kiiresti liigutada. Eriti ühe treeneri puhul oli tunne, et ta ei adu üldse, et me ei suuda nii kiiresti.
Mõni harjutus pani tasakaalu tugevasti proovile. Korraks oli tunne, et upu või ära.
Mõni harjutus pani tasakaalu tugevasti proovile. Korraks oli tunne, et upu või ära.
Mulle meeldis, et treener nr 1 andis positiivset tagasisidet. Ta tegi ka konstrutiivset kriitikat, aga juba järgmisel hetkel ütles: " Tubli" või "Väga tublid olete." jne. Treener nr 2 oli a la selline: " .. miks te kiiremini ei tee? Kiiremini, kiiremini!". " Ja kordagi ei tulnud üle tema huulte sõna "tubli".
Minu arvates võiks treener hoolimata sellest, et kõigil ei tule alati 100% kõik hästi välja, öelda ka kiidusõnu. See tagab selle, et trennist lahkudes on trennitav naeratava näoga ja tunne, et päev on korda läinud.
Kindlasti külastan veel vesiaeroobika tundi. See on mõnus vaheldus niisama ujumisele. Hetkel on vesiaeroobika päevaks kujunenud mul esmaspäev, mis lõõgastab eelneva päeva pikast jooksust lihaseid. Plaan on veel süvaveeaeroobikas ja vesispinningus käia.
Kindlasti külastan veel vesiaeroobika tundi. See on mõnus vaheldus niisama ujumisele. Hetkel on vesiaeroobika päevaks kujunenud mul esmaspäev, mis lõõgastab eelneva päeva pikast jooksust lihaseid. Plaan on veel süvaveeaeroobikas ja vesispinningus käia.
No comments:
Post a Comment