Kristeliga peale finišeerumist |
Mingil hetkel hakkasin suure tuhinaga sügisest jooksukalendrit erinevate võistlustega täitma. Sealhulgas registreerisin ennast Tartus toimuvale Novembrijooksule. Novembrijooks on Treenituse meeskonna poolt korraldatav üritus, mida väisasin sel korral kolmandat korda.
Paar päeva enne võistlust ei olnud suurt entusiasmi jooksule minna, sest jooksmine on praeguse elutempo juures pisut tahaplaanile jäänud. Kuna mul oli Tartusse sel nädalavahetusel nii või teisiti plaanis minna, siis tundus tobe jooksule minemata jätta. Kasvõi treeningu mõttes on tore võistlustest osa võtta.
Hommik algas ilma suurema närveerimiseta. Kerge hommikusöök kakaokreemi ja banaani näol sai söödud, panin riidesse ja peagi oli aeg suunduda Kvissentali veemotobaasi, kus oli võistluse start. Kohale jõudes hakkas kõht vaikselt korisema.
Stardimaterjalid käes nägin ma Kristelit, kellega tegime soojenduseks väikese sörgi. See oli pea ainus viis, kuidas sellise jaheda ilmaga toime tulla. Tõesti külm ilm oli. Peale sörki mõtlesin, kas ma üldse jõuan stardipaugu kõlades veidi kiiremat tempot arendada.
Stardijoone taga nägin veel Margitit, kes küsis, et mis plaan mul on. Plaan oli teha veidi kiirem trenn ja selle juures nautida protsessi.
3-2-1 ja minek. Hoidsin ennast sel korral tugevasti tagasi, sest varasemad meenutused Novebrijooksust olid järgmised:
- 2013.a "Seesama mitte kõige meeldivam mägi kohe alguses ja vihm, ning kolmandast kilomeetrist ebameeldiv pistmine rinnus võtavad jooksu kokku. Kartsin, et ei jõuagi lõpuni."
- 2012.a "Tahaks veel seda öelda, et see jooks polnud sugugi kergete killast"
Vaatamata sellele, et suur mass minust mööda vuras, püsis tempo esialgu normis ja enesetunne oli hea. Ka keha hakkas vaikselt üles soojenema. Õigepea tuli kardetud mägi, millest olen eelnevalt õudukaid näinud. Pean mainima, et sel korral oli mäest üles jooksmine oluliselt valutum kui eelnevatel aastatel. Tasapisi hakkasin ma tempot tõstma ja katsusin eespool paistvaid selgu kätte saada.
Ütleks selle kohta - üsna stabiilne! |
Viimased 500 meetrit enne finišit kurvitab päris kõvasti, kuid õnnestus ka seal slaalomit tehes paljud seljad seljatada. Tuligi finiš ja aeg kellalt vaadates polnud ka sugugi kole. Imestasin, et üsna rahuldava enesetunde juures aeg 26:58, mis on minu parim aeg Novembrijooksult. Olen rahul!
Järgmise aastani!
Aeg: 26:58
Koht: 227 (331st)
Nkoht: 77 (156st)
Vanuseklassi koht: 34 (66st)
Avg pulss: 183
Max pulss: 198
Avg kiirus: 5:20 min/km
Koht: 227 (331st)
Nkoht: 77 (156st)
Vanuseklassi koht: 34 (66st)
Avg pulss: 183
Max pulss: 198
Avg kiirus: 5:20 min/km