Ma olen kurb. Olen väga kurb. Tänasest pidin algust tegema 100 jooksupäevaga. Nii ma siis läksingi jooksma, panin jalga kompresioonsäärised + Footbalance sisetallad. Esimesest sammust alates oli terve vasaku sääre ulatuses valulikkus, mis iga kilomeetri järel süvenes. Jõudsin vaid 4 kilomeetrit joosta ja rohkem ei lasknud valu enam liigutada. Koju jõudes püsis valulikkus ka rahuolekus.
Kodus määrisin kiirelt Deep Relief geeli haigele jalale ja annan endale aru, et praegusel hetkel ei ole kõige arukam mul 100 jooksupäevast osa võtta. Poolmaratonil osalemine on samuti kahtluse all. On vaja puhata ja põletikuvastast valuvaigistavat geeli jalale määrida.
Miks minu jalg niimoodi mind alt veab?
Miks minu jalg niimoodi mind alt veab?
Ühest küljest saan ma aru, et ma pean puhkama, aga ma nii väga tahaks joosta.
 |
| Allikas |
5 comments:
Tervis on alati olulisem! 100 jooksupäeva järjest ei tee, aga kvaliteet üle kvantiteedi, eksole? ;) Parem 100 head päeva hajali kui 100 kaheldava väärtusega päeva üksteise jutti. :)
Nii kahju! Tean, mis tunne on vigastusega kodus istuda, kui tegelikult tahaks nii väga joosta. Loodan, et paraned ruttu ja saad ikka SEB-il osaleda :)
Tüdrukud, aitäh toetuse eest! :) Kui ma ka pühapäeval ise jooksma ei lähe, siis suure tõenäosusega tulen raja äärde kaasa elama ;)
Kõige targem on jah puhata siis! Ja mõnda aega ilmselt pehmemal pinnasel joosta, mõned treeningud ujumise ja jalutamise, rattasõidu ja muu taolise vastu välja vahetada jne. Pole hullu ka, kui jätad sel hooajal mõned asjad vahele - uus hooaeg on alles mägede taga ja parem ravi end uuteks koormusteks korralikult terveks! :)
Annaliisa, aitäh heade sõnade ja soovituste eest! Tõepoolest uus hooaeg on veel mägede taga ja ma olen siiski tervisesportlane, mistõttu tervis eelkõige ;)
Post a Comment