Kätte on jõudmas kevade. Mulle hirmsasti meeldib see aeg. Nii mõnus on lihtsalt Karlovas jalutada, nuusutada kevade lõhna; vaadata, kuidas vesi vuliseb mööda autoteed ning kaks koera liputavad saba. Teinekord pumpan rattal ka kummid täis ja teen väikse tiiru tammekal. Paraku, viimased kaks aastat ei ole ma saanud eriti oma peaaegu lemmikaastaaega nautida, sest teha on nii palju, kuid aega just kui napib.
Ma olen nii tüdinud sellest, et ma olen nii väsinud pidevalt. Iga nädalavahetuse veedan ma õppides, seejärel on nädala esimeses pooles üks või mitu kontrolltööd. Siis mõtled korraks, et võtaks aja maha, kuid oh ei.. kindlasti on vaja valmistuda nädala lõpus olevaks seminariks või muuks asjaajamiseks (kord on biokeemia küsimused vaja vastata, siis ettekanded, referaadid etc). Ja kui kätte on jõudnud reede, siis on taaskord selline ebamäärane tunne, kas töönädal sai nüüd läbi või algab tsükkel jälle otsast - s.t peab jälle hakkama õppima.
Õnneks on 15 nädalat veel lõpuni ja päike naeratab juba kauem ning kõrgemalt.
No comments:
Post a Comment