Läbisegi kõigest

Annan endast väheke märku. Märtsikuu on kohe-kohe lõpule jõudmas. 

Märtsikuu võib jagada kolmeks perioodiks: aeg enne reisi, reisil olek ja aeg peale reisi. Enne reisi oli tööalaselt väga pöörane nagu ka praegu pärast reisi. Hetkel olen ametis ühe ettekande tegemisega, mis valmib väga visalt.

Rääkides reisist, siis valdasid mind enne, pärast reisi ja selle ajal erinevad tunded. Enne reisi oli ootusärevus reisi ja kauaoodatud puhkuse ees suur. Kui pidevalt intensiivselt tööd teha, siis mingil hetkel hakkab "kett maha jooksma" ja reis tuli just õigel ajal, et aeg maha võtta. Ka minul olid väikesed eelarvamused reisi sihtkoha suhtes. Tavaline palpisaar ju.

Sõitsime Kanaari saartest suurimale Tenerife saarele. Meie hotell paiknes saare põhjarannikul musta vulkaanilise liivaga Puerto de la Cruzis, mis on ajalooliselt esimene Tenerife kuurortlinn. Praegu on soodsa kliima tõttu populaarsemad saare lõunarannikul olevad kuurortlinnas Playa de las Americas ja Los Cristianos. Miks ma ütlen kliima, sest keset saart on vulkaan Teide, mis on ühtlasi Hispiaania kõrgeim mäetipp, olles merepinnast 3718 meetri kõrgusel merepinnast. Nimetatud vulkaan, mis purkas viimati 1909. aastal, jaotab saare kaheks erinevaks kliimavööndiks. Vulkaani varjus asuv saare loodeosa on niiske ja lopsaka troopilise taimkattega, lõunaosa on kuum, kivine ja kuiv. 

Õnnetus või mitte, olime ainsate eestlastena tervest lennukist saare põhjaosas, kus oli veidi jahedam ilm. Lausa nii jahe, et inimesed käisid seal jopedega. Minul olid kaasas vaid suvised kleidid, paar õhukest kampsunit ja kevadmantel. Temperatuur kuni 18*C ja tuuline. Esimestel reisipäevadel oli mul väga tugev alaseljavalu, mistõttu olin olukorras veel rohkem pettunud. Paar päeva hiljem, kui seljavalu kaebused näitasid vähenemise märku (suutsin juba kõndida rohkem kui 1 km), otsustasime külastada meie linnas paiknevat kuulsat loomaparki "Loro Parque". Veetsime pargis 5 h - gorillad, pingviinid, mõõkvaalade-/delfiinide- ja merilõvideshow jne. 

Järgmistel päevadel rentsime auto, põrutasime Teide tippu pealpool pilvi imelist vaadet nautima ja edasi veetsime aega saare lõunarannikul, sõime mitmel korral mereandidega Paellat ja päevitasime end pruuniks. Nii uskumatu, kui see ka pole, sain ma Kanaaridel aru, et ka kõrvu peaks päikesekreemiga kreemitama, kuna need kõrbevad muidu ära.

Reisi lõpus oli väga kahju lahkuda, sest hispaanlased oli supersõbralikud, toit oli imehea ja ka põhjarannikul muutus ilm soojemaks. Eelarvamustest vabanenuna võin öelda, et soovitan minna Tenerifele, kuna saare loodus on väga mitmekesine (eriti kui sõita Teide tippu ja tagasi), võimsad kiirteed, kuna võimas on hullata 2-meetristes ookeanilainetes Los Giganteses, kui tahad külastada Loro Parque-i (mida 1993. aastal külastas ka Michael Jackson), kui tahad ronida Hispiaania kõrgeima mäe tippu, kui tahad nautida rannamõnusid, kui tahad süüa hästi ja  kui oled väsinud, et kohalikud peavad sind alailma venelaseks (nagu paljude teiste riikide kuurortites).

Loro Parque - delfiinishow

Teel Teide tippu, pealpool pilvi

Teide tipus, 3718 m merepinnast.

Sünnipäevalaps basseinis

Puerto de la Cruzis viimast päeva

Sünnipäeva lõunasöök - Paella mereandidega

Playa de las Americas

Reisil olles lugesin läbi Stig Rästa raamatu "Minu Kennedy". Kas see just "must read" checklisti kuulub, on küsitav, kuid ma ei saa ka öelda, et ma kahetseks, et kulutasin oma aega selle raamatu lugemisele.

Tagasi Eestis, otsustasime elukaaslasega minna täiskasvanute ujumiskursusele Reval Spordiklubis. Möödunud pühapäeva õhtul sai esimeses treenis käidud ja emotsioonid on laes. Läksime kursusele, mitte seetõttu, et me ei oskaks ujuda, kuid tore oleks tehnikat lihvida. Eriti, mis puudutab kroolimist ja kuidas efektiivsemalt vees ja vee peal hingata. Veel õppisime vees kukerpalle tegema, mis on oluline oskus kroolis edasi-tagasi ujumise puhul. Ootan põnevusega juba uut tundi. Seltskond on lahe ja ujumistreener ka tore.

Märtsis oli mul plaanis liituda ka Sparta spordiklubi maratoni jooksugrupiga. Eile pidingi esimest korda tundi minema. Olin nädalast väga väsinud, sealhulgas 2 magamata ööd (öövalve + ühel ööl ei tulnud lihtsalt und), kaalusin plusse ja miinuseid ning otsustasin siiski nimetatud trenniga esialgu mitte liituda. 

Blogi pealkiri "Minu jooksumaailm" tundub viimasel ajal suhteliselt küsitav, kuna jooksukilomeetreid väga palju ei ole kogunenud. Põhjuseks on olnud väsimus, kehv trenn selja- kaelavalu tõttu jne. Hetkel ei oska ma öelda, mis saab minu edasistest jooksutrennidest, võistlustest. Uljalt registreerisin end aga Parkmetsa jooksule, kus ma pole mitu aastat käinud, kuid elame-näeme.

Suure küsimärgi all on maratonil osalemine, kuna hetkel ei treeni ma kindla kava järgi, ega oma mingisugust tulevikuvisiooni selle osas.

Ei-kaota-veel-lootust-Miina

Mis? Kus? Millal?

Kus ma olen ja mis ma teen? 

Olen olnud ja olen siiani tööalaselt väga hõivatud. Eemalolek blogist ja Instagramist on andnud vaba aega. Vaba aega tegutsemiseks ja mõtisklemiseks paljude asjade üle.

Veebruarikuu kokkuvõte ootab postitamist ja hetkel ilmselt jääbki ooterežiimile.

Vahepeal lugesin ühe põneva raamatu läbi - B.Ambridge "Testi oma psühholoogilist intelligentsust".

Raamatus on juttu sellest, miks ja kuidas inimesed millestki mõtlevad. Lihtsustatud näide: kui keegi teile ütleb kirurg, siis enamik inimesi seostab seda meessoost isikuga.

Veebruaris sai käidud Palat 205 põgenemistoas, mis oli väga äge. Ülivõimas oli põgenemistoast väljuda teades, et kuulud 1/6 inimeste sekka, kes on sealt põgenenud.

Käes on märts - minu sünnipäevakuu. Sel aastal tuleb sünnipäev teistmoodi, nimelt põrutan kahe päeva pärast Hispaaniasse ja loodan, et tagasi tulles on akud laetud, et asuda tegudele. Võimalik, et midagi põnevat on tulemas.

Allikas

Jaanuari kokkuvõte

Uut aastat alustasin suurte eesmärkide püstitusega. Lisaks sellele on mul hea meel öelda, et 1.jaanuarist alates olen otsustanud alkoholitarbimisele piiri tõmmata. Mitte, et mul sellega kunagi probleeme oleks, kuid 1 kuu ilma alkoholita on iseenesest väga tore. Vähem kulutusi, vähem mõttetuid kaloreid.

Kuu esimese poole märksõnadeks olid tugevad miinuskraadid ja jätkuv pimedus. Kohe kuidagi ei tahtnud välja külma kätte trenni minna tegema. Ühel korral käisime koos elukaaslasega Reval Sport spordiklubi jõusaalis. Minu elukaaslane oli rohkest jõusaali atribuutikast väga vaimustuses, mind pigem häiris see tohutult suur spordikompleks, kus inimene rassis tihedalt inimese kõrval.

Jaanuaris jõudsin korra nii uisutama kui suusatama. Uisutamine piirdus küll 15 minutilise sutsakaga Tartu laululaval, kuna -20*C pakasega suutsin oma varbad nii ära külmetada, et 15 minutit peale uiskude jalga tõmbamist ma neid füüsiliselt enam ei tundnud. 

Suusatamine nägi välja selline, et mäest üles (Vooremäel on jõhkrad tõusud) liikusin suusad jalas kiirema kõnnisammuga, et siis suusatades kiiresti mäest alla lasta. Ma lihtsalt armastan mäest alla laskmist. Kahel korral panin ka külje maha, kuid arvestades seda, et korra aastas jõuan suusatama, on see ilmselt rahuldav tulemus. Kokku läbisime 6,5 kilomeetrit 1 h 21 min jooksul.

Eelmine nädal oli nii tööalaselt kui ka kodus olles keeruline. Tööd oli palju ja ka kodus oli pingeline õhkkond, kuna terve nädala elas koos minu ja minu elukaaslasega ka mu elukaaslase vend. Kas te kujutate ette 29,5 m2 suurusel pinnal kolmekesi elamist?! Mulle mõjus see kuidagi ahistavalt, eriti veel see, kui külalise uinumisharjumused on hoopiski midagi muud, kui meil kahel. See kõik päädis sellega, et alates laupävast (30.01) olen vaevelnud nohu käes. Pühapäeva öösel öövalves tekkis ka palavik ja selle kõige tõttu oli tööl väga nigel olla. Seega minu sportlikud plaanid jaanuari viimaseks nädalaks nurjusid suures osas.

Kokkuvõtvalt jõudsin ma jooksma 9 korral, kokku läbisin 54,06 kilomeetrit ja ajaliselt kulus 7 h 44 min. Mõni jooks oli parem kui teine. Keskmine kiirus 9 jooksu peale oli 7 km/h, keskmine pulss 150 x/min.

1. jaanuari võtsin vastu Discgolfi mängides, kuid see oli suhteliselt keeruline ettevõtmine, kuna miinuskraade oli ka sel päeval piisavalt. 

Kahel korral käisin jõusaalis, proovisin kodus ka veidi plankida.

Veel muretsesin vahurulli, millega asjatamise olen treeningkalendrisse kirja pannud ainult ühel korral. 

Lisaks treeningule olen hakanud rohkem tähelepanu pöörama kodusele toidu tegemisele. Arenguruumi on aga piisavalt.

PS: Kui keegi teab Tallinnas (kesklinn või kalamaja) või Tartus mõnda head selja trenni, siis palun kirjutade kommentaaridesse. Sagedaste selja- ja kaelavaevuste tõttu olen seesuguse trenni otsingul.

Kui jooksmine muutub üksluiseks, siis ...

... mine suusatama!

Welcher salat - lihtne ja maitsev

Täna räägin ma Teile minu lemmiksalatist. Googeldades Te selle salati retsepti ei leia, seega soovitan edasi lugeda ja seda retsepti katsetada.

Welcher salat on Saksa salat, mida esimest korda proovisin ~10 aastat tagasi, kui mu ema ühe saksakeelse ajakirja näitel seda valmistas. Nüüd kuulub see salat nii pidulikumale kui ka igapäevasele lauale. Seni ei ole see salat kedagi ükskõikseks jätnud.

Olen retsepti enda käe järgi pisut kohandanud, kuid suures plaanis on salat selline nagu originaalis.

Koostisosad:
metsapähklid 60g
poole sidruni mahl
1 sidruniviil koos koorega
majonees (Provansaal)
külmutatud oad (1/2 pakki)
külmutatud miniporgandid (1/2 pakki)
sool
pipar
(idud)
(till)

Keeda vähese soolaga eraldi kastrulites miniporgandid ja külmutatud oad. Jahuta keedetud aedviljad toatemperatuuril maha. Lõika aedviljad suupärasteks tükkideks. Peenesta metsapähklid. Lõika sidrun pooleks, pigista poole sidruni mahl kaussi. Sidruniviil lõika väikesteks tükkideks. Pane suuremasse kaussi aedviljad, lisa poole sidruni mahl, tükeldatud sidrun ja metsapähklid. Sega toiduained kokku, lisa sool, pipar ja majonees. Aseta salatikauss 1 tunniks külmkappi. Ja vola, ongi valmis!

Vabandan piltide kehva kvaliteedi pärast!

Kolmapäeval on toimumas üks huvitav üritus, millest peagi kõnelen ka blogis.

Eesmärgid aastaks 2016

On kolmekuningapäev ja viimane aeg 2016. aasta eesmärgid lauale laduda. Nimetagem 2016. aastat minu jaoks üleminekuaastaks ehk harjumist uue töö- ja elukorraldusega Tallinnas. Selleks, et hoida ennast rohkem kursil ja motiveerituna, püstitan mõned eesmärgid.


1. Regulaarne treening - üritan vähemalt 3 trenni nädalasse mahutada. Eks näis, kuidas see reaalsuses toimib.

2. Rekord mõnel tervisespordivõistlusel - Eelkõige panustan maratonis (4 h 51 min) ja poolmaratonis (2 h 00 min 45 sek) jooksuaja parandamisele. Samas vajab ka 10-kilomeetrit ajaparendust  (10-kilomeetri isiklik parim on joostud 2008. aastal ajaga 54 min 41 sek).

3. Jooksukilometraaži tõstmine - seni olen jooksnud kõige enam 2014. aastal 800,48 km. Jooksukilometraaži tõstmine on üsna reaalne eesmärk ja võiks aidata kaasa ka jooksutulemuste paranemisele. Üritaks võimalikult 1000 kilomeetri lähedale saada.

4. Ujumises võiks mingisugune areng toimuda - kroolimine. Olen kaalunud ka ujumistreeningusse minemist.

5. Triatlonile?  - kui aega ja energiat jätkub, siis võiksin proovida mõnel lühemal triatlonil osalemist.

6. Toitumine, toitumine, toitumine! - Üritan rohkem jälgida, mida suhu satub. Ka blogisse tulevad tervislikumast toitumisest postitused.

7. Keha rasvaprotsendi alandamine, kehakaalu langetamine

8. Mõni uus tegevus, spordiala, toit

9. Perekonnaga aja veetmine

10. Reis välisriiki - ilmselt saab see toimuma alles juunikuus, mil on mul puhkus

11. Õpi kuduma! - Ma oskan üsna rahuldavalt tikkida ja õmblusmasinaga õmmelda, kuid kudumise oskus on mul väga puudulik. 

12. Loe ilukirjanduslikke ja erialaseid raamatuid

13. Vene keele oskus võiks olla rohkem arenenud kui praegu 4 kuuga.

14. Omandada rohkelt teadmisi ja kogemusi erialaselt

15. Võiks ilmuda artikkel erialases väljaandes


Asugem tegudele!

2015. aasta kokkuvõte

HEAD UUT AASTAT!

2015.a aasta jääb mulle meelde üsna eduka ja huvitava aastana. Edu saatis mind rohkem just seal, kuhu panustasin rohkelt higi, energiat ja pisaraid ehk ülikooli lõpetamine ja soovitud erialale sisseastumine. Vähem keskendusin aasta jooksul füüsilise vormi ja tulemuste parandamisele ning tõepoolest ei ole midagi väga silmapaistvat enne näidata. Kuid kokkuvõttes pean ma ütlema, et oli ÕNNELIK AASTA! Aga enne, kui saab 2016. aastaga edasi minna, tuleks korraks vaadata tagasi 2015.a aasta eesmärkidele:

1. Tahan ülikooli edukalt ära lõpetada. TEHTUD! Lõpueksam läks üle ootuste hästi ja veidi kergema südamega asusin juunikuus residentuuri sisseastumiseksamiks õppima.

Ülikooli lõpetamine

2. Tahan soovitud erialale sisse saada. TEHTUD! Tõenäoliselt oli see minu jaoks 2015. aasta parima eesmärgi täitumine. Väheke ootamatuna tuli aga samm, et pidin selle erialavaliku tõttu Tartust Tallinna kolima. Siiski siiani ei ole veel kahtsenud, et nõnda läks.

3. Tahan treeningutes olla võimalikult järjepidev. Suures plaanis olen sellega hakkama saanud. Suvekuud olid õppimise, haigestumise ja reisi tõttu suhteliselt kehva treeningkoormusega. Aasta jooksul üritasin vähemalt miinimumprogrammi täita ehk nädalas pidi olema vähemalt 2 (jooksu)trenni. 2 jooksutrenni nädalas on naeruväärselt vähe, kuid kiire ja intensiivse elutempo juures sageli rohkemaks aega ei jätku. 

4. Lugeda palju ilukirjanduslikke teoseid. Kehvasti! See eesmärk jääb jälle täitmata. Pean tõdema, et viimasel ajal on raske leida huvitavat raamatut. Mitu ilukirjanduslikku teost on juba tükk aega pooleli: "Jooksjana sündinud", "Operatsioonilambi valgusel" jt.

Soovitage häid ilukirjanduslikke raamatuid!

5. Olla avatud erinevatele teadmistele. See on väga üldsõnaline eesmärk. Tõepoolest olen üritanud olla päevakajaliste teemadega kursis. 

6. Loodan, et tööl käimine ei sega minu lõpueksamiks ja sisseastumisteks valmistumist. TEHTUD!

7. Suvel või hiljemalt sügisel võiks võtta osa mõnest toredast rahvaspordiüritusest. TEHTUD! Võtsin sel aastal osa viiest rahvaspordivõistlusest (Skechers 5 km; Nike Noortejooks; Tartu Sügisjooks 10 km; Tartu Novembrijooks), sealhulgas esmakordselt ühest rattavõistlusest (SEB Tartu Rattamaraton), veel kahest heategevuslikust jooksust (Wow jooks; Heateo jooks) ja aasta lõpetuseks Pekist priiks jooks-matkast, mille katkestasin 27.kilomeetril.

SEB Tartu Rattamaratoni finišis

8. Toitumine vajab kindlasti edasist põhjalikumat jälgimist. Täielik ebaõnnestumine! Totaalne nurjumine! Tõenäoliselt on see võtmepunktike koos vähese treeningkoormusega, miks sportlikud tulemused olid kesised ja väljanägemine on jätkuvalt hirmus.

9. Korduspunktid aastast 2014. Tahan iseseisva eluga kenasti edaspidigi hakkama saada. Mõelda vähem mõttetutest asjadest. Olla positiivse ellusuhtumisega. Usun, et jah.

10. Olla kultuurne: teater, kino, kontsert. Ei saaks kurta vähese kultuursuse üle 2015. aastal. Toon siinkohal välja parimad teatri-, kino- ja kontserdielamused.

Tallinna Linnateatri lavastus "Aju jaht" - Võimalik, et tegu on parima lavastusega, mida kunagi olen näinud. Minge kindlasti vaatama!

Filmielamustest on meeldejäävaimad: "Eakas algaja" ("The Intern"), "Kõnd" ("The Walk"), ja "Vehkleja".

"Svjata Vatra" Viljandi Pärimusmuusikafestivalil.

11. Leida aega lähedaste ja sõprade jaoks. Tehtud! Kindlasti saaks ka paremini, kuid tasakaal on võtmesõna. 

12. Olla endaga igakülgselt rahul. "Igakülgselt" rahul ma endaga ei ole, eriti mis puudutab sportlikku vormi ja väljanägemist.

13. Pärast lõpetamist ja sisseatumiskatseid tahaks teha ühe mõnusa soojamaareisi. Käisin juuli alguses Itaalias. Päike, Itaalia köök, imelised linnad, soojad inimesed - see oli tõesti suurepärane reis!

14. Proovida midagi uut ja põnevat. 

Huvitavad uued võistlused/sportlikud üritused: SEB Rattamaraton, Wow Run, Pekist Priiks

Käisin kahel korral NRC jooksutrennis.

Jooksin enda 25-sünnipäeval 25-kilomeetrit.

Sünnipäevajooksu teekond

Uued põnevad spordiharrastused: süstamatk, discgolf, vibulaskmine.

2015. aasta Aasta Mäng - Discgolf

Süstamatk Võhandul

Käisin esimest korda kardiopulmonaalsel koormustestil oma viletsat vormi imetlemas :D

Käisin esimest korda maniküüris. Olen varasemalt korduvalt pediküüris käinud, kuid maniküüri jõudsin esimest korda alles 2015. aastal.

Uued toiduained: alates septembrist 2015 olen hommikusöögiks hakanud valmistama hommikuputru (kaerahelbeputru). Uutest lemmikutest veel Couscous puder. Karbid Itaalias.

Sain testida Valio Eesti piimatooteid. Aitäh, Valio!

Valio Eesti piimatooted

Käisin Loomaaias üle 20 aasta.

Loomaaias koos Kameruni kääbuskitsega

Külastasin Teletorni.

Oskan Nexplanonit paigaldada.

15. Oska puhata! Mul on probleem, ma ei oska puhata. Jõulud ja aastavahetus olid üle 4 kuu esimene kord, kui ma ei mõelnud tööst/koolist. Viibisin lähedaste seltskonnas ja sõin head ning paremat.

2015. aastal külastasin kolme spaad: Laulasmaa spaa, Tallink Spa Hotell ja Kubija Spaa.

Juuli alguses käisin Itaalias.        

Veneetsias

Aasta numbrites ja kokkuvõtlikult:

• Kokku läbisin erineval viisil 1678, 46 km (2014.a 1475, 18 km)

• Jooks (116 korda): 700,65 km (2014.a 800,48 km; 106 korda), aeg 87 h 35 min 94 h 28 min (2014.a 94 h 28 min), keskmine kiirus 8,0 km/h (2014.a 8,5 km/h), keskmine pulss 155x/min (2014.a 161x/min)

Kuude lõikes jooksukilometraaž

• Rattaga läbisin 221 km (2014.a 336 km)

• Suusatasin ? km - Mäesuusatamine Kuutsemäel 3 h ( 2014.a 16,1 km)

• Ujusin (7 korda): 2,9 km (2014.a 14 korda; 12,65 km)

• Vesiaeroobika (1 korda): 42 min

• Uisutamine 0 km  -  ( 2014.a 0 km)

• Jõusaal + jõuharjutused ( 21 päeval )

• Kõnd 698,7 km (2014.a 301,93 km)
• Süstamatk 17 km (3 h 43 min)
• Discgolf 13 korda (37,58 km; palju tunde)

Võistlused (5 võistlust):

• Skechers 5 km jooks

• Nike Noortejooks

• 18. Tartu Rattamaraton

• Tartu Sügisjooks 10 km
• Tartu Novembrijooks

2015. aasta oli õnnelik aasta. 

Loodetavasti pakub 2016. aasta suurepäraseid elamusi, rohkelt enesetoestust ja on samuti hea aasta!

Pekist priiks 2015 Tartu

Esimesed jooksusammud. Pilt: Krista Mikk

Eelmise aasta sügisel tekkis mul esimest korda mõte osaleda Pekist priiks jooks-matkal. Kahjuks või õnneks jäin toona osavõtupääsme lunastamisega hilja peale ja pidin leppima "minu stiilis pekist priiks nädalaga", kus 2014.a lõpus ühe nädala jooksul jooksin kokku 52 km. Minu stiilis pekist priiks nädala ehk minu kõige intensiivsema trenninädala kohta võib lugeda siit.

Suure hurraaga registreerisin ennast käesoleva aasta sügise alguses Pekist priiks jooks-matkale. Mida lähemale 26. detsember tuli, seda enam hakkasin ma endas kahtlema, kas mul tasub nimetatud üritusele minna.

Kellel on veel jäänud selgusetuks, millega Pekist priiks puhul tegu on, siis Margit kirjutas oma blogis väga ilusasti:

Pekist Priiks on TriSmile triatloniklubi poolt korraldatav jooks/matk, mis on Tartumaal toimunud traditsiooniliselt 26. detsembril ehk 2. jõulupühal. Nii ka sellel aastal. Transpordiga liigutakse alguspunkti (sellel aastal rongiga Taevaskojas Põlvamaal) ning hakatakse siis jalgsi Tartusse tagasi liikuma. Rada on ~ 47 km pikk (!!!) ning see läbitakse järgmise süsteemiga: 5 minutit joostakse, 5 minutit kõnnitakse, siis jälle 5 min jooks, 5 min kõnd ja nii kuni 47 kilomeetrit läbi saab (orienteeruvalt 5–… tundi). Osalejad on jagatud erinevatesse gruppidesse jooksutempo järgi: 5:00 -5:15, 5:30-5:45 või 6:00-6:30 min/km. Kuna sellel aastal on start Tartus hilisem, siis jäädakse ilmselt ka pimedasse. Ekstreemne!

Nädal enne üritust olin 95% kindel, et ma Pekist priile ei lähe. Miks? Sest ma olin nii vaimselt kui ka füüsiliselt kurnatud. Kõige meelsamini oleks ma pühad voodis veetnud. Paar päeva enne üritust olin kõhu heast ja paremast jõulukraamist nii täis söönud, et tekkis tungiv vajadus liigutamise järele. 47-kilomeetrine matk tundus selleks ideaalne. Päev enne Pekist priid olin kindel, et kui järgmisel hommikul on sama nõme ilm nagu 25. detsembril - tugev tuul + vihm, siis minu jaoks jääb see üritus ära. 

26. detsembri hommikul säras taevas ilus päike ja tundus tobe tuppa jääda konutama ja hiljem matkale mitteminemist kahetseda.

Väike eellugu veel: kuna 23. detsembril olin sunnitud veidi kauemaks tööle jääma, siis kujunes kojusõit Tartusse nii tormakaks, et ma Tallinna kodust enam läbi ei jõudnudki ja mitmed asjad jäid maha, sealhulgas jooksujakk ja jooksukindad. Oh well! Selle kõige tõttu muretsesin päev enne pekist priid (vaatamata kahtlustele matkale minemise osas) uue jooksujaki ja pealambi, kuna S-lt laenatud jooksulambike kahjuks tööle ei läinud.

Igastahes olin täies rüüs 26. detsembri hommikul Tartu raudteejaamas ja ootasin koos teiste matkalistega rongi. Kõige hädavajalikumad asjad toppisin taskusse: salvrätikupakk, pealamp, 2 geeli, Bounty šokolaad, telefon, raha. Koti, kus oli lisavarustus (jook, teine pikk jooksupluus, 2 salli; 2 banaani), panin pakiautosse.

Matkale läksin ma üksinda, kuna mu sõbrad-matkalised ei saanud tulla. Rongis tutvusin ühe toreda matkalisega, kes oli Pekist priiks üritusel juba kolmandat korda ja lubas olla platsis ka järgmisel aastal. Juttu jätkus terveks rongisõiduks ja kiiresti saigi rongisõit läbi.

Rongist väljudes koguneti jooksugruppidesse. Uus tuttav läks kiiremasse stardigruppi, mina valisin viimase stardigrupi kilomeetri ajaga 6:00-6:30 min/km. Tõele au andes aimasin ma, et suure tõenäosusega ei jõua ma täna tervet matka läbi teha. Seega olin elukaaslasele öelnud, et ta hoiaks telefoni pidevalt enda läheduses.

Haarasin kätte ka väikese joogipudeli, kuna uus tuttav seda tungivalt soovitas. Ja kuna kõht hakkas tasapisi tühjaks minema, siis pistsin enne starti ühe banaani nahka. Esimesi jooksusamme alustades oli enesetunne ja tuju hea. Peagi jõudsime Taevaskoja maastikukaitsealale ja, kas põhjuseks oli pidev tõusude ja languste vaheldumine või miski muu, kuid esimesed 9-10 km läbisime me suuremas jaos kõndides. Mõtlesin, et kas nii lihtne saabki see olema?

Järgmised kõnnisammud Pilt: Krista Mikk

Hetk peale rongist lahkumist tekkis mul tugev metsapeatuse vajadus, kuid kuna mets oli hõre, siis ei tihanud hõreda kuuse alla kükitama minna. Nii ma kannatasin kuni pika kõnniosa lõpuni ehk 10 kilomeetrit, aga see oli ka piir. Õnneks vahetult enne kui saime metsast välja, oli väike välikäimla. Seoses pisike järjekorraga jäin suurest jooksugrupist maha, kuid veidi kiirema jooksusammuga püüdsin teised peagi kinni. Grupi üks vedajatest Vembu tuli veel uurima, kuidas läheb. Ja tõesti oli hea olla.

12,5. kilomeetril oli väike joogipunkt. Jõime janu kustutamiseks jääkülma vett, sõime banaani ja mandariini ning tegime grupipildi. Leia mind pildilt!

6:00-6:30 grupi grupipilt Pilt: Krista Mikk

Peale esimest joogipunkti läks minu mäletamist mööda maastik üha üksluisemaks, kruusased külavaheteed ning tuul muutus järjest tugevamaks. Umbes 15-kilomeetri paiku tundsin, kuidas labajalad kisuvad natuke krampi. Oleks mul üks Mg-ampullike kaasas olnud. Mõtlesin, et oleks pidanud parema ettevalmistuse mineraalainete tarbimise näol tegema. Kõrval matkalised rääkisid, kuidas eelnevatel päevadel olid joonud rohkelt viinamarjamahla ja Värskat. Ja mida kilomeeter edasi, seda raskemaks muutus 5-minutiline jooksmine. Jooksmise ajal unistasin, millal ometi saan kõndida. Kõnnitempo oli üpris kiire, kuid jõukohane. 

Mingil hetkel muutusid jalad eriti kangeks ja ma mõistsin, et lõunasöögi kilomeeter jääb ilmselt viimaseks. Hakkasin tasapisi telefoni mapi vaatama, et lokaliseerida asukoht. Kahjuks ei olnud läheduses ühtegi kindla nimega kohanime. Küsisin ka grupijuhtidelt, et kuidas on selle kohanimi, kus meil söögipunkt on. Plaanisin nimetatud punkti elukaaslase järele kutsuda. Paraku ei osanud ka nemad seda öelda. 

23-kilomeetril helistasin elukaaslasele, et öelda, et ma hakkan katkestama. Ta oli parasjagu ühele järjekordsele jõuluüritusele läinud ja arvas, et vast jõuan ikka edasi minna. Siiski, olin oma otsuses kindel. Pärimise peale, et kus ma asun, ei osanud ma midagi konkreetset vastata, sest iPhone-i kaardil ei olnud ühtegi kohanime läheduses. Oskasin öelda, et kusagil 61-maantee juures metsade vahel. Elukaaslane palus, et ma katsuks ikkagi paremini enda asukoht tuvastada. Google maps õnneks lokaliseeris täpsemalt mu asukoha. Lõpuks suutsin öelda, et olen Vana-Kuuste-Lootvina teel.

Ootasin juba, et millal saabub lõunapaus, sest kõht oli tühi ja see tähistas minu jaoks ka matka lõppu. Kuulsin, et see pidi olema 25-kilomeetril, kuid ometi ei paistnud toidupunkti kusagil. Varsti oli juba 26 kilomeetrit joostud, kuid endiselt ei näinud oodatud punkti. Veel umbes 500 meetrit ja seal see oligi. Esmalt võtsin ma pakiautost enda seljakoti, selga pannes hakkas kohe veidi soojem. Sõime suppi, pirukat ja jõime kuuma teed. Midagi enamat ei osanudki sel hetkel tahta.

Lõunapaus Pilt: Krista Mikk

Taamal paistis üks jooksugrupp tulemas. Lähemale tulles selgus, et tegemist on minu tuttava 5:30 jooksugrupiga. Nimelt olid and Taevaskojas metsas kogemata valele rajale läinud ja nii olid nad 5-kilomeetrise lisatiiru teinud. Jõudsin rääkida, et ma kardan, et edasi ei jõua täna minna. Motiveerivate sõnadega püüti katkestamismõtted kõrvale heita ja edasi matkata.

Varsti hõigati, et 6:30 grupp peab edasi minema. Peale söögipunkti hakkas mu kehal kuidagi eriti külm. Mul ei olnud kotis väga palju soojemaid riided, et vahetust teha. Nii ma toppisin olemasolevad asjad selga ja hakkasin kõndima. Kõndisin lihtsalt selleks, et sooja saada, aga nii külm oli. Lootsin, et elukaaslane leiab varsti mind üles. Jõudsin vast 1 kilomeeter kõndida, kui minu kõrvale sõitis korraldajate buss. Bussist küsiti, mis plaanid mul on. Ütlesin, et tahan Tartusse minna ja võimalikult ruttu, sest mul oli väga külm. Lahke korraldaja kutsus mind bussi, kus oli teisigi katkestajaid. Nii me sõitsimegi järgmisesse joogipunkti ja sealt edasi lõpp-peatusesse Kantri hotelli. 

Suunasin elukaaslase hoopiski Kantri hotelli juurde järele.

Kojusõit Trismile bussis

Koju jõudes läksin esimese asjana ma kuuma vanni, et eluvaim sisse soojendada.

Garmini andmetel läbisin kokku 27,12 kilomeetrit 3 h 44 minutiga. Keskmine pulss oli 161x/min.

Ma pole 100% kindel, kas ma järgmisel aastal Pekist priiks üritusele lähen. Kokkuvõttes pean ma ütlema, et kahtlemata on tegemist vahva üritusega.

Motivatsiooniks

Tule mõistus appi!

Aitab, vaktsineerimisevastane liikumine!

https://www.youtube.com/watch?v=GLqS5dAxKj8

Populaarseimad blogipostitused

Vaatamata sellele, et ma igapäevaselt ei blogi, on mõned postitused siiski loetumad kui teised. Ehk on Sinulgi mõni populaarsetest postitustest jäänud lugemata. Loodan, et leiad siit midagi enda jaoks.

Kõige populaarsemate postituste TOP 10 on siin:

1. Eksperiment Teazy
2. FootBalance sisetallad
3. Rademari sügistervitus
4. Wellness test
5. Valio Eesti uudistooted
6. Räägime veel Asics jooksupapudest
7. Kingitus Rademarilt
8. Kardiopulmonaalne koormustest
9. Midagi halba, midagi head
10. Lõpp hea, kõik hea

Siinkohal tahaksingi tänada Sind, armas lugeja. Sinuta ei oleks populaarseid postitusi.
Aitäh Sulle! :)

Ööjooksule

Jee, nüüdsest saab minu lemmikjooksule registreerida. Selleks on muidugi Rakvere Ööjooksu poolmaraton.

Tule ja saa ka osa kõige ägedamast ööhämaruses toimuvast jooksust! 

Vaata siia!

Kohtume Rakveres!

Meenutusi 2014.a Ööjooksult

Novembrijooks (5 km) 2015.a

Kristeliga peale finišeerumist

Mingil hetkel hakkasin suure tuhinaga sügisest jooksukalendrit erinevate võistlustega täitma. Sealhulgas registreerisin ennast Tartus toimuvale Novembrijooksule. Novembrijooks on Treenituse meeskonna poolt korraldatav üritus, mida väisasin sel korral kolmandat korda.

Paar päeva enne võistlust ei olnud suurt entusiasmi jooksule minna, sest jooksmine on praeguse elutempo juures pisut tahaplaanile jäänud. Kuna mul oli Tartusse sel nädalavahetusel nii või teisiti plaanis minna, siis tundus tobe jooksule minemata jätta. Kasvõi treeningu mõttes on tore võistlustest osa võtta.

Hommik algas ilma suurema närveerimiseta. Kerge hommikusöök kakaokreemi ja banaani näol sai söödud, panin riidesse ja peagi oli aeg suunduda Kvissentali veemotobaasi, kus oli võistluse start. Kohale jõudes hakkas kõht vaikselt korisema.

Stardimaterjalid käes nägin ma Kristelit, kellega tegime soojenduseks väikese sörgi. See oli pea ainus viis, kuidas sellise jaheda ilmaga toime tulla. Tõesti külm ilm oli. Peale sörki mõtlesin, kas ma üldse jõuan stardipaugu kõlades veidi kiiremat tempot arendada. 

Stardijoone taga nägin veel Margitit, kes küsis, et mis plaan mul on. Plaan oli teha veidi kiirem trenn ja selle juures nautida protsessi.

3-2-1 ja minek. Hoidsin ennast sel korral tugevasti tagasi, sest varasemad meenutused Novebrijooksust olid järgmised: 

• 2013.a "Seesama mitte kõige meeldivam mägi kohe alguses ja vihm, ning kolmandast kilomeetrist ebameeldiv pistmine rinnus võtavad jooksu kokku. Kartsin, et ei jõuagi lõpuni." 

• 2012.a "Tahaks veel seda öelda, et see jooks polnud sugugi kergete killast"

Vaatamata sellele, et suur mass minust mööda vuras, püsis tempo esialgu normis ja enesetunne oli hea. Ka keha hakkas vaikselt üles soojenema. Õigepea tuli kardetud mägi, millest olen eelnevalt õudukaid näinud. Pean mainima, et sel korral oli mäest üles jooksmine oluliselt valutum kui eelnevatel aastatel. Tasapisi hakkasin ma tempot tõstma ja katsusin eespool paistvaid selgu kätte saada. 

Ütleks selle kohta - üsna stabiilne!

Viimased 500 meetrit enne finišit kurvitab päris kõvasti, kuid õnnestus ka seal slaalomit tehes paljud seljad seljatada. Tuligi finiš ja aeg kellalt vaadates polnud ka sugugi kole. Imestasin, et üsna rahuldava enesetunde juures aeg 26:58, mis on minu parim aeg Novembrijooksult. Olen rahul!

Järgmise aastani!

Aeg: 26:58
Koht: 227 (331st)
Nkoht: 77 (156st)
Vanuseklassi koht: 34 (66st)
Avg pulss: 183
Max pulss: 198
Avg kiirus: 5:20 min/km

Mis toimub?

Allikas

On see pime ja külm sügiskaamos, mis taaskord on võimust võtnud või lihtsalt tööstress? 

Ma tunnistan, et olen konstantselt väsinud ja jõuetu ning mul on tunne, et nädalavahetus ei taasta mu varusid enam piisavalt.

Korraks olin juba jõudnud punkti, kus plaanisin blogimise jätta täielikult. Siiani pole täielikult veendunud, kas ma jõuan sellega edaspidi tegeleda.

Uus keskkond, uus töökoht, uued inimesed mu ümber, uus keel. Seda kõike on viimase paari kuu kohta esialgu olnud päris palju. Vahepealsetel nädalatel on tundunud mõnusam ja lihtsam sirutada käsi kommikausi järele ja tõmmata diivanile kerra. See, mis selle tulemusena peeglist vastu vaatab mulle muidugi muljet ei avalda. See sunnib mind taaskord rohkem tegudele ka töövälisel ajal. 

Seoses kella keeramise ja varasema pimenemisega õhtusel ajal olen vältinud õhtusel ajal jooksmas käimist. Siiski uus ja harjumatu Tallinn. Kui turvaline ikkagi on Tallinnas õhtuti joosta? 

2 nädalat tagasi kolisin siseruumi trenni tegema. Esialgu olen piirdunud kahe jõusaali trenniga. Kuidagi harjumatu on vahetada asfaldil/kruusasel rajal jooksmist jooksulindi vastu. Õnneks on jälle tekkinud huvi hantlite ja muu jõusaali atribuutika vastu. Pean tunnistama, et nendel kahel päeval tulin trennist tagasi vägagi positiivse laenguga.

Üleeile õhtul võtsin ennast viimaks kokku ja seadsin sammud kodu lähedal asuvale terviserajale. Ei olnudki väga hirmus õhtupimeduses joosta. Oli teisigi jooksjaid, koera-, lapsekäru-jalutajaid. Võib-olla kõige raskem ongi minu jaoks uute harjumuste tekitamine.

Täna peale tööpäeva kutsus mind töökaaslane Nõmme-Harku ringile jooksma. 8-kilomeetrisele ringile sai tunniga tiir peale tehtud ja taaskord oli mõnus enesetunne tagatud. Kindlasti tahan millalgi sinna tagasi jooksma minna.

Kokkuvõtvalt tooksin välja olulised tähelepanekud sügiskaamose saabudes:

• Ära jäta pimeduse/ rohke töökoormuse tõttu oma üht lemmikajaviidet - sporti. See on üks vähestest teguritest, mis aitab raskustega toime tulla (igaks juhuks mainin, et pimedatel tänavatel joostes tasub omada helkurit, telefoni, pipragaasi? ja väledaid jalgu)

• Ära uputa muresid šokolaadikaussi IGA PÄEV - kindlasti on see mõnus ajaviide ühekordselt, kuid pikemas perspektiivis on sul kaks probleemi (lisaks probleemile number üks ka liigne kehakaal)

• Kui sügise saabudes välitrenni teha enam ei suuda/taha/jõua, siis on väga palju teisigi võimalusi, et seda teha siseruumides (ujumine, rühmatreeningud, kodused jõuharjutused jne)

• Hea on, kui on vähemalt üks sportlik tuttav/sõber/kolleeg, kes vajadusel kutsub sind kaasa jooksurajale/rühmatreeningule ja vastupidi

• Teema, mida ma ei puudutanud, kuid mis on kindlasti oluline sügismasendusest hoidumisel, on tervislik toitumine. Nüüd on aeg, kui tuleb oma toidulauda rikastada vitamiinidega ehk tsitruselised, rohelised/punased/kollased/oranžid köögi-, aed- ja puuviljad menüüsse!

• Kindlasti ei tohi unustada toredaid koosviibimisi lähedaste ja sõpradega. Turgutused spaas, ilusalongis, aga ka mõni eriline roog restoranis aitab vähendada võimalikku stressi.