Kas tõesti sai see vaheaeg läbi? Uskumatu. Veel ca 20 nädalat ja on taaskord puhkus.
Sel nädalal olin väheke tegusam:
Esmaspäeval käisid Karol, Liis, Kanni ja Kadri külas. Söime palju ja mängisime lauamänge.
Teisipäeva märksõnadeks on liug laulukal Lauriga ja võimas spionaaž.
Nädala selgroo murdsime kolmapäeval Vooremäel, kus ma ületasin end. Läksime suusatama ja läbisime 8,2 km. Oli see vast rada. Tõuse oli palju, kuid laskumisi veel rohkem.
Neljapäev oli hirmus päev, mil ma külastasin üle 2 aasta hambaarsti. Kui ma päris aus olen, siis enne visiiti polnudki mul sellist hirmu, kui visiidi jooksul või pärast seda. Nimelt oli hambaarst kahel põhjusel mu peale väga pahane. Esiteks sellepärast, et ma olin ennast tarkusehammaste operatsiooni järjekorrast maha võtnud ja teiseks seetõttu, et ma ei kanna seda freaking reteinerit. Õnneks selgus, et mul hambaauke pole, kuid sellest hoolimata saatis ta mu kolme eri hambaspetsialisti juurde.
Sellega päev ka ei lõpenud. Peale seda sain üle 100 aasta Kätriini ja Karoliga Werneris kokku. Neist esimest polnud ma peaaegu 100 aastat näinud. Ja siis käisime veel Lurichiga Cookbookis, sest tippsportlasel on meeletu magusa- ja kõige muu isu tekkinud.
Reedel käisime jälle Werneris. Sain ka oma imeilusad kõrvarõngad valmis.
Laupäeval käsime kinos "Kuidas sa tead" vaatamas. Täitsa äge oli! Suur koristamine toimus ka.
Ja täna (pühapäeval) olin ma väga laisk. Suurema osa ajast veetsin voodis, et nautida seda, mida ma järgmised 20..21..22 nädalat ilmselt teha ei saa. Aga eks paistab.
Ma katsun välja näidata ka oma optimistlikku meelt, mistõttu kirjutan kooli alguse puhul ühe luuletuse.
Koolis käia meeldib mulle,
vabal ajal puhun seebimulle.
Varsti saabub vastlapäev,
kiiresti see kool küll läe'b.
