Kuna mul on homme viimane tööpäev (seekord siis viimane päevavalve antud tööpostil), siis tahtsin oma armsatele kolleegidele midagi küpsetada. Peale tööd nägin aga ema, kes lubas mulle ise ühe maitsva kringli valmistada. Mõeldud, tehtud, jäin aga siiski oma plaani juurde, et ühe koogi/küpsetise teen ka ise.
Ostsin poest vajaliku tavaari ja kiirelt koju magama.
Mõte oli valmistada Nigella Lawsoni banaanikeeks (muideks see on väga-väga maitsev). Ahi sooja, jahu kaussi, sool, sooda, banaanid blenderisse, Kreeka pähklid purustatud. Aga kus on küpsetuspulber? Küpsetuspulbrit mu ostunimekirjas polnud ja nii pidingi uuesti poodi minema.
Vahepeal jõudis mu elukaaslane koju. Ühtäkki muutus mu meel väga härdaks, kuna ta sõidab täna kolmeks kuuks Pärnusse tööle. No tõesti Pärnu pole sugugi maade ja merede taga, kuid tema igapäevasest lähedusest hakkan ma siiski puudust tundma. Nii ma siis valasin krokodillipisaraid ja aitasin kaaslasel kohvrit pakkida.
Aeg-ajalt kiikasin ka kööki, et edasi kokata. Ühel hetkel avastasin, et olen keeksi juba ammu ahju pannud, kuid vanillisuhkru jätsin sootuks lisamata. No pole ju hullu, mõtlesin ma. Olin sunnitud seda päris kaua ahjus küpsetama, kuid oma tavapärast tahket olekut keeks 100% ei saavutanudki. Maitse on tegelikult väga hea ja kui väga pedantlik pole, siis võiks selle ka kolleegidele viia, aga mina ei saa ju.
Oli aeg jällegi poodi minna, seekord läksin otsejoones maiustuste letti ja haarasin sealt midagi kaasa. Korraks käisin ka piimaproduktide letis, kus mul "õnnestus" kogemata terve leti hinnasildid maha kukutada. Ma ei saa siiani aru, kuidas on see võimalik?!
Õnneks olen praegu kodus ja (sülitan 3 korda üle vasaku õla) kõik on kontrolli all.
Postitus tuleb siiski positiivsete nootidega lõpetada ja sel puhul näitan üht Kõva Mehe Jooksu pilti.
Kõva Mees! Pilt: instagram.com/miinahint |
No comments:
Post a Comment