Nädala kokkuvõte (22.09 - 28.09) - #100blogipäeva (85/100)

Olen treeningmahu mõttes selle nädalaga rahul, kuid trenni nautimises oli kohati tõsiseid puudujääke. Käisin ujumas, vesiaeroobikas, jooksmas, sõitsin rattaga linnas ringi. Nädal oli peale trenni muidu ka toimekas, ühes aines oli arvestus, käisin huvitaval jooksuseminaril, korjasin vanemate juures õunu ja palju muud.

Esmaspäeval käisin vesiaeroobikas. Kokku võimlesin 42 min, lisaks ujusin enne ja pärast aeroobikat 500 m. Vesiaeroobikas käimisest ilmub peagi postitus, kuid kokkuvõttes pean ütlema, et päris äge oli!

Teisipäeva õhtul läksin jooksma. Termomeeter näitas 6*C, kuid Garmin Connect registreeris pigem 2*C. Metsik tuul ja väga külm ilm oli. Alles 1 km lõpuks sain käed enam-vähem soojaks. 3 esimest kilomeetrit oli tuule mõttes normaalne joosta, kuid järgmised 3 km võitlesin tugevas vastutuules. Ei näinud tänavatel ühtegi teist hullu jooksmas. Kodus tegin otsa 30. päeva jõuharjutusi: 65 kõhulihast, 15 kätekõverdust, 1 min plank, 105 kükki.

Kolmapäeval sõitsin rattaga kooli ja tagasi. Peale seda sõitu enam ratta selga väga ei kisu. Nii külm oli sel hommikul sõita. Kõrvad pidid külma tõttu otsast kukkuma. Õhtul käisin jooksuseminaril.

Lisaks eelnevatele päevadele tegelesin ka neljapäeval õppimisega.

Reede öösel magasin väga halvasti ja olin sunnitud vara ärkama, et jälle õppida. Peale arvestust vajusin kustunult voodisse. Paaritunnise uinaku järel tundus patt ilusas päikesepaistes mitte üks jooksutiir teha. Magamata öö oli aga oma jälje jätnud, kehas oli täielik rammestus ja pulss oli tavapäratult väga kõrge. Kokku jooksin 6 km. Kahjuks päikest ma kaua nautida ei saanud, sest päike kadus kiirelt pilve varju.

Laupäeva hommikul olin ammu enne Aura avamist ärkvel ja tundsin, et pean täna ujuma minema. Kokku ujusin 45 min jooksul vabas tehnikas 1,1 km. Üritasin kroolimisel rohkem tehnikale keskenduda, kuid ilmselt kõrvaltvaatajale see sedasi ei tundunud. Oh jah. Aga muidu oli väga mõnus, et hommikul sai trenn tehtud ja terve päev oli veel ees.

Pühapäeval ehk täna tegin kena ja aeglase jooksutiiru Emajõe kallastel. Kokku jooksin 12 km. Sellist asja pole muidugi praktiliselt kunagi juhtunud, kuid poole jooksu peal läks mul kõht nii tühjaks, et ma sõna otseses mõttes jooksin võimalikult kiiresti koju, et süüa. Tuul oli ka täna üpris tugev ja vaatamata pingutustele oli kohati väga raske edasi joosta.

Kokku olin aktiivne 42,53 km ehk 7h 13 min.
Jooks: 24,17 km (2h 57 min) olen rahul!
Ujumine: 1,6 km (1h 3 min)
Vesiaeroobika: 42 min
+ 1x jõuharjutused

Uuel nädalal uue hooga.

Jooksusõbrale - #100blogipäeva (84/100)

Põnevaid uudiseid jooksusõbrale:

1. Swedbanki boonusprogrammi boonuspunktide eest on võimalik lunastada Pringstore.ee 20% sooduskupong. Sooduskupongi eest on võimalik soodsama hinnaga osta erinevaid trenniriideid. Sooduskupong laieneb ka CEP kompressioontoodetele. 

2. Väga lahe uudis Tartu Linnamaratoni poolmaratoni distantsile minejaile või neile, kes veel kõhklevad, kas jooksule minna. Esmakordselt Eestis on tempomeistreid ka poolmaratoni distantsil: 1h30min, 1h45min, 2h. Koos on ju vahvam uusi rekordeid püüda!

3. Nüüd on põhjust Tallinna jooksusõpradel rõõmustada, sest Treeni Teadlikult loengusari alustab taas. Loengud toimuvad teisipäeviti kl 18 Tallinna Ülikoolis. Kokku toimub 13 loengut ja loengust osavõtt maksab 5 euri. Täpsemalt saab lugeda siit. 

Sarnane loengusari võiks ka Tartus toimuda, sest Tartu inimestel on keeruline argipäeviti Tallinna minna ja väga paljud jooksusõbrad oleksid sellisest loengusarjast huvitatud.

Linnamaratoni seminarist - #100blogpäeva (83/100)

Õppimise tõttu on nii kiire olnud, et ei ole veel aega leidnud sel teemal peatuda. Nüüd aga kõigest lähemalt.

Kolmapäeval toimus seminar "11 päeva Tartu Linnamaratonini". Kuigi ma ise linnamaratonist, poolmaratonist ega sügisjooksust osa ei võta, otsustasin ma nimetatud üritusele minna ja olen õnnelik, et seda tegin. Kohtasin seminaril Margitit ja tema sulest ilmus mõni päev tagasi postitus, kus on pildid Margiti märkmetest ja see annab väga hea ülevaate, mida seminaril räägiti.

Kuulsin seminaril palju seda, millega olin juba varem tuttav või mida olin eelmise aasta maratoni ärevuses lugenud. Siiski oli ka uut informatsiooni, mille panin kõrva taha ja tahaksin siinkohal rõhutada:

• M.Pirksaare (edaspidi "P") soovitus: "mängida" võistluspäeva hommik läbi. Nt nädal aega enne võistlust ärka samal ajal nagu tõenäoliselt maratonipäeval, söö sama toitu, pane riidesse jne.
• M. Einasto (edaspidi "E") koormuse vähendamisest. 3-4 nädalat enne võistlust tuleks treeningkoormust vähendada  astmeliselt - 30% / 10% / 10%.
• E: Näidisharjutus, mis harjutab maratonitempoga jooksmist ja aitab hinnata selle sobivust. Joosta 1 km maratonitempoga/1 km ca 20 sek aeglasema tempoga. Seda korrata vastavalt 12 km / 10 km / 8 km.
• E: kontrollvõistlus võiks toimuda kuni 2 nädalat enne maratoni, kus läbitakse maratonitempoga kuni 10 km.
• E: Süsivesikute laadimine ehk teiper. Pikk teiper 7 päeva: 3 valgurikast päeva + 3 süsivesikuterikast päeva (+ maratonipäev). Lühike teiper: 2 viimast päeva on süsivesikuterikas. Viimane kiirem trenn 2. valgupäeval ehk 5 päeva enne maratoni.
• E: 2 päeva enne maratoni vältida ujumist ja sauna + ei joosta! Aga võib kergelt võimelda ja vahurulliga rullida.
• E: Jahedama ilmaga (alla 15*C) stardis ootamiseks kilekeep. Keebi viskad minema ca 1 min enne stardipauku.
• E: Võistlusärevusest tingitud kõhulahtisuse vastu manustada võistlusele eelneval õhtul Smecta-pulbrit või Enteroli.
• E: Täiesti normaalne on joosta II pool 5-7 min aeglasemalt. Kui jooksed üle selle aeglasemalt, oled hinnanud oma võimeid üle.
• E: Pärast maratoni EI VENITATA! Vajadusel õrn massaž.
• E: Õhtul peale võistlust maratonisärk selga + MEDAL kaela! Eriti välismaistel võistlustel on maratoonaritele medali ettenäitamisel mitmesugused soodustused. + tunne rõõmu saavutusest!
• E: Jooksurajale peale maratoni 3-4 päeva pärast, mitte võistelda enne 2 nädalat.

PS! Paljud blogijad on oma 100 blogipäeva väljakutse lõpetanud või on kohe-kohe lõpule jõudmas. Minul on käsil natuke pikem lõpuspurt. Õnneks on läkitamist ootamas mitmed postitused, mistõttu ootan teid ikka blogisse piiluma.

Linnamaratoni seminar - #100blogipäeva (82/100)

Allikas

Minu blogist on vaikselt saamas erinevate ürituste kultuurikanal, kuid täna Internetiavarustes surfates leidsin seesuguse toreda seminari nagu seda on "11 päeva Tartu Linnamaratonini". Leiab see aset juba  homme, kolmapäeval (24.september) kl 17.30 Feel Good Music Cafes (Rüütli 12, Tartu). 

Seminari viivad läbi 3 suure kogemustepagasiga tugevat harrastusportlast, kes räägivad huvitavatel teemadel:

Margus Pirksaar "Mida teha ja mida võiks vältida järele jäänud perioodil"

Mart Einasto "Tugeva harrastaja ettevalmistused enne maratoni ja eduka maratoni tõed"

Ain-Alar Juhanson "Maraton triatloni sees, kuidas siis selleks valmistuda - energeetiline pool"

Nagu ma aru sain, siis seminar on osalejatele tasuta.

Kui ma vähegi radioloogia õppimise juures aega leian, siis väisan ka mainitud seminari.

Läheks Öörännakule - #100blogipäeva (81/100)

Hiljuti kuulsin ühest põnevast üritusest, mille nimi on Öörännak. Tahaks isegi mainitud rännakule minna, kuid kahjuks viibin sel ajal ühel teisel põneval erialasel üritusel.

Mis, kus ja millal?

Öörännak on rännak/matk, mis toimub 11.-12. oktoobril Tartu- ja Valgamaa metsades. Rännaku algus- ja lõpp-punkt on Tartumaa Tervisepordikeskuses. On võimalik valida kolme erineva pikkusega raja vahel: ~17 km, ~29 km, ~40 km. Vastavalt raja pikkusele on ka hind erinev (hinnad: 25-40 eur).

Hetkel on käimas sooduskampaania, millega on võimalik 10% hinnaalandust saada ehk kõige lühemale rajale on võimalik 22,5 euri eest seiklema minna. 1) Osaledes 7-liikmelise meeskonnana või 2) jagades ja kommenteerides Facebookis Öörännaku videot.

Osavõtutasu tagab:

• vastuvõtu puhketerritooriumil koos sooja olenguruumi, parkimisala ning toitlustamisvõimalusega.
• käepaela + mänguterritooriumi kaardi
• vahepunktid
• joogipunktid, kust on võimalik saada vett ja sooja teed. + katkestamispunktid, kust toimub transport tagasi puhketerritooriumile.
• Raja lõppedes saab iga osaleja tänukirja ning parimaid autasustatakse
• Kõikidel on võimalik enne Öörännakult lahkumist puhata puhketerritooriumil ning võimalusel pakume lisateenusena sauna, toitlustust ning majutust.

Õnneks mu vend ja tema elukaaslane on Öörännakule minemas, seega põnevaid seiklusi antud matkarajalt ma tagantjärele kindlasti kuulen.  Ei tee matkale mingi kasu saamise eesmärgil reklaami. Lihtsalt nii põnev tundub see! Sarnaselt Kõva Mehe Jooksule on tegemist kindlasti väga omanäolise üritusega.

Nädala kokkuvõte (15.09 - 21.09) - #100blogipäeva (80/100)

Nagu näha, siis nädal oli üpris värviline ehk mitmekülgne. Käisin jooksmas, ujumas, jõusaalis ja liikusin kõndides ning rattaga niisama ringi.

Esmaspäeval võtsin suhteliselt rahulikult. Ei tahtnud pärast poolmaratoni jalgu väga koormata, mistõttu tegin väikese jalutuskäigu ja õhtul televiisori ees natuke jõuharjutusi: 100 kükki, 1 min plank, 60 kõhulihast, 10 kätekõverdust.

Kolmapäeval tegin ühe vahva trenni jõusaalis. Ei olnud seal ammu käinud. Alguses tegin 10 min tegin trenažööril sooja ja siis hakkasin jõudu tegema erinevatel masinatel. Millegipärast oli mul parem käsi väga valus (magasin vist halvasti) ja vältisin harjutusi kätele. Mõne sõna kolmapäevasest ja neljapäevasest trennist kirjutasin siin.

Neljapäeval käisin Auras ujumas nagu kirjutasin siin. Ujusin vabas tehnikas 1 km 40 min jooksul. 

Reedel tegin väikese jooksutrenni 6 km 40 min. Keskmine tempo oli 6:42 min/km, pulss: 158x/min. Olin trenniga päris rahul. Reede õhtul käisin lõpuks ka massaažis. Kuigi massaaž ei vastanud 100% minu ootustele, siis kokkuvõttes oli mõnus, et keegi mind pisut mudis.

Täna (pühapäeval) tegin õhtuses hämaruses 9,47 km pikkuse rahulikuma jooksutrenni. Aega kulus 1h 10 min. Viimasel ajal ei oska ma ennast enam riidesse panna. Toas olla kardan, et väljas võib veidi liiga jahe olla ja kui 1 km ära jooksen, siis saan aru, et panin jälle liiga paksult riidesse.

Kokku aktiivust käesoleval nädalal: 60,29 km ehk 9 h 5 min

Jooks: 15, 48 km (1h 50 min)

Jõusaal: 1h

Ujumine: 1 km (40 min) + jõuharjutused esmaspäeval

SEB Tallinna 1/2 Maraton - #100blogipäeva (79/100)

Enne jooksu

Nii naljakas kui see ka pole, siis olen varasemalt viiel korral jooksnud SEB Tallinna Sügisjooksul (10 km) ja eelmisel aastal jooksin SEB Tallinna Maratoni (42,195 km), kuid kordagi ei ole Tallinnas võistelnud poolmaratoni distantsil. Ometi maratoni käigus jooksin poolmaratoni rajal ja seda siis kaks korda.

Koheselt peale maratoni läbimist eelmisel aastal võtsin plaani joosta järgmisel aastal poolmaratonil. Tulenevalt minu vasaku jala hädadest otsustasin seekord minna poolmaratoni distantsile mitte võistlema, vaid pikema trenni mõttes rada lihtsalt läbima. 2 päeva varem tehtud väike kerge jooks andis indu juurde, et ehk on tõesti võimalik valuvabalt joosta. Rutates sündmustes ette ma jooksingi terve jooksu ilma valuta ja tänase päevani pole luuümbrisepõletik endast märku andnud. Ptüi, ptüi, ptüi (sülitan 3 korda üle vasaku õla).

Sel korral ma erilisi ettevalmistusi poolmaratoniks ei teinud. Kusjuures pastat käisime küll söömas, isegi kahel korral, kuid esimene kord tegime seda 2 päeva enne poolmaratoni, kuna premeerisime ennast remondi lõpetamise puhul ja teisel korral vahetult pärast poolmaratoni läbimist Vapianos enne koduteele minekut. Peedimahla ja selle kontsentraate seekord ma ei tarbinud. Mineraalvett jõin ainult ühel korral nädala alguses, aga viinamarjamahla jõin küll.

Võistlusele (üritusele) eelneval päeval ja nädalal oli päris palju tegemist. Kui nädala sees tegelesime remondiga, siis laupäeval võtsime ette suurema koristuse kodus ja peale seda läksin vanematele appi õunu korjama. Õhtuks olin sellest rassimisest päris väsinud, jõudsin veel spordikoti järgmiseks päevaks kokku panna. Uinusin õhtul kiiresti ja magasin sügavalt. Äratuskella helisedes olin kiirelt püsti, sest juba 45 min pärast oli vaja kodust lahkuda, et rongile jõuda.

See on ainult üks kastike

Kaalusin veel, kas võtta nokamüts ja Footbalance sisetallad kaasa. Nokamütsi võtsin, kuid sisetallad jätsin seekord koju, kuna värskelt oli meeles esmaspäevane trenn, mis oli väga ebameeldiv. Ja ma ei süüdista antud juhul taldasid. Nokamütsi ma aga pähe lõpuks ei pannudki.

Jõudsime kenasti 5 minutilise varuga rongijaama, kuid mida ei olnud, see oli rong. Umbes täpselt kl 7:30 rong siiski saabus ja asusime minu ning mu kaaslase jaoks uut põnevat Elron reisirongi uudistama. Näeb tõesti kena ja uhke välja, kuid toolid ei ole pikema sõidu jaoks kõige mugavamad ja ergonoomilisemad. Rongis trehvasin ka Margitit, kes suundus rekordi mõtetega samuti poolmaratonile. Ja võin öelda, et enda hooaja tippmargi ta Tallinnas jooksiski.

Vahepeal tegi rong peatuse Jõgeval ja meie ning kaassõitjate üllatuseks venis peatus seal 35-40 min pikkuseks, sest teel olid mingisugused taristu probleemid. Kartsime, et kui seisak venib veel pikemaks, siis ei jõuagi jooksma või läheb väga kiireks.

Vaatamata väikesele seisakule jõudsime Tallinna ca 1h 20 min enne starti. Kiirelt liikusime oma kompsudega Vabaduse väljakule, kust saime stardimaterjalid. Andsime kogutud Activia korgid üle ja meile ulatati stardinumbrid, poolmaratoonlaste kotike + Activia särk (tegemist ei ole kahjuks jooksusärgiga, aga pole hullu).

Enne starti jõudsime veel süüa banaani ja korduvalt tualetis käia. Järgmisena rivistusime stardikoridoris üles, sest tahtsin mööduvatele maratoonlastele kaasa elada. Nii äge oli see, hoidsin ennast tagasi, et pisar ei tuleks silma. Nähes maratoonlasi meist möödumas tundsin ma jälle seda ägedat maratoni tunnet, mis eelmiselgi aastal. Lihtsalt peab maratoni jooksma, et teada, mis tunne see on. Sõnadesse on seda raske panna.

Üldiselt olin ürituse suhtes seekord päris rahulikult meelestatud. Ei tiksunud mul peas mingisuguseid eesmärke. Otsustasin vaadata, kuidas läheb. Kui vaja, siis kõnnin, kui vaja, siis rooman. :P

Ja anti stardipauk. Reaalsuses seisime või kõndisime aeglaselt ca 1 min paigal. Jah, ma sain üle stardijoone alles 1 min pärast stardipauku. Ja siis hakkasin vaikselt ennast liigutama. Väga paljud jooksid mööda, kohati oli tunne, et ma jään viimaseks, aga mul oli suva. Esimese kilomeetri läbisin ajaga 6:29 min/km. 10 esimest kilomeetrit oli küll tunne, et ohh küll need kilomeetrid lähevad kiiresti.

Igas joogipunktis haarasin oma tavapärased 2 veetopsi: üks joogiks ja teine pähe. Kraadiklaas näitas 18*C ja üha soojemaks läks. Jõudsin veel mõelda, et oli vaja need kompressioonsäärised jalga panna, isegi on päris soe. Täna võin aga öelda, et ilmselt tänu kompressioonsääristele ma ei ole tundnud peale poolmaratoni absoluutselt mingit lihasvalu. Tõesti hämmastav!

Peale 10 km haarasin igaks juhuks esimese geeli, kuigi kõht ei olnud üldsegi tühi. Seekord kasutasin SIS õunamaitselist ja troopilist geeli. Kaasas oli ka üks magneesiumi ampull. Mg ampulli neelasin 15. kilomeetril alla, kuna jalad muutusid kuidagi loiuks ja teise geeli manustasin 18.-19. kilomeetril. Tee peal pakuti Squeezy nimelist geeli, mille haarasin lihtsalt mälestuseks kaasa. Ei riskinud uut geeli proovida.

Umbes 10 km paiku hakkasin rohkem maratoonlasi märkama, kelle halli rinnamärki nähes toetasin paari hea sõnaga. Nii tore oli, et paljud naeratasid või soovisid vastu midagi head. Ma tean seda tunnet, kui mõni võhivõõras inimene ütleb sulle maratoni ajal midagi julgustuseks. See annab jooksule nii palju juurde. Just maratoni puhul!  Siinkohal kutsungi üles teisi jooksjaid (eelkõige poolmaratoonlasi), kes jooksevad paljudel võistlusel maratonijooksjatega samal ajal ja rajal. Leidke see moment ja tervitage neid tublisid inimesi.

Kilomeeter-2 km enne tagasi keeramist nägin enda eelmise aasta 5:00 tempomeistrit Valdo Jahilot, kellel sellelgi aastal oli kaasas arvukas grupp maratoonlasi. Tervitasin teda ja ütlesin, et nii tore oli tema grupiga eelmisel aastal joosta. Valdo rõõmustas ja soovis mulle head jooksu.

Jooksin edasi ja tunne oli hea. Umbes 14-15. kilomeetrist alates ei joostud enam nii palju minust mööda, hoopis mina püüdsin teiste selgu. Ja see tunne on hea. Nägin veel mõnda maratoonarit ja tervitasin.

15.kilomeetrist muutusid jalad tõepoolest pisut töntsimaks, manustasin magneesiumit. Seekord oli see eriti läila maitsega ja väga mõnus see ei olnud. Mõtlesin korra, et kas tõesti eelmisel aastal jõudsin ma 2 ringi joosta. Tol momendil olid mu jalad nagu eelmise aasta maratoni 34.kilomeetril.

Jooksin aga edasi. Peagi tuli munakivine raske tõus vanalinna. Oh, mulle see koht üldse ei meeldi. Möödusin tol momendil maratoni 4:45 grupist ja kuulsin, kuidas tempomeister ütles: "... tempo võib teil langeda kuni 7:30 min/km, meil on 3 minutit varu..".

Jäänud oli veel tehissild ja Šnelli tiigi äärne rada. Seal on ka üpris mõnus joosta, kuna kaasaelajad annavad nii palju juurde. Viimane pööre ja tuleb see kõige vastikum tõus enne Kaarli kirikut. No kohe üldse mulle need tõusud ei istu. Peale tõusu võtsin oma jõuvarud kokku ja panin tuhatnelja finiši poole. Selle paarisaja meetri jooksul ei jooksnud keegi minust mööda, kuid suutsin mööduda paarikümnest inimesest.

Superhea tunne oli finišis olla. Sain medali kaela ja olin väga rõõmus. Jooks ei väsitanud mind sugugi nii ära kui eelmisel aastal Narva poolmaratonil, kus ma jooksin 4 min kehvema aja.

Vapianos ilusat medalit imetlemas

Väga kihvt vihmavarjudega ala oli tehtud lõpetajatele. Läksin korraks sinna ja venitasin ennast pisut. Ulatati 2 veepudelit ja pähklikotike näppu. See pähklikotike oli samuti sellel aastal väga tore idee.

Möödusin maratoonarite VIP-alast. Mõelda vaid, eelmisel aastal istusin isegi seal ja nautisin peale jooksu head ja paremat. Nii äge koht on see. Seal lähedal ulatati mulle kätte ricotta rosinatega kohupiim. Sealt liikusin pakihoidu. Ootasin oma elukaaslast, väga kaua ootasin. Vahepeal piilusin telefoniga finišiprotokolli ja õnneks selgus, et ta oli ikkagi lõpetanud. Ja ta tegi oma uue parima aja, milleks on 1h 36min. Täiesti müstika minu jaoks, kuidas saab nii kiiresti joosta. Õnneks umbes 20 min hiljem me siiski kohtusime, tegime Vabaduse väljakul mõned pildid ja läksime riideid vahetama. Peale seda premeerisime ennast Vapianos pasta söömisega.

Medal kaelas ja olen õnnelik!

Vot nii tore üritus oli see ja kokkuvõttes oli hea trenn! Ja kõige ägedam oli muidugi ilm. Superilm mõnusal päeval.

Palju nänni võistluselt

Võistlus numbrites:

Aeg: 2:09:49 (netoaeg 2:08:57)
Koht: 1880/2674-st
N koht: 553/1095-st
Vanuseklassi koht: 356/707-st
Keskmine kiirus: 6:05 min/km
Keskmine pulss: 177x/min 
Max pulss: 195x/min

Seda kõike kirjutades ja sellel toredal üritusel käies tekkis mul veendumus, et kuigi õppeaasta 2014/2015 saab raske olema, siis üks plaan on mul peas tiksumas. Ma tahan järgmine sügis olla ka nende ägedate inimeste seas ja joosta veel korra maratoni!

Unustatud tegevused - #100blogipäeva (78/100)

Allikas

Täna käisin üle hulga aja Auras ujumas. Tõesti ei mäleta, millal viimati ujulas käisin ja nüüd kui sirvisin Garminit, siis selgus, et viimane sissekanne ujulas ujumise kohta enne tänast on tehtud käesoleva aasta 5.jaanuaril. Uskumatu! Miks ma vahepeal ujumas ei käinud? No tõesti mõnus oli!

Kui eelmistel aastatel olen ujumises pisut viilinud. Mida see tähendab? Olen ujunud 10 x 25 m, siis puhanud ja kordasin eelnevat. Täna aga ujusin 40 x 25 m (1 km) järjest ja seda 40 min jooksul. Ma olen enda üle uhke. Ujusin küll vabas tehnikas ehk vaheldumisi selili, konna ja krooli, aga olen üldiselt rahul. Ja ma polnud peale seda trenni isegi väga väsinud. 

Kroolimise tehnika jätab pisut soovida. Mõte on, et võiks mingilt treenerilt näpunäiteid küsida. Aga esialgu see mõtteks jääb. Äkki uurin Internetist, Youtube-st?! Minu probleem kroolimise puhul on hetkel ilmselt see, et hingan natuke valesti ja rapsin mõttetult palju.

Eile käisin üle pika aja jõusaalis. Jälle üks unustatud, aga tore ettevõtmine. Ühtekokku tegin trenni seal 1h.  Natuke pean uurima ja puurima, mida ja kuidas paremini ja efektiivsemalt teha. Üks tähelepanek veel, minu arvates on jõusaalis käimine ja seal trenni tegemine pigem ehitamine kui lammutamine nagu paljud ütlevad. Aga see selleks. 

Tahaks lähiajal proovida vesispinningut või vesiaeroobikat. Kas keegi minu  blogi lugejatest on vastavates trennides käinud? Ja kui on, siis kuidas meeldis?

Olen õigel teel - #100blogipäeva (77/100)

Umbes 27 postitust tagasi ütlesin, et ei jätka 100 blogipäeva kirjutamist. Siiski, siin ma olen ja kirjutan edasi. Ma kirjutan ja mulle meeldib seda teha. 51. postitusest alates kadus ühtäkki sundus iga päev kirjutada. 

Millest selline kannapööre? Mulle tegelikult ei meeldi midagi katki/pooleli jätta. Olen täheldanud, et plaanitud tegevuste katkestamine mõjub enesehinnangule ja üldisele heaolule halvasti. Sestap jätkangi 100 blogipäeva kirjutamist. 

Samamoodi kaalusin pikalt, kas minna SEB Tallinna Maratoni poolmaratoni distantsile, kuna mind on pikemat aega vaevanud jalavalud. See, et ma sinna läksin lihtsalt trenni mõttes oli praegusel hetkel ainuõige otsus. Eilne päev andis nii palju positiivseid emotsioone ja selgust, et ma olen ilmselt ikka õigel teel.

Nädala kokkuvõte (8.09 - 14.09) - #100blogipäeva (76/100)

Vot nii sini-hall-valge oligi minu nädal. Kaks trennipäeva ja üks võistlus. Ja rohkelt vabu päevi, kus tegelesin remondi ja muude tubaste tegemistega.

Esmaspäevast tahtsin hakata jooksma 100 päeva järjest, kuid painava jalavalu tõttu jäi esimene sajapäeva jooks nii lühikeseks. Jalavalu ja remont võttis trenniisu kolmeks päevaks ära. Mõne sõna esmaspäevasest jooksust kirjutasin siin.

Reedel peale tapetseerimist läksin proovisin jalga ja tegin ühe 6 km jalutuskäigu ja õhtul veel otsa ca 5 km jooksu koos elukaaslasega. Osa jooksust läks kahjuks kaduma, kuna ühel hetkel unustasin foori taga stopperi uuesti käima panna. Jalavalu oli jooksuks haihtunud ja tore oli õhtul pimedas joosta. Reedesest päevast võib lugeda siit.

Täna (pühapäeval) jooksin SEB Tallinna Maratoni poolmaratoni distantsil. Tore võistlus. Kuni viimase kilomeetrini ma ise väga võistlushimuline polnud. Nautisin ilusat ilma ja teises keskkonnas trenni tegemist. Elasin maratoonaritele täiega kaasa. Nähes jooksu ajal halli rinnamärgiga jooksjat minu ees/kõrval, toetasin teda mõne hea sõnaga. Nii tore ja positiivne tagasiside ergutamisest. Stardikoridoris kaasa elades tuli lausa pisar silma, sest maraton ja maratoonarid on nii lahedad. Lisaks nägin enda eelmise aasta maratoni ajameistrit Valdo Jahilot oma grupiga jooksmas, keda ma ka ergutasin. Mis veel imelisem, mu jalavalu oli jällegi kadunud, mis aitas jooksu 100% nautida. Viimasel kilomeetril võtsin oma jõuvarud kokku ja kihutasin finišisse. Sain oma medali kätte ja ei pidanudki roomama :D

Kokku olin aktiivne: 36,24 km ehk 4 h 39 min

Jooks: 30,24 km (+ reedese jooksu pool kilomeetrit)

Uuel nädalal tahaks ujuda, jõuharjutusi teha ja palju veel.

Näeme homme - #100blogipäeva (75/100)

Mina olen valmis. Kas sina oled?

Remont läbi ja tagasi rajal - #100blogipäeva (74/100)

Remondi ja jalavalu tõttu võtsin liikumises/sportimises 3 vaba päeva. Õnneks võin nüüd öelda, et põrand on lakitud, uksed/aknad/lagi värvitud ja tapeet seinas. Juhuu!

Vähese liikumise ja sellest tuleneva kurva meeleolu leevendamiseks sõin rohkelt šokolaadi ja pean kurvastusega tõdema, et +1 kg on juures. Mind ei tee õnnetuks see kaalunumber, vaid see, et ma tunnen ennast jälle  nii raske ja kohmakana.

Lõpuks ometi sai täna tuba valmis ja peale seda tegin ühe kena 1,5 h jalutuskäigu linnas. Õhtul läksime veel  elukaaslasega 5 km-sele jooksutiirule. Kas 3 vaba päeva võib nii mõjuda, kuid jalavalu on jällegi kadunud ja tõsiselt mõnus oli joosta! Mulle nii meeldib õhtuti pimedas joosta. Selline Ööjooksu tunne oli jällegi.

Rääkides SEB Tallinna Maratonist. Jah, ma lähen jooksule. Lähen poolmaratonile. Olen loobumismõtted peast visanud. Ma nimelt pole ühestki võistlusest kunagi loobunud ja seekordki ei taha seda kergekäeliselt teha. Ma lähen ja kasvõi rooman selle läbi, kuid medali ma sealt endaga kaasa toon. Ok, tegelt on plaan siis järgmine: kõnnin või jooksen rahulikult ja tunnen jooksmisest puhast rõõmu. 

Ma tean, et SEB Tallinna Maratoni rada on seesugune, kus joostakse rekordeid ja sinna minnaksegi selliste ootustega. Aga mina lähen sinna seekord lihtsalt jooksu nautima, sest ma armastan jooksmist!

Selfie enne viimaseid liimiseid liigutusi

Räägime veel Asics jooksupapudest - #100blogipäeva (73/100)

Armas lugeja, kui Sul on olnud mingisugune kokkupuude Asics jooksujalanõudega, siis palun kirjuta kommentaaridesse, mida Sina neist arvad. Oodatud on nii positiivne kui ka negatiivne tagasiside.

Jään Teie üllitisi rõõmuga ootama ;)

Unistus uutest jalavarjudest - #100blogipäeva (72/100)

Unistan vaikselt uutest jalavarjudest. Mõttes on Asics nimelised jooksupotased. Miks just Asicsid? Ausalt öeldes mul ei olegi väga head põhjust, miks Asicsid. Ma lihtsalt tahaks neid proovida. Varasemalt on mul olnud kokkupuude Adidas, Nike, Puma ja Mizuno jalatsitega. Need jalanõud on mind kenasti teeninud, kuid kui vaadata õige jooksusõbra jalgu, siis väga sageli on jalas Asicsid.

Kuna minu vasakut jalga vaevab juba pikemat aega luuümbrisepõletik, siis ei kiirusta uusi jooksupapusid ostma. Uued jalanõud kihutaksid mind liiga varakult ja mõtlematult neid proovima ning treenima. Mina aga pean puhkama.Sestap lükkangi jalanõude ostmist edasi ja kuulan maad.

Luupainaja - #100blogipäeva (71/100)

Ma olen kurb. Olen väga kurb. Tänasest pidin algust tegema 100 jooksupäevaga. Nii ma siis läksingi jooksma, panin jalga kompresioonsäärised + Footbalance sisetallad. Esimesest sammust alates oli terve vasaku sääre ulatuses valulikkus, mis iga kilomeetri järel süvenes. Jõudsin vaid 4 kilomeetrit joosta ja rohkem ei lasknud valu enam liigutada. Koju jõudes püsis valulikkus ka rahuolekus. 

Kodus määrisin kiirelt Deep Relief geeli haigele jalale ja annan endale aru, et praegusel hetkel ei ole kõige arukam mul 100 jooksupäevast osa võtta. Poolmaratonil osalemine on samuti kahtluse all. On vaja puhata ja põletikuvastast valuvaigistavat geeli jalale määrida.

Miks minu jalg niimoodi mind alt veab? 

Ühest küljest saan ma aru, et ma pean puhkama, aga ma nii väga tahaks joosta.

Allikas

Nädala kokkuvõte (1.09 - 7.09) - #100blogipäeva (70/100)

Nädal pakkus nii toredaid elamusi kui ka väsitavaid ettevõtmisi.

Ühe asjaga olen sel nädalal küll rahul. Nimelt suutsin ennast mitmekülgselt arendada: käisin jooksmas, kasutasin ratast transpordivahendina, aga tegin rattaga ka pikema sõidu. Ja võtsin taaskord 30 day challenge jõuharjutused käsile.

Lisaks koolile ja sportimisele teeme endiselt ka remonti. Nüüd on värvimised tehtud ja loodetavasti homsest hakkame tapetseerima.

Olen tundnud terve nädala jooksul väikest vastumeelsust jooksu suhtes. Pean ennast ikka mitmeid kordi veenma, et ma välja jooksma läheks. Ei tea, milles asi on?! Alles eelmisel nädalal oli kõik nii priima.

Teisipäeval kõndisin + sõitsin rattaga kooli ja tagasi.

Kolmapäeval käisin rattaga koolis. Õhtul tegin ühe mõnusa jooksuringi. 7 km, 52 min. Keskmine pulss 152x/min. Ja see oli ka ainuke meeldiv jooksutrenn käesoleval nädalal.

Reedel käisin rattaga koolis, veidi jalutasin ka. Õhtul  pidasin kaua aru, kas minna jooksma. Tuli hoopis aga mõte minna rattaga sõitma ja see oli üks hea mõte. Isa liitus minuga umbes poolel teel ja sõitsime mõnusas tempos, isegi päris heas tempos ütleks suvilasse ja tagasi. Isa tahtis kangesti vahepeal võidusõitu teha, mistõttu aeg-ajalt läks pulss päris kõrgele (182x/min). Keskmine pulss oli aga 132x/min. Selle aasta esimene pikk rattasõit (23 km) sai kenasti tehtud ja olen sellega päris rahul. Toredas seltskonnas on alati vahva trenni teha.

Laupäeva veetsin suures osas istudes, süües ja istudes. Vanemad kutsusid mind kaasa, et sõita vanatädile Tallinnasse külla. See oli kõige pikem Tallinna sõit vist kunagi, kuna vanemad tahtsid mulle kangesti Paide kõige armsamat kohvikut näidata ja see tähendas muidugi peatust saiakeste seltsis. Tallinnas piirdusime ainult toidupoes ja vanatädi juures käimisega, mistõttu pildimaterjal Tallinnast puudub.

Õhtuks olin ma istumisest ja saiakeste-kookide pugimisest nii väsinud, et ma pidin jooksma minema. Enne õhtust jooksu pistsin aga midagi kõhu täiteks suhu ja 5 min hiljem oli juba jooksurajal. See oli suurim viga üldse. Täis kõhuga on ikka väga ebameeldiv joosta, pulss oli metsikult kõrge ja ma olin ennast külmakartuses pannud eriti paksult riidesse. Ma higistasin tohutult, kõht oli vastikult täis ja üldse oli kõik väga paha. Kodus tegin peale 30 päeva harjutusi: plank 45 sek, kõhulihased: 50, kükid: 80, kätekõverdused: 10.

Vanalinna kohvik Paides

Kohviku interjöör

Koogid, tordid, saiakesed, makroonid

Minu kaneelisaiake ja kohv

Pühapäeviti on üldiselt plaanis pikk jooks. Täna oli järjekordselt selline päev, kus ma ei tahtnud üldsegi jooksma minna. Nii ma siis pidasin veidi plaani, võtsin kõrvaklapid ja telefoni kaasa ja otsustasin minna kiirkõndi tegema. Kui ma kõnniga alustasin, siis tundsin ennast nii kohmetuna. Ma olen harjunud terviseradadel jooksma mitte kõndima. Alguses oli väga ebameeldiv. Kui ma olin 0,5 km ära kõndinud, muutsin plaani ning otsustasin joosta ja kõndinda vaheldumisi (1 km : 1 km). Kokku läbisin 10 km 1h 21 min jooksul. Aga see trenn mulle väga ei meeldinud, sest joostes ei püsinud kõrvaklapid hästi peas, kõndides oli kõrvaklappidest muusikat küll mõnus kuulata, aga kõndimine pole ikka minu jaoks.

Peale jooksu tegin 30 DC 8.päeva: plank 45 sek, kätekõverdused: 10. Teiste harjutuste osas on puhkepäev.

Täna tegin ka pitsat, mis oli mu elukaaslase sõnul parem kui Pärnu Steffani pitsarestoranis. Peab vist ka pizzeria avama :D

Homemade singi-tomati-juustu-basiiliku pitsa

Kokku olin aktiivne: 68,37 km ehk 7 h 19 min (olen rahul!)
Jooks: 22, 77 km (2h 51 min)
Ratas: 23,03 km (1h 19 min) arvestatud ainult pikk sõit
+ jõuharjutused

Uuest nädalast puhuvad juba uued tuuled. Valmistun SEB Tallinna poolmaratoniks, loodan tapeetimisega ühele poole saada. Kui aega on, siis loodan alustada Annaliisa run100days plaaniga. Te küsite, miks peaks jooksma 100 päeva järjest. Võib-olla selle pärast, et see hirmus sügisene sobune aeg tervemalt üle elada.

Tore uudis on veel see, et eile sain Skechers 5 km jooksu võistlussärgi kätte. Hurraa!

Kokkuvõte suvest - #100blogipäeva (69/100)

On aeg teha väike kokkuvõte suvest. Suve keskpaigas tegin nimekirja asjadest/tegevustest, mis olid suvel plaanis. Nüüd vaatame, kuidas mul läks:

roheline - sain hakkama

kollane - enam-vähem sain hakkama

punane - ei saanud

•tahan päevitada ja meres ujuda - suve jooksul käisin rannas päevitamas täpselt 3 korda, aga õnnestus isegi Pärnus meres ujumas käia ja vesi oli nii mõnusalt soe.

•tahan mitu head raamatut läbi lugeda - paar head raamatut on veel pooleli. Loodan varsti need lõpetada.

•tahan edukalt oma tööga hakkama saada - 99,6% täpsusega ma arvan, et ma sain hakkama.

•tahan teha rattaga vähemalt ühe pika sõidu - piinlik lugu, aga ma ei teinud rattaga ühtegi pikka sõitu. Kasutasin ratast vaid transpordivahendina.

•tahan rulluisutada - terve suve jooksul ei saanud ma kordagi rulluiske jalga. Väga kurb!

•tahan osta ja kinnitada ruloo ja kardina magamistuppa ning kardina kööki - Pole ka veel edenenud. Tegeleme hetkel hoopis väikese toa üldise remondiga (värvimine ja tapetseerimine). Kui tuba valmis, siis paneme rõhku kardinatele.

•tahan varuda talveks sügavkülma marju ja muid aiasaadusi  - 100% täidetud. Varusin talveks vaarikaid, must- ja punasõstraid. Lisaks panin hoiukarpidesse tilli, sibulat. Plaan on veel astelpajumarju korjata.

•tahan teha vähemalt 1 korraliku lõuatõmbe - ma pole isegi üritanud. Võtan selle plaani järgmiste kuude jooksul.

•tahan joosta hea enesetundega ja hästi Rakvere Ööjooksul  - absoluutselt. See oli nii tore jooks :) Juba teist aastat on sellelt jooksult mõnusad mälestused.

•tahan saada sõpradega kokku  - paaril korral see isegi õnnestus. Ja väga toredad kohtumised olid :)

•tahan küpsetada uue retsepti järgi maitsva koogi - ostsin hiljaaegu uued küpsetusvormid, mistõttu lükkub plaan edasi sügisesse. Suvel liiga soojade ilmadega ei tahtnud ahju tööle panna.

•tahan oma 2 praktikaga kenasti hakkama saada - Jess! Tehtud!

•tahan piisavalt vett juua - mul on talvest alates tekkinud hea vee joomise harjumus. Olen rahul! Alati võiks rohkem juua, aga üldiselt olen tubli.

•tahan teise ringi 30 päeva jõuharjutustele peale teha - kahjuks jäi see katki, aga homsest võtan selle uuesti käsile.

•tahan veeta elukaaslasega mõnusalt aega - käisime siin ja seal, aga töö tõttu olime teineteisest päris palju eemal.

•tahan oma perega koos olla - vabadel päevadel üritasin perega koos olla, aga ehk oleks saanud ka rohkem.

•tahan minna pediküüri - Tegin küll ise pediküüri, kuid see pole ikka see. Õnneks ootab mind varsti massaaž, mida ma väga ootan.

•tahan vaadata sarjad (Grey anatoomia; How I Met Your Mother) järele - No tõesti ei leidnud suvel selleks aega.

•tahan teha kodus suurpuhastuse - suurpuhastus ootab remondi lõppu. Ilmselt uuel nädalal saab see tehtud.

•tahan proovida uusi põnevaid asju - minu töö oli uus ja põnev väljakutse. Ka Kõva Mehe Jooksu võistlus oli midagi teistsugust. Ja üks tore tegu oli kokkusaamine teiste tervisespordiblogijatega. Tegin Rademari spordipoega toredat koostööd.

•tahan magada telgis - magasin korra suve jooksul telgis. Tore oli! Naudin nüüd veel enam voodis magamist.

•tahan suhelda teiste tervisespordiblogijatega - Tehtud! Ja nii tore on pärast blogijate kokkutulekut teisi blogijaid kohata erinevatel spordiüritustel või terviseradadel.

•tahan puhata - Ok. Selles vallas on suured puudujäägid. Nüüd, sügisel, üritan võtta võimalikult sageli rivitult ja nautida vananaistesuve.

FootBalance sisetallad - #100blogipäeva (68/100)

Allikas

Eilses postituses ja juba varasemalt mainisin, et Rademar kinkis mulle mu enda jala järgi vormitud FootBalance sisetallad. Mis need on ja kuidas nad mind aidanud on? Sellest kõigest on võimalik lugeda antud postituses.

Footbalance System loodi 2003. aastal Soomes, kui füsioterapeut Erkki Hakkala spetsialiseerus jala biomehaanikale. Patsiente ravides tuli ta tõdemisele, et füsioteraapia kõrge hinna, piiratud kättesaadavuse ja klientide vähese teadlikkuse tõttu sisetaldade osas suudab ta ainult murdosa elanikkonnast aidata. See kõik inspireeris füsioterapeut Hakkalat leidma paremaid lahendusi. Esimesed FootBalance sisetallad sündisid tema garaažis.

Footbalance sisetaldade eesmärgiks on parandada tervislikku seisundit suurendades jalgade mugavust. Koostöös eriala spetsialistidega töötas Footbalance välja dünaamilised sisetallad, millele eelneb põhjalik jalauuring. Footbalance sisetallad on 100% personaalsed arvestades vasaku ja parema jala iseärasusi.

Augusti alguses käisin jalaanalüüsi tegemas. Sellest kirjutasin siin.

Väike video jalaanalüüsist ja FootBalance sisetaldade tegemisest:

Suhtun sageli väikese skepsisega toodetesse, mida reklaamitakse  uhkete loosungitega, mistõttu ei kiirustanud koheselt uusi Footbalance sisetaldu proovima. Lisaks sellele oli augustikuu töö tõttu üpris pöörane. Kolmandaks ei riskinud ma enne poolmaratoni uut jooksuvarustust katsetada. Neljandaks on mul väike jalanõude kriis. Enne eelmise aasta maratoni kleepisin ma oma kõige enam kantavate Adidas climacool jooksujalanõude sisetallad Super attak-liimiga kinni, kuna pikemate jooksude ajal häiris mind see, et tallad kippusid paigast nihkuma. Vabandused, vabandused ...

Ideaalis tuleks spordijalanõude tavalised sisetallad eemaldada ja asendada need Footbalance sisetaldadega. FootBalance sisetaldu võib kasutada ka vabaaja jalanõude sees.

Tegin väikese eksperimendi. Käisin pühapäeva (24.aug) õhtul jooksmas. Jooksin 6 km (kodust kesklinna, Riia mäest Tamme staadionini ja sealt tagasi koju). Nädala kokkuvõttes kirjutasin, kui ebameeldiv see jooks oli. Ma olin nii aeglane ja kõht oli ilmselt ka liiga täis. Ei rääkinud ma aga sellest, et jooksin ilma kompressioonpõlvikuteta ja mu haige jalg andis endiselt tunda. Lisaks sellele hakkas ka terve (parema) jala põlv valutama. Kui ma jooksu lõpetasin, olin päris õnnetu. Mul tekkis mitmeid küsimusi. Mis mu jalgadel viga on? Äkki ma ei tohigi enam joosta?!

Õnneks avastasin, et minu Mizuno jalanõudel on sisetallad vahetatavad, mistõttu 25. augustil võtsin julguse kokku ja läksin uusi uhkeid taldu katsetama. Ma tõesti ei osanud midagi eriti oodata. Teadsin vaid, et need tallad on minu enda jala järgi vormitud ja seda minu enda silma all.

Ilm oli küll üpris kehv, terve päev oli sadanud. Eksperimendi mõttes panin samad riided selga nagu eelneval päeval ainult jooksupotased oli teised (seekord siis Mizunod) ja vahetasin sisetallad FootBalance-ite vastu.

Ma ei suutnud seda uskuda. Jooksin sama rada, aga kumbki mu jalg ei hakanud valutama. Jalad olid jooksu lõpuni mõnusad, väsimuse märke ei olnud kusagil. Tempo oli kiirem, pulss oli sama, mis eelneval päeval. Imeline! Kui ma jooksmise lõpetasin, siis oli jalgades endiselt mõnus kerge tunne.

Viimased 4 jooksu olen jooksnud ainult FootBalance sisetaldu kasutades ja ilma nendeta ei kipugi enam jooksurajale. Olen proovinud ka Adidas climacooli taldadele lisaks FootBalancite asetamist. Jalanõus on topelttaldadele vaatamata piisavalt ruumi ja see ei häiri jooksmist.

Minu jalavalu võib mõneti võrrelda nohuga. Inimene ei oska igapäevaselt hinnata, kui mõnus on hingata. Külmetushaiguse korral, kui esineb nohu, siis esmalt hakkab mind häirima asjaolu, et ei saa korralikult hingata. Esimestel nohuvabadel päevadel tunnen ma alati puhtast hingamisest rõõmu. Nii naljakas, aga see on alati nii.

Samamoodi on jalavaluga. Aasta tagasi jooksmas käies ei kaevanud ma kordagi sagedase jalavalu üle. Käesoleva aasta kevadest kimbutab mind aga pidevalt ebaselge jalavalu, mistõttu ma pole kevadest alates ilma kompressioonpõlvikuteta saanud valuvabalt joosta.

25. augustil jooksin esimest korda ilma kompressioonideta ja valutult. Ja seda tänu Footbalance sisetaldadele. See oli samasugune efekt nagu esimestel nohuvabadel päevadel.

Väga oluline on jooksjatel investeerida oma jalgadesse juba enne probleemide teket, mitte hakata hiljem vaevusi leevendama igasuguste imevidinatega. Sestap on väga oluline soetada endale sobilikud jooksujalanõud. Sobilike jalanõude valikut aitab hõlbustada jalaanalüüsi tegemine.

Soovitan kõigil testida, millise jalatüübiga tegu on ja vastavalt saadud tulemustele valida jooksujalanõud ja/või sisetallad.

Olen võtnud nõuks soetada endale sügisel uus paar minu jalale sobivaid jooksujalanõusid, sest ma tahan joosta ilma valuta!

Minu armsad FootBalance sisetallad

Aitäh, Rademar!

Jalaanalüüs - #100blogipäeva (67/100)

Augusti alguses tegi Rademar mulle taaskord põneva pakkumise. Mulle anti võimalus teha tasuta jalaanalüüs Rademari spordipoes ja pakuti minu jala järgi "voolitud" FootBalance sisetaldasid.

Jalaanalüüsi on võimalik teha tasuta Rademari spordipoodides* üle Eesti. Tore on veel see, et jalaanalüüsi tegema minnes ei ole vajalik eelnevalt aega kokku leppida. 

Jalaanalüüsiks tuleb paljajalu astuda huvitavale klaasist mõõteriistale, podoskoobile ning seejärel hinnatakse podoskoobi ja arvuti abil jalatüüp ja jalavõlv. Tehakse jalgadest pildid seistes ja poolkükis, mille järel võrreldakse pilte etteantud standarditega. Analüüsimine koos müüjapoolsete selgitustega võtab aega ca 5-10 min.

Seisan podoskoopial

Jalgade analüüsimine arvutis

Peale jalanalüüsi saadetakse kokkuvõtlik iseloomustus jalgadest pdf-failina e-mailile. Pärast kuu aega ootamist ei olnud jalgade iseloomustus minu elektroonilisse postkasti veel jõudnud, mistõttu võtsin ette järjekordse käigu Rademari poodi, kus tehti mulle uus analüüs ja seekord kulges kõik viperusteta. Aitäh, müüja Kristel!

e-mailile saadetud jalaanalüüsi kokkuvõte

Sain jalaanalüüsi abil teada, et mul esineb ülepronatsioon. See tähendab, et minu pahkluud liiguvad sportimise ajal rohkem sissepoole kaldu. Pildilt on näha, et vasak jalg on rohkem proneeritud sissepoole kui parem. Ilmselt see ongi põhjus, miks esinevad seesugused ebamäärased valud sääre sisemisel pinnal. Sisetaldadest on sellise jalgade väärasendi puhul väga abil. Sisetallad aitavad ennetada vigastusi, vähendavad valu ja tõstavad üldist sooritusvõimet.

Lisaks sellele on mul kõrge jalavõlv, mis võib olla kannavalude põhjuseks. Kõrge jalavõlvi korral on samuti abi toestavatest sisetaldadest.

Mina soovitan jalaanalüüsi kõigile, kes tegelevad jooksmise, käimise või muu spordialaga. Varajane kõrvalekallete avastamine võib aidata vältida vigastuste ja edasiste lisakulutuste teket.

* Jalaanalüüsi on võimalik teha järgmistes Rademari poodides: Pärnu Kaubamajakas, Tartu Lõunakeskuses, Rakvere Põhjakeskuses, Tallinnas Rocca al Mare keskuses, Tallinnas Järve keskuses, Tallinnas Postimaja keskuses

PS: Homses postituses räägin lähemalt FootBalance sisetaldadest!