Tõeline kevade!

Päevad on muutumas üha pikemaks, mida on märgata juba sellest, et valikainest koju minnes ei pea enam pimedas kobama, et kuhu jalg astub. Tõepoolest, päev kestab veel edasi ka pärast valikainet.
Eelmine nädal oli labori nädal, mis algas igavalt, muutus päev-päevalt aina huvitavaks kuni lõppes totaalse fiaskoga ehk arvestusega, mis oli täielik fjsnaijebb. Ausõna! Kuidas saab küsida seda, mida kuskil materjalides pole ja millest tundides ei räägita?! Ja samas teisel rühmal olid jumalast normaalsed küsimused.
Aga labor oli mõneti ka lahe. ESIMEST KORDA punkteerisin veeni. Ja täitsa edukalt! Aga pabin oli mul sees suurem kui mu "patsiendil". Lisaks sellele testisime oma glükomeetri võimekust ja võrdlesime seda kahe teise aparaadiga.
Sel nädalal hakkas aga spordimeditsiini tsükkel, mis tõotab tulla põnev (vähemalt esialgu tundub nii). Hetkel on käsil ka üpriski töine nädal, kuna seksuaalkasvatuse valikaine hakkab lõppema ja kodutööde esitamise tähtajad on käes. Täna oli ka farmas järjekordne töö. Ning äkki peab selle labori nafnenfniuafiawfnhif ka uuesti tegema, kui tulemuse teada saab. Pluss Joogid&tervise KT jne..
Tegelikult pole nii hull! Tuleb hoida pea püsti ja siis saab kõigega hakkama. (Vähemalt kirjutama peab nii, isegi kui ei mõtle nõnda).
Panin kuskil tosin päeva tagasi nalja pärast linaseemned mulda. Alguses kastsin päris hoolega, kuid siis lõin mingil hetkel käega, kuna tundus, et neist küll asja ei saa. Kuid võta näpust, üks väike roheline varreke on pistnud oma pea mullast välja. Väljas kõndides on ka nii mõnus kevadine lõhn ja enam ei peagi kindaid kätte panema. Tõeline kevade!