Aprilli kokkuvõte

Hahaa. Varsti saab mai läbi, kuid mul ootab mustandites juba pikemat aega aprillikuu kokkuvõte. Lühidalt tuleb see nüüd.

Märtsikuu kokkuvõttest võis lugeda, et jooksu osas oli madalseis, aga oli lootus, et edasi läheb paremini. Aprillis jooksin tõesti veidi rohkem, kuid kilometraaži lisandus väga visalt. Kokku käisin jooksmas kümnel korral ja kilometraaži kogunes 57,23 km. Ca 30 kilomeetrit rohkem kui märtsis, kuid siiski vähe.

Aprillis sai avatud jooksuvõistluste hooaeg. Esimene jooks sel hooajal oli Parkmetsa jooks, millega suures plaanis jäin rahule.  Parkmetsa jooksu kohta saab lugeda siit.

Lisaks käisin regulaarselt 1x nädalas ujumistrennis, kus õppisime kroolimise, konna ujumise, selili ja delfiini ujumise tehnikat ning kukerpallide tegemist. Kokku 4 korda, 4 h ja 2 km.

Ühel korral jõudsin ka jõusaali.

Aprillis sai avatud ka discgolfi hooaeg, käisime ka ühes põgenemistoas, millest kahjuks ei olnud nii head mälestused kui Palat 205-st. Lisaks käisin esimest korda kardiga sõitmas, mis oli väga lahe. Korrata!

Veel 2 nädalat jäänud maikuud, siis saab jälle otsad kokku tõmmata.

Aasta tähtsaim nädal + jooksuvõistlused

Alustan veidi teemavälise teemapüstitusega, kuid minu jaoks on käesolev nädal aasta üks olulisemaid nädalaid. Kui keegi veel ei tea, siis olen väga väikesest põnnist alates olnud tulihingeline Eurovisiooni lauluvõistluse fänn. Olin lausa nii suur fänn, et kirjutasin väiksena "Minu sõbrad" mälestusteraamatusse, et tahan saada eurolaulukirjutajaks. Seepeale tegid sõbrad nalja, et siis ma saan vaid üks kord aastas tööd teha. 

Muusikakooli päevil tegelesin vähesel määral ka kompositsiooniga, rohkem klassikalise muusika viljelemisega. Jõudsin ka heliloominguvõistlusele Tallinnas, kus kandsin Olav Ehalale enda tehtud 2 teost ette ja sain publikupreemia. Viimased 12 aastat ma enam heliloominguga ei tegele, Eurovisiooni jälgin endiselt suure põnevusega ja alati korraldame sõpradega omavahel suure ennustusvõistluse.

Tooksingi siinkohal välja minu tänavused lemmikud (1. koht on kindlasti mu lemmik, edasine järjekord on pigem juhuslik): 

1. Bulgaaria (Poli Genova - If Love Was A Crime) - sobib suurepäraselt kiirema jooksutrenni jaoks! Vaieldamatult mu lemmik! Kuula ülal olevat lugu!

2. Horvaatia (Nina Kraljic - Lighthouse) - meenutab veidi 2013.a Eurovisooni võidulaulu (Taani)

3. Prantsusmaa (Amir - J'ai Cherche) - jällegi mõnus tempokas lugu

4. Tšehhi (Gabriela Guncikova - I Stand) - ütleks, et plagiaat (Hispaania 2015), aga hea lugu.

5. Soome (Sandhja - Sing It Away) - hea tempokas, teatud kohtadel tüüpiline Eurokas

6. Austraalia (Demi Im - Sound of Silence) - meeldejääv viis

7. Rootsi (Frans - If I Were Sorry) - kõik raadiojaamad on seda lugu juba tükk aega lasknud

8. Malta (Ira Losco - Walk On Water) - jällegi hea lugu

9. Aserbaidžaan (Samra - Miracle) - hea kuulata

10. Hispaania ( Barey - Say Yay)

Tegelikult on häid lugusid sel aastal üpris palju (lisaks Leedu, Island, Armeenia, Poola, Belgia, Sloveenia, Iirimaa, Iisrael, Holland, Küpros). Aga nagu Mart Normet ütles on kõik lood viimasel ajal väga ühetaolised, palju riigid tellivad laule Rootsi laulukirjutajatelt ja riikide omapära on suures osas kadunud. Tõsi, nõustun sellega!

Tulles tagasi jooksujuttude juurde, siis töökaaslastega tekkis paar nädalat tagasi idee minna koos SEB Maijooksule. Jälle olen võtmas osa võistlusest, kus pole varem osalenud. Eile õhtul tundus väga ahvatlev varasema Paf Olümpiajooksu nime all tuntud Tartu Kevadjooks. Jällegi sai kiirelt ennast jooksule registreeritud. Hetkel tundub, et ilma poolest võiks enam-vähem sobida ja Tartus on alati tore joosta! Kas ma just rekordit püüdma lähen, ei oska öelda. Aga, kui ei proovi, siis ei saa kunagi teada ka. Joostes kasvab jooksuisu :D

87. Suurjooks ümber Viljandi järve

Näost näha, et raske oli :D

Viljandi järvejooksule mineku idee tekkis suhteliselt ekspromt. Kuna paar nädalat varem mõtlesime minna Viljandi Discgolfi radu vallutama, siis ühtäkki eelmise nädala alguses meenus mulle, et 1. mail toimub traditsiooniline Ümber Viljandi Järve Jooks, millest olen varasemalt eemale jäänud. Tegemist oli viimase aja kõige kiirema otsusega mõttest kuni osaluspääsme lunastuseni. Kuni selleni läks kõik kenasti. Millegipärast vaevas mind terve nädala jooksul totaalne unetus. Nelja päeva jooksul seitsmest mul und ei olnud ega tulnud. Järgmistel päevadel kuni tööpäeva lõpuni pidasin kenasti vastu, siis koju maandudes oli väga raske hoiduda õhtuuinaku tegemisest. Lõpuks päästis mind melatoniin, aga see selleks.

Päev enne jooksu sai tehtud üks kiirem hommikune jooksutiir (esimene viga), viimase kilomeetri tempo alla 5 min/km (minu viimase aja keskmise tempo puhul kõva saavutus), sai ka kõvasti suvilas mütatud - on ju uusi istikuid vajalik istutada, lisaks porgandi-, tilli-, lilleseemned maha külvata, herned ka.

Õhtul mõtlesime O. ja S.-ga pastat teha. Pasta tegemine lükkus edasi ja liikusime hoopiski Annikorgu discgolfi mängima ja lõpuks kui tagasi Tartusse jõudsime oli kellaaeg pasta tegemiseks juba liiga palju ning hüppasime Fastersist läbi ja ostsime pastaisu leevendamises hiinapärast pastat. Kahjuks oli seal ainult paar pastajuppi sees, ülejäänud kaste ja aedviljad. Vaatamata pastadefitsiidile sai kõht väga täis. Lausa nii täis, et järgmisel hommikul ärgates oli väga raske tunne. Külmkapis pesitses totaalne tühjus, kiirelt panin asjad kokku, hüppasin poest läbi ja juba tuligi autoga põrutada Viljandisse.

Kas panete tähele, et vee või vee/viinamarjamahla joomisest pole sõnagi juttu? Just nimelt, eelmise nädala jooksul jäi see väga tähelepanuta (viga nr 2).

Viljandisse sõit kulges ladusalt ja kenasti leidsime ka stardipaiga üles. Viljandisse saabudes tundus ilm olevat aga oluliselt jahedam ja tuulisem kui Tartus vaatamata päikesepaistelisele ilmale, niisiis otsustasin viimasel hetkel, et panen lühikeste pükste asemel pikad püksid jalga (viga nr 3). 

Stardimaterjalid käes, tuli kiirelt seada sammud tualettijärjekorda (järjekord oli ilmatu). Imestasime, et stardimaterjalide ümbrikus oli tavapäraselt vähe muud nänni ehk ainult stardinumber. Samas tavaliselt muu nänn ongi suhteliselt mõttetu ja me tulime ikkagi jooksma, mitte nänni hankima. Enam polnudki aega, et niisama jalgu kõlgutada, seadsime sammud stardikoridorri. 

Stardikoridoris hakkas kuidagi väga palav (juba kahetsesin pikkade pükste valiku osas). Kõlas stardipauk, kulus aega 10, 20, 30.. sekundit. Ja veel ja veel. Kokku kulus 1 minut ja 45 sekundit, et üle stardijoone saada! Tundus nagu oleks rattavõistlusega tegemist. Ma pole ilmselt kunagi nii kaua jooksuvõistluse stardijoone taga pärast stardipauku olnud. 

Eelnevalt olin lugenud asjalikku kokkuvõtet Viljandi jooksust siit. Mistõttu teadsin, et jõuvarusid tuleb arukalt hoida ja jagada. Rahvast oli palju, väga palju ja esialgu ei proovinudki ma kellestki mööduda. Rahulikus tempos liikusime suure massiga esimese tapjamäe suunas, mis oli 1,5. kilomeetril ja see oli kõrge, kuid esialgu üritasin jooksusammu hoida. Keset mäge hakkasid kõik kõndima ja siis ma ka teiste eestkujul võtsin kiirema kõnnisammu sisse. Varsti silmasin raja ääres O. ja L.-i, kes olid samal ajal Discgolfi mängimas ja meile kaasa elamas. 

Mägi vallutatud, oli rahvast ümber veidi hõredamalt, üritasin hoida tempot 5:53 min/km. Selja taha ilmus üks meesterahvas, kes ütles, et mul olevat hea tempo ja ta jookseb minuga koos. Mul polnud selle vastu midagi. Samas oli minu plaan see rada läbida pigem tugeva trenni eesmärgil, ei kavatsenud ma sugugi joosta "veri ninast väljas". Hea oli joosta, rääkisime isegi juttu. 

Teadsin, et kui rada hargneb, tuleb hoida paremale, kus on asfaltkattega tee ja majad. Parempoolne rada pidi olema lihtsam ja lühem. Kummalisel kombel ma seesugust hargnemist ei näinudki. Hoopiski metsavaheteel, kus mina jooksin toimus veel üks hargnemine ja seal hoidsin siis paremale, aga ei olnud seal ei asfaldit ega maju. No läks veidi maad edasi ja varsti nägin, et minu paremalt käelt tuleb veel inimesi kusagilt juurde. Hästi, suutsin valida vale raja.

Mingil hetkel oli minu uuest jooksukaaslasest saanud jänes mulle, kuna ma ei suutnud enam tempot hoida ja sellises tempos veidi kehvema enesetundega jooksmine polnudki mul eesmärk. Tema aga hõikas pidevalt järele: "Tule nüüd, tule  nüüd!". Kuni 7. kilomeetrini pidasin sellises järelveetavas tandemis vastu, siis jäin nimme maha ja üritasin oma enesetunnet parandada. Tempo langes tugevalt, samas rajaprofiil muutus taaskord mägisemaks. Kohati meenutas rajaprofiil ka Kõva Mehe Jooksu. Ühtäkki pidi jooksma kuhugi orgu, hüppama üle oja ja siis jälle jooksma mäest üles. 

Esimene joogipunkt oli umbes 5,5 kilomeetril. Tegelikult oleks soovinud, et oleks juba veidi varem end kasta saanud. Huvitav leid, et pakuti ka veest läbiimbunud svamme nagu Euroopa või maailmameistrivõistlustel. See oli päris mõnus! Üks lisajoogipunkt oli pealtvaatajate poolt organiseeritud, võtsin ka sealt topsiku vett ja viimane joogipunkt oli 10. kilomeetril. 

8.-9. kilomeetri paiku oli üks äärmiselt ebameeldiv koht - põld. Jooksime mööda tolmust põldu, mööda kitsaid traktorivagusid. Päike paistis lagipähe ja jalgadel oli mööda konarlikke ja kitsaid traktorivagusid väga ebameeldiv joosta. Siis tahtsin küll, et see jooks lõppeks nüüd ja kohe. Õnneks peale põllul jooksmist sai veidi ka asfaldil joosta, tempo tõusis, oli ka rohkem rahvast raja ääres ergutamas ja tuju ning tempo paranesid. Viimase kilomeetri jooksin isegi 5:35 min/km tempos. 

Lõpuks tuli ka finiš ja sain medali kaela. Oli see vast jooks. 

Medal on ilus!

Peagi sain S-ga kokku, kes oli väga hea jooksu teinud ja ta oli rajast ülimalt vaimustuses. Muidugi on ta Tartu Jooksumaratoni läbimise ettevalmistuseks ennast harjutanud mägedest jooksmisega. 

Varsti liikusime supi järjekorda. Pean tunnistama, et sel korral oli ülihea supp või oli mu kõht väga tühi. Pärast supi söömist liikusime oma asjadega uuesti 1,5. kilomeetri tapjamäe suunas, kus meie Discgolfi kaaslased ootasid ja tegime väikese peatuse Viljandi korteris.

Ammu ei ole lihased pärast jooksu niivõrd piimhapet täis olnud ja järgnevatel päevadel tunda andnud. Õhtul jätsin selle tõttu ujumistrenni minemata. 

Koos superjooksu teinud S-ga

10 õpetust Viljandi Järve Jooksult (need ei ole kindlasti universaalsed reeglid kõigile - pigem kehtivad minu puhul):

1)  Ära tee võistlusele eelneval päeval tugevat lihastrenni, kiirendusjooksu või remonti - valutavate lihastega on jooks palju vähem nauditavam!

2) Joo eelnevatel päevadel piisavalt vedelikku - ära koonerda!

3) Kui kahtled, kas panna pikad või lühikesed püksid (a la "äkki hakkab jooksu ajal külm"), siis tõenäoliselt ei hakka külm - pane lühikesed!

4) Pane ometi müts pähe!

5) Ära jookse kellegi teise järgi, eriti kui keegi kamandavalt ütleb: "Kas tuled juba?". Jookse enda tempoga!

6) Söö õiget toitu ja piisavalt! "Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga, õhtusöök anna vaenlasele"!

7) Ära söö eelneval õhtul kõhtu nii täis, et järgmisel hommikul on halb olla!

8) Treeningutesse rohkem vaheldust - ei tasu pidevalt lonkida tasasel rajaprofiilil samas tempos ja loota, et mägisemal rajal õnnestub sul väga kiiresti joosta. Aitab suvalisest lonkimisest, muretse endale jooksukava!

9) Kvaliteetne ööuni - ei lõunauinakutele tavapäevadel (v.a öövalvete päevadel)!

10) NB! Päikesekreem! Suutsin näo (eeskätt nina) ära kõrvetada ja ööuni oli selle ning valutavate lihaste tõttu taaskord häiritud.

Aeg: 1:18:21
kilometraaž: 11,98 km
Koht: 2264 (2777 st)
Nkoht: 595 (924 st)
Vanuseklassi koht: 270 (405-st)
Avg pulss: 177
Max pulss: 190
Avg kiirus: 6:32 min/km

Üllatusvõistlus

Kuna tuleval pühapäeval oli lähedastega plaanis Viljandisse minna, siis täna tekkis ekspromt mõte, et võiks võtta osa ka Ümber Viljandi Järve jooksust. Pole nimetatud võistlusel varem kunagi käinud, kuid erinevatest allikatest olen lugenud, et tegemist on üpris tugevat pingutust nõudva võistlusega.

Ei saa just öelda, et oleksin väga heas vormis arvestades seda, et eelmise nädala lõpus olev jooks oli väga hädine, kui mõttest registreerimiseni kulus seekord erakordselt vähe aega.

Üks huvitav lugemine siin.

Jooks toimub tänavu 87. korda ja osalejaid saabub üle Eesti üle 5000 inimese. Rada kulgeb Viljandi järve ääres peamiselt kruusakattega teedel ja metsateedel. Kilomeetreid ca 12 km. Rajal on 2 joogipunkti. Täna õhtuni on veel soodusreigstreerimine.

Tule ka!

Viljandi Järve Jooksu kaart aastast 2013

PS! Üks jooksuvõistlus on veel idanemas. Täna sellest ei räägi. Püsi lainel ;)

Parkmetsa jooks 2016

Allikas: Stuudiopunkt

Osalesin Parkmetsa jooksul teist korda (viimati 2013. aastal) ja tegemist oli minu 2016. aasta esimesese jooksuvõistlusega. Terve võistlusele eelneva nädala jooksul ei mõelnud ma kordagi jooksule. Mõtted olid ainult töölainel, kuna nädalasse mahtus 1,5 valvet (sealhulgas reede hommikul lõppenud öövalve). Ainuke asi, millest ma mõtlesin, et millal saaks ainult magada. Sealhulgas laupäeval. Laupäeval kl 10 paiku ärgates kaalusin ma väsimuse tõttu jooksule minemata jätmist. Jõudsin kahetseda, et  olin jooksule registreerinud mitte kõige soodsamal ajal, mistõttu otsustasin siiski treeningjooksu mõttes Parkmetsa jooksule minna.. Pealegi oli tuttavaid inimesi ka võistlusele minemas. 

Minek sattus üpris viimasele hetkele. Kohale jõudsin vaevalt 20 minutit enne starti. Vahetult enne võistluse algust nägin ka Sigridit, kel olid jooksu osas ambitsioonikamad plaanid. Siiski startisime koos jooksjate tagumisest otsast. Peale stardipauku kulus omajagu aega (27 sekundit!), et üle stardijoone saada. Aga ma ei muretsenud, kuna kavatsesin võtta rahulikult ja tunnetada oma keha. Isegi GPS-i ei suutnud ma kellal õigel ajal sisse lülitada. Õigupoolest sisse ma lülitasin, kuid kilometraaži hakkas kell lugema alles 0,5 kilomeetrit hiljem. Kõik vurasid minust mööda, aga mind see ei morjendanud. Mina jooksin oma jooksu ja unistasin voodist. Mingil hetkel avastasin, et enam ei joosta minust mööda, vaid eesmiste seljad tulevad mulle üha lähemale. Nii ma siis järjest noppisin eesolevaid jooksjaid. Tempo tundus üpris jõukohane (5:20 - 6:04). Joogipunkti ootasin küll veidi varem. Veel veidi ja oligi finiš silmapiiril. Jõuvarusid jätkus isegi lõpuspurdiks. Kui mul poleks valvete poolest sellist hullu nädalat olnud ja paar kiiremat trenni oleks veel enne võistlust olnud, siis ehk oleks ajalise paranduse ka teinud. Aga OLEKS on paha poiss. Suures plaanis jäin enda hooaja esimese jooksuga rahule. 

Aeg: 40:01
Koht: 307 (484st)
Nkoht: 106 (244st)
Vanuseklassi koht: 54 
Avg pulss: 183
Max pulss: 196
Avg kiirus: 5:36 min/km

Vilets jooksukuu jätkub?

Allikas

Piinlik eneselegi tunnistada, kuid märtsikuu on üle 8 kuu kõige kehvema kilometraažiga kuu. Kokku jõudsin jooksma AINULT VIIEL korral ja kogusin jooksukilomeetreid 28,29 km. Ja see ei ole aprillinali! Enamik jooksudest olid kehva enesetundega.

Millegipärast kehtib minu puhul seaduspärasus: mida vähem jooksen, seda vähem kibelen uuesti jooksurajale. Ja hetkel tundub, et sellest nõiaringist välja ei saa.

Täna tehes aprillikuu esimest jooksu tundub, et halb enesetunne jätkub. Jalad on töntsid, vaim annab liiga kergelt alla, kokkuvõttes väga raske oli. Järgmise nädala lõpus pärast mitut valvet on plaanis Parkmetsa jooksule minna. Kas tasub üldse minna? 

Allikas

Märtsikuus hakkasin käima ujumistrennis. Siiani olen kõigis ehk kahes trennis käinud ja olen sellest trennist vaimustuses. Oleme õppinud selili ujumise käte tehnikat, delfiinistiilis ujumise jalgade tehnikat, kukerpallitamist, kroolistiilis ujumise jalgu ja hingamist. Väga vahva trenn!

Veel käisin märtsis päev enne soojamaareisile sõitmist uisutamas. Oli see alles kontrast! Kahjuks tugeva seljavalu tõttu väga uljalt uisutada ei saanud.

Tahaks loota, et märts oli lihtsalt ajutine madalseis ja edasi läheb aina paremaks. 

Läbisegi kõigest

Annan endast väheke märku. Märtsikuu on kohe-kohe lõpule jõudmas. 

Märtsikuu võib jagada kolmeks perioodiks: aeg enne reisi, reisil olek ja aeg peale reisi. Enne reisi oli tööalaselt väga pöörane nagu ka praegu pärast reisi. Hetkel olen ametis ühe ettekande tegemisega, mis valmib väga visalt.

Rääkides reisist, siis valdasid mind enne, pärast reisi ja selle ajal erinevad tunded. Enne reisi oli ootusärevus reisi ja kauaoodatud puhkuse ees suur. Kui pidevalt intensiivselt tööd teha, siis mingil hetkel hakkab "kett maha jooksma" ja reis tuli just õigel ajal, et aeg maha võtta. Ka minul olid väikesed eelarvamused reisi sihtkoha suhtes. Tavaline palpisaar ju.

Sõitsime Kanaari saartest suurimale Tenerife saarele. Meie hotell paiknes saare põhjarannikul musta vulkaanilise liivaga Puerto de la Cruzis, mis on ajalooliselt esimene Tenerife kuurortlinn. Praegu on soodsa kliima tõttu populaarsemad saare lõunarannikul olevad kuurortlinnas Playa de las Americas ja Los Cristianos. Miks ma ütlen kliima, sest keset saart on vulkaan Teide, mis on ühtlasi Hispiaania kõrgeim mäetipp, olles merepinnast 3718 meetri kõrgusel merepinnast. Nimetatud vulkaan, mis purkas viimati 1909. aastal, jaotab saare kaheks erinevaks kliimavööndiks. Vulkaani varjus asuv saare loodeosa on niiske ja lopsaka troopilise taimkattega, lõunaosa on kuum, kivine ja kuiv. 

Õnnetus või mitte, olime ainsate eestlastena tervest lennukist saare põhjaosas, kus oli veidi jahedam ilm. Lausa nii jahe, et inimesed käisid seal jopedega. Minul olid kaasas vaid suvised kleidid, paar õhukest kampsunit ja kevadmantel. Temperatuur kuni 18*C ja tuuline. Esimestel reisipäevadel oli mul väga tugev alaseljavalu, mistõttu olin olukorras veel rohkem pettunud. Paar päeva hiljem, kui seljavalu kaebused näitasid vähenemise märku (suutsin juba kõndida rohkem kui 1 km), otsustasime külastada meie linnas paiknevat kuulsat loomaparki "Loro Parque". Veetsime pargis 5 h - gorillad, pingviinid, mõõkvaalade-/delfiinide- ja merilõvideshow jne. 

Järgmistel päevadel rentsime auto, põrutasime Teide tippu pealpool pilvi imelist vaadet nautima ja edasi veetsime aega saare lõunarannikul, sõime mitmel korral mereandidega Paellat ja päevitasime end pruuniks. Nii uskumatu, kui see ka pole, sain ma Kanaaridel aru, et ka kõrvu peaks päikesekreemiga kreemitama, kuna need kõrbevad muidu ära.

Reisi lõpus oli väga kahju lahkuda, sest hispaanlased oli supersõbralikud, toit oli imehea ja ka põhjarannikul muutus ilm soojemaks. Eelarvamustest vabanenuna võin öelda, et soovitan minna Tenerifele, kuna saare loodus on väga mitmekesine (eriti kui sõita Teide tippu ja tagasi), võimsad kiirteed, kuna võimas on hullata 2-meetristes ookeanilainetes Los Giganteses, kui tahad külastada Loro Parque-i (mida 1993. aastal külastas ka Michael Jackson), kui tahad ronida Hispiaania kõrgeima mäe tippu, kui tahad nautida rannamõnusid, kui tahad süüa hästi ja  kui oled väsinud, et kohalikud peavad sind alailma venelaseks (nagu paljude teiste riikide kuurortites).

Loro Parque - delfiinishow

Teel Teide tippu, pealpool pilvi

Teide tipus, 3718 m merepinnast.

Sünnipäevalaps basseinis

Puerto de la Cruzis viimast päeva

Sünnipäeva lõunasöök - Paella mereandidega

Playa de las Americas

Reisil olles lugesin läbi Stig Rästa raamatu "Minu Kennedy". Kas see just "must read" checklisti kuulub, on küsitav, kuid ma ei saa ka öelda, et ma kahetseks, et kulutasin oma aega selle raamatu lugemisele.

Tagasi Eestis, otsustasime elukaaslasega minna täiskasvanute ujumiskursusele Reval Spordiklubis. Möödunud pühapäeva õhtul sai esimeses treenis käidud ja emotsioonid on laes. Läksime kursusele, mitte seetõttu, et me ei oskaks ujuda, kuid tore oleks tehnikat lihvida. Eriti, mis puudutab kroolimist ja kuidas efektiivsemalt vees ja vee peal hingata. Veel õppisime vees kukerpalle tegema, mis on oluline oskus kroolis edasi-tagasi ujumise puhul. Ootan põnevusega juba uut tundi. Seltskond on lahe ja ujumistreener ka tore.

Märtsis oli mul plaanis liituda ka Sparta spordiklubi maratoni jooksugrupiga. Eile pidingi esimest korda tundi minema. Olin nädalast väga väsinud, sealhulgas 2 magamata ööd (öövalve + ühel ööl ei tulnud lihtsalt und), kaalusin plusse ja miinuseid ning otsustasin siiski nimetatud trenniga esialgu mitte liituda. 

Blogi pealkiri "Minu jooksumaailm" tundub viimasel ajal suhteliselt küsitav, kuna jooksukilomeetreid väga palju ei ole kogunenud. Põhjuseks on olnud väsimus, kehv trenn selja- kaelavalu tõttu jne. Hetkel ei oska ma öelda, mis saab minu edasistest jooksutrennidest, võistlustest. Uljalt registreerisin end aga Parkmetsa jooksule, kus ma pole mitu aastat käinud, kuid elame-näeme.

Suure küsimärgi all on maratonil osalemine, kuna hetkel ei treeni ma kindla kava järgi, ega oma mingisugust tulevikuvisiooni selle osas.

Ei-kaota-veel-lootust-Miina

Mis? Kus? Millal?

Kus ma olen ja mis ma teen? 

Olen olnud ja olen siiani tööalaselt väga hõivatud. Eemalolek blogist ja Instagramist on andnud vaba aega. Vaba aega tegutsemiseks ja mõtisklemiseks paljude asjade üle.

Veebruarikuu kokkuvõte ootab postitamist ja hetkel ilmselt jääbki ooterežiimile.

Vahepeal lugesin ühe põneva raamatu läbi - B.Ambridge "Testi oma psühholoogilist intelligentsust".

Raamatus on juttu sellest, miks ja kuidas inimesed millestki mõtlevad. Lihtsustatud näide: kui keegi teile ütleb kirurg, siis enamik inimesi seostab seda meessoost isikuga.

Veebruaris sai käidud Palat 205 põgenemistoas, mis oli väga äge. Ülivõimas oli põgenemistoast väljuda teades, et kuulud 1/6 inimeste sekka, kes on sealt põgenenud.

Käes on märts - minu sünnipäevakuu. Sel aastal tuleb sünnipäev teistmoodi, nimelt põrutan kahe päeva pärast Hispaaniasse ja loodan, et tagasi tulles on akud laetud, et asuda tegudele. Võimalik, et midagi põnevat on tulemas.

Allikas

Jaanuari kokkuvõte

Uut aastat alustasin suurte eesmärkide püstitusega. Lisaks sellele on mul hea meel öelda, et 1.jaanuarist alates olen otsustanud alkoholitarbimisele piiri tõmmata. Mitte, et mul sellega kunagi probleeme oleks, kuid 1 kuu ilma alkoholita on iseenesest väga tore. Vähem kulutusi, vähem mõttetuid kaloreid.

Kuu esimese poole märksõnadeks olid tugevad miinuskraadid ja jätkuv pimedus. Kohe kuidagi ei tahtnud välja külma kätte trenni minna tegema. Ühel korral käisime koos elukaaslasega Reval Sport spordiklubi jõusaalis. Minu elukaaslane oli rohkest jõusaali atribuutikast väga vaimustuses, mind pigem häiris see tohutult suur spordikompleks, kus inimene rassis tihedalt inimese kõrval.

Jaanuaris jõudsin korra nii uisutama kui suusatama. Uisutamine piirdus küll 15 minutilise sutsakaga Tartu laululaval, kuna -20*C pakasega suutsin oma varbad nii ära külmetada, et 15 minutit peale uiskude jalga tõmbamist ma neid füüsiliselt enam ei tundnud. 

Suusatamine nägi välja selline, et mäest üles (Vooremäel on jõhkrad tõusud) liikusin suusad jalas kiirema kõnnisammuga, et siis suusatades kiiresti mäest alla lasta. Ma lihtsalt armastan mäest alla laskmist. Kahel korral panin ka külje maha, kuid arvestades seda, et korra aastas jõuan suusatama, on see ilmselt rahuldav tulemus. Kokku läbisime 6,5 kilomeetrit 1 h 21 min jooksul.

Eelmine nädal oli nii tööalaselt kui ka kodus olles keeruline. Tööd oli palju ja ka kodus oli pingeline õhkkond, kuna terve nädala elas koos minu ja minu elukaaslasega ka mu elukaaslase vend. Kas te kujutate ette 29,5 m2 suurusel pinnal kolmekesi elamist?! Mulle mõjus see kuidagi ahistavalt, eriti veel see, kui külalise uinumisharjumused on hoopiski midagi muud, kui meil kahel. See kõik päädis sellega, et alates laupävast (30.01) olen vaevelnud nohu käes. Pühapäeva öösel öövalves tekkis ka palavik ja selle kõige tõttu oli tööl väga nigel olla. Seega minu sportlikud plaanid jaanuari viimaseks nädalaks nurjusid suures osas.

Kokkuvõtvalt jõudsin ma jooksma 9 korral, kokku läbisin 54,06 kilomeetrit ja ajaliselt kulus 7 h 44 min. Mõni jooks oli parem kui teine. Keskmine kiirus 9 jooksu peale oli 7 km/h, keskmine pulss 150 x/min.

1. jaanuari võtsin vastu Discgolfi mängides, kuid see oli suhteliselt keeruline ettevõtmine, kuna miinuskraade oli ka sel päeval piisavalt. 

Kahel korral käisin jõusaalis, proovisin kodus ka veidi plankida.

Veel muretsesin vahurulli, millega asjatamise olen treeningkalendrisse kirja pannud ainult ühel korral. 

Lisaks treeningule olen hakanud rohkem tähelepanu pöörama kodusele toidu tegemisele. Arenguruumi on aga piisavalt.

PS: Kui keegi teab Tallinnas (kesklinn või kalamaja) või Tartus mõnda head selja trenni, siis palun kirjutade kommentaaridesse. Sagedaste selja- ja kaelavaevuste tõttu olen seesuguse trenni otsingul.

Kui jooksmine muutub üksluiseks, siis ...

... mine suusatama!

Welcher salat - lihtne ja maitsev

Täna räägin ma Teile minu lemmiksalatist. Googeldades Te selle salati retsepti ei leia, seega soovitan edasi lugeda ja seda retsepti katsetada.

Welcher salat on Saksa salat, mida esimest korda proovisin ~10 aastat tagasi, kui mu ema ühe saksakeelse ajakirja näitel seda valmistas. Nüüd kuulub see salat nii pidulikumale kui ka igapäevasele lauale. Seni ei ole see salat kedagi ükskõikseks jätnud.

Olen retsepti enda käe järgi pisut kohandanud, kuid suures plaanis on salat selline nagu originaalis.

Koostisosad:
metsapähklid 60g
poole sidruni mahl
1 sidruniviil koos koorega
majonees (Provansaal)
külmutatud oad (1/2 pakki)
külmutatud miniporgandid (1/2 pakki)
sool
pipar
(idud)
(till)

Keeda vähese soolaga eraldi kastrulites miniporgandid ja külmutatud oad. Jahuta keedetud aedviljad toatemperatuuril maha. Lõika aedviljad suupärasteks tükkideks. Peenesta metsapähklid. Lõika sidrun pooleks, pigista poole sidruni mahl kaussi. Sidruniviil lõika väikesteks tükkideks. Pane suuremasse kaussi aedviljad, lisa poole sidruni mahl, tükeldatud sidrun ja metsapähklid. Sega toiduained kokku, lisa sool, pipar ja majonees. Aseta salatikauss 1 tunniks külmkappi. Ja vola, ongi valmis!

Vabandan piltide kehva kvaliteedi pärast!

Kolmapäeval on toimumas üks huvitav üritus, millest peagi kõnelen ka blogis.

Eesmärgid aastaks 2016

On kolmekuningapäev ja viimane aeg 2016. aasta eesmärgid lauale laduda. Nimetagem 2016. aastat minu jaoks üleminekuaastaks ehk harjumist uue töö- ja elukorraldusega Tallinnas. Selleks, et hoida ennast rohkem kursil ja motiveerituna, püstitan mõned eesmärgid.


1. Regulaarne treening - üritan vähemalt 3 trenni nädalasse mahutada. Eks näis, kuidas see reaalsuses toimib.

2. Rekord mõnel tervisespordivõistlusel - Eelkõige panustan maratonis (4 h 51 min) ja poolmaratonis (2 h 00 min 45 sek) jooksuaja parandamisele. Samas vajab ka 10-kilomeetrit ajaparendust  (10-kilomeetri isiklik parim on joostud 2008. aastal ajaga 54 min 41 sek).

3. Jooksukilometraaži tõstmine - seni olen jooksnud kõige enam 2014. aastal 800,48 km. Jooksukilometraaži tõstmine on üsna reaalne eesmärk ja võiks aidata kaasa ka jooksutulemuste paranemisele. Üritaks võimalikult 1000 kilomeetri lähedale saada.

4. Ujumises võiks mingisugune areng toimuda - kroolimine. Olen kaalunud ka ujumistreeningusse minemist.

5. Triatlonile?  - kui aega ja energiat jätkub, siis võiksin proovida mõnel lühemal triatlonil osalemist.

6. Toitumine, toitumine, toitumine! - Üritan rohkem jälgida, mida suhu satub. Ka blogisse tulevad tervislikumast toitumisest postitused.

7. Keha rasvaprotsendi alandamine, kehakaalu langetamine

8. Mõni uus tegevus, spordiala, toit

9. Perekonnaga aja veetmine

10. Reis välisriiki - ilmselt saab see toimuma alles juunikuus, mil on mul puhkus

11. Õpi kuduma! - Ma oskan üsna rahuldavalt tikkida ja õmblusmasinaga õmmelda, kuid kudumise oskus on mul väga puudulik. 

12. Loe ilukirjanduslikke ja erialaseid raamatuid

13. Vene keele oskus võiks olla rohkem arenenud kui praegu 4 kuuga.

14. Omandada rohkelt teadmisi ja kogemusi erialaselt

15. Võiks ilmuda artikkel erialases väljaandes


Asugem tegudele!

2015. aasta kokkuvõte

HEAD UUT AASTAT!

2015.a aasta jääb mulle meelde üsna eduka ja huvitava aastana. Edu saatis mind rohkem just seal, kuhu panustasin rohkelt higi, energiat ja pisaraid ehk ülikooli lõpetamine ja soovitud erialale sisseastumine. Vähem keskendusin aasta jooksul füüsilise vormi ja tulemuste parandamisele ning tõepoolest ei ole midagi väga silmapaistvat enne näidata. Kuid kokkuvõttes pean ma ütlema, et oli ÕNNELIK AASTA! Aga enne, kui saab 2016. aastaga edasi minna, tuleks korraks vaadata tagasi 2015.a aasta eesmärkidele:

1. Tahan ülikooli edukalt ära lõpetada. TEHTUD! Lõpueksam läks üle ootuste hästi ja veidi kergema südamega asusin juunikuus residentuuri sisseastumiseksamiks õppima.

Ülikooli lõpetamine

2. Tahan soovitud erialale sisse saada. TEHTUD! Tõenäoliselt oli see minu jaoks 2015. aasta parima eesmärgi täitumine. Väheke ootamatuna tuli aga samm, et pidin selle erialavaliku tõttu Tartust Tallinna kolima. Siiski siiani ei ole veel kahtsenud, et nõnda läks.

3. Tahan treeningutes olla võimalikult järjepidev. Suures plaanis olen sellega hakkama saanud. Suvekuud olid õppimise, haigestumise ja reisi tõttu suhteliselt kehva treeningkoormusega. Aasta jooksul üritasin vähemalt miinimumprogrammi täita ehk nädalas pidi olema vähemalt 2 (jooksu)trenni. 2 jooksutrenni nädalas on naeruväärselt vähe, kuid kiire ja intensiivse elutempo juures sageli rohkemaks aega ei jätku. 

4. Lugeda palju ilukirjanduslikke teoseid. Kehvasti! See eesmärk jääb jälle täitmata. Pean tõdema, et viimasel ajal on raske leida huvitavat raamatut. Mitu ilukirjanduslikku teost on juba tükk aega pooleli: "Jooksjana sündinud", "Operatsioonilambi valgusel" jt.

Soovitage häid ilukirjanduslikke raamatuid!

5. Olla avatud erinevatele teadmistele. See on väga üldsõnaline eesmärk. Tõepoolest olen üritanud olla päevakajaliste teemadega kursis. 

6. Loodan, et tööl käimine ei sega minu lõpueksamiks ja sisseastumisteks valmistumist. TEHTUD!

7. Suvel või hiljemalt sügisel võiks võtta osa mõnest toredast rahvaspordiüritusest. TEHTUD! Võtsin sel aastal osa viiest rahvaspordivõistlusest (Skechers 5 km; Nike Noortejooks; Tartu Sügisjooks 10 km; Tartu Novembrijooks), sealhulgas esmakordselt ühest rattavõistlusest (SEB Tartu Rattamaraton), veel kahest heategevuslikust jooksust (Wow jooks; Heateo jooks) ja aasta lõpetuseks Pekist priiks jooks-matkast, mille katkestasin 27.kilomeetril.

SEB Tartu Rattamaratoni finišis

8. Toitumine vajab kindlasti edasist põhjalikumat jälgimist. Täielik ebaõnnestumine! Totaalne nurjumine! Tõenäoliselt on see võtmepunktike koos vähese treeningkoormusega, miks sportlikud tulemused olid kesised ja väljanägemine on jätkuvalt hirmus.

9. Korduspunktid aastast 2014. Tahan iseseisva eluga kenasti edaspidigi hakkama saada. Mõelda vähem mõttetutest asjadest. Olla positiivse ellusuhtumisega. Usun, et jah.

10. Olla kultuurne: teater, kino, kontsert. Ei saaks kurta vähese kultuursuse üle 2015. aastal. Toon siinkohal välja parimad teatri-, kino- ja kontserdielamused.

Tallinna Linnateatri lavastus "Aju jaht" - Võimalik, et tegu on parima lavastusega, mida kunagi olen näinud. Minge kindlasti vaatama!

Filmielamustest on meeldejäävaimad: "Eakas algaja" ("The Intern"), "Kõnd" ("The Walk"), ja "Vehkleja".

"Svjata Vatra" Viljandi Pärimusmuusikafestivalil.

11. Leida aega lähedaste ja sõprade jaoks. Tehtud! Kindlasti saaks ka paremini, kuid tasakaal on võtmesõna. 

12. Olla endaga igakülgselt rahul. "Igakülgselt" rahul ma endaga ei ole, eriti mis puudutab sportlikku vormi ja väljanägemist.

13. Pärast lõpetamist ja sisseatumiskatseid tahaks teha ühe mõnusa soojamaareisi. Käisin juuli alguses Itaalias. Päike, Itaalia köök, imelised linnad, soojad inimesed - see oli tõesti suurepärane reis!

14. Proovida midagi uut ja põnevat. 

Huvitavad uued võistlused/sportlikud üritused: SEB Rattamaraton, Wow Run, Pekist Priiks

Käisin kahel korral NRC jooksutrennis.

Jooksin enda 25-sünnipäeval 25-kilomeetrit.

Sünnipäevajooksu teekond

Uued põnevad spordiharrastused: süstamatk, discgolf, vibulaskmine.

2015. aasta Aasta Mäng - Discgolf

Süstamatk Võhandul

Käisin esimest korda kardiopulmonaalsel koormustestil oma viletsat vormi imetlemas :D

Käisin esimest korda maniküüris. Olen varasemalt korduvalt pediküüris käinud, kuid maniküüri jõudsin esimest korda alles 2015. aastal.

Uued toiduained: alates septembrist 2015 olen hommikusöögiks hakanud valmistama hommikuputru (kaerahelbeputru). Uutest lemmikutest veel Couscous puder. Karbid Itaalias.

Sain testida Valio Eesti piimatooteid. Aitäh, Valio!

Valio Eesti piimatooted

Käisin Loomaaias üle 20 aasta.

Loomaaias koos Kameruni kääbuskitsega

Külastasin Teletorni.

Oskan Nexplanonit paigaldada.

15. Oska puhata! Mul on probleem, ma ei oska puhata. Jõulud ja aastavahetus olid üle 4 kuu esimene kord, kui ma ei mõelnud tööst/koolist. Viibisin lähedaste seltskonnas ja sõin head ning paremat.

2015. aastal külastasin kolme spaad: Laulasmaa spaa, Tallink Spa Hotell ja Kubija Spaa.

Juuli alguses käisin Itaalias.        

Veneetsias

Aasta numbrites ja kokkuvõtlikult:

• Kokku läbisin erineval viisil 1678, 46 km (2014.a 1475, 18 km)

• Jooks (116 korda): 700,65 km (2014.a 800,48 km; 106 korda), aeg 87 h 35 min 94 h 28 min (2014.a 94 h 28 min), keskmine kiirus 8,0 km/h (2014.a 8,5 km/h), keskmine pulss 155x/min (2014.a 161x/min)

Kuude lõikes jooksukilometraaž

• Rattaga läbisin 221 km (2014.a 336 km)

• Suusatasin ? km - Mäesuusatamine Kuutsemäel 3 h ( 2014.a 16,1 km)

• Ujusin (7 korda): 2,9 km (2014.a 14 korda; 12,65 km)

• Vesiaeroobika (1 korda): 42 min

• Uisutamine 0 km  -  ( 2014.a 0 km)

• Jõusaal + jõuharjutused ( 21 päeval )

• Kõnd 698,7 km (2014.a 301,93 km)
• Süstamatk 17 km (3 h 43 min)
• Discgolf 13 korda (37,58 km; palju tunde)

Võistlused (5 võistlust):

• Skechers 5 km jooks

• Nike Noortejooks

• 18. Tartu Rattamaraton

• Tartu Sügisjooks 10 km
• Tartu Novembrijooks

2015. aasta oli õnnelik aasta. 

Loodetavasti pakub 2016. aasta suurepäraseid elamusi, rohkelt enesetoestust ja on samuti hea aasta!