Kõva Mehe jooks - #100blogipäeva (8/100)

Eelnevates postitustes olen rääkinud oma kõhklustest ja kahtlustest antud jooksu osas. Tegelikkus oli umbes 100 x hullem.

Kell 8.45 alustasime 4-liikmelise seltskonnaga teekonda Tallinna suunas. Õigupoolest toimus võistlus Saunapunktis, mis asub hoopiski 2 km kaugusel Saue linnast. Natuke ekslemist ja ca 45 min enne stardipauku jõudsimegi kohale.

Ilmaprognoosist lähtudes pidi tulema päikeseline 15 soojakraadiga ilm. Vaevalt jõudsime autost välja astuda, kui tugev tuul pidi meid tee pealt minema pühkima. Kiirelt otsisime vajalikud asutused (tualettruumid, sekretariaat) üles. Kahtlesin väga oma jooksuriietes, milleks olid lühikesed püksid ja lühikeste käistega jooksusärk, sest tuule käes seistes oli metsikult külm. Samas ei tahtnud ma ka pikki riideid selga panna, kuna esiteks oleks pärast veetakistusi nendes edasi jooksmine üsna ebameeldiv ja teiseks ei olnudki mul pikka riietust kaasas. Õnneks ühe pikemate varrukatega pluusi ma kotist siiski leidsin ja selle ka selga tõmbasin, kuid ikka oli külm.

Start toimus kahes voorus. Esimene stardipauk anti keskpäeval ja lubati esimesed 200 võistlejat minema. Mina ja Sigrid olime teises voorus ja saime võistlema veerand tundi hiljem. Tegime siis pildistades aega parajaks.

Enne starti

Kuigi mul on veekindel spordikell, siis rajale ma seda kaasa ei võtnud, kuna kella mudakindluses ma nii kindel polnud. Ütlen ka, et sellest ja kõigest muust lähtudes ma mingeid ajalisi eesmärke enda sooritusele ei seadnud.

Esialgne mõte oli, et jookseme koos, kuid kui pauk käis, siis S. näitas mulle kiirelt kandu. Ei tahtnud väga järele ka tormata, kuna juba esimesel kilomeetril oli maapind väga ebatasane: oksad, raudteelt kukkunud kivid jm. Tõenäoliselt 500 m sai joostud, kui tuli esimene takistus - suured rinnuni ulatuvad veemahutid/-paagid, millest pidi üle ronima ja neid oli ca 8. Jõudsin veel mõelda, et see pole küll raske takistus ja ilmselt terve rada on selline.

Järgmise takistuseni, milleks oli väike järv või suur tiik, oli vaevalt sadakond meetrit. Valdavalt läbisid inimesed seda ujudes. Tiigi keskosas oli saar, mõned ujusid saareni ja seejärel hüppasid saarelt vette. Minu taktika oli ainult ujuda, sest arvasin, et mudasele saarele ronimine võtab ehk rohkem energiat kui ainult ujumine. Vesi oli jääkülm. Lihtsalt nii kiiresti üritasin veetakistusest läbi saada, kui võimalik. Lisaks raskendasid ujumist ka riided. Tänu tiigi-takistusele saatsid mind terve ülejäänud võistluse mitu lisakilo raskust. Sellest veetakistusest on youtube-is mitmeid videosid (vaata siit).

Võib öelda, et esimesed 5 km jooksin kolme teise tüdruku järel. Neil oli hea tempo ja nende järgi sai valida ka viise, kuidas ise mõnda takistust läbida. Vahepeal ronisin üle heinapallide, korduvalt läbisin erineva sügavusega ojasid, ületasin mahajäetud varemetes ehitist, jooksin rinnuni heinas ja metssigade mudastel radadel. Läbisin teravate ja libedate kividega jõge. Ühel korral vajusin vööni laukasse. Veel roomasime mudas okastraat pea kohal ja läbi mudase toru. Mitmeid kilomeetreid jooksin tihedas võpsikus ja metsas. Metsas oli üks võrktakistus, mille tõttu tekkis võistluse jooksul ka väike seisak. Seisime võrktakistuse järjekorras arvatavasti 10 või enam minutit. See oli võistluse jooksul ainus moment, kui ma lihtsalt seisin või kõndisin. Arutasime teiste võistluskaaslastega ja püstitasime hüpoteese, kui palju maad me oleme juba läbinud, sest rajal ei olnud ühtegi kilomeetritähist. Spordikella puudus häiris kohati väga. Keegi küsis, et mis meid veel ees ootab, tuli välja, et mind ümbritsevad kaaslased olid ka debütandid.

Heinapalli-takistus

Peale võrk-takistuse kaotasin aga enda teejuhid silmist ja olin sunnitud mõnda aega üksi jooksma. See on üpris demotiveeriv ja raske oli leida järjekordset rajatähist.

Tahaks selle postitusega tänada ka ülikondades Tough Gentelmen nimelist tiimi, kuna ilma nendeta oleks lühematel naisterahvastel olnud mõne takistuse läbimine peaaegu võimatu. Üheks selliseks takistuseks oli umbes 3-meetrine sein.  Härrasmehed tegid mulle pätti ja aitasid alla tulekul.

Takistus "Sein"

Tough Gentelmen tiim mind aitamas

Ja kohe edasi.

Natuke veel jooksu ja siis uuesti tuli ujuma minna. Ja läbi see võistlus sai.  Ma ei nimetaks seda võistlust üldsegi jooksuks, kuigi läbisime 10,5 km. Pigem oli tegemist Kõva Mehe võistluse, takistusvõistlusega. Või nagu me naljatades oleme öelnud selle kohta Mudamaraton või Metssea jälgedes takistusrada.

Peale võistlust oli pesemisvõimalusena välja reklaamitud saun. Asja komplitseeris aga rahvarohkus nii saunas kui pesuruumis ja pidev vee kadumine, mille tõttu ootasime pesemise järjekorras umbes 30 min.

Üks negatiivne asi ka veel see, et igale võistlejale lubati sobivas suuruses võistlussärk, kuid kohapeal olid alles vaid XXL ja XL-suuruses särgid. Ja kel huvi väiksema suuruse järele, see peab särgi saamiseks meili vahendusel jääma instruktsioone ootama.

Vaatamata võistluselt saadud füüsilistele vigastustele (marrastused, ekhümoosid ehk sinikad, sisselõiked), on tegemist elamust väärt võistlusega ja soovitan teistelgi sellest osa võtta.

Ahjaa, numbritest ka:

Aeg: 1 h 29 min 31 sek
Distants: 10,5 km
Üldkoht: 402/454
N koht: 74/106

Medal kaelas ja õnnelik!

Kõvad mehed pjedestaalil