.. kui ma selle eelneva nädala suutsin veel ära kannatada, siis selle patofüssiga on lood veits kehvad. Üheks põhjuseks on see, et mul tekib alati (Loe: ALATI, ehk iga kord, mil ma patofüsioloogiaalase teksti kätte võtan) pseudonarkolepsia.
Jah, nii ongi. Muud nagu polegi midagi öelda. SUht noliferi tunne on juba, kui kogu elu seisnebki hetkel selles, et õppida-magada-kooli-õppida-magada-.... Natuke üksluiseks on see elukene muutunud jah. Vanemad üritavad seda siis omalt poolt kompenseerida sellega, et korraldavad vahetult enne üht väga hullu nädalat (12. nädal OIOIOI!) seltskondliku teatrikülastuse. Mulle küll meeldib teatris käia, isegi väga, kuid ma tõesti loodan, et see ei põhjusta hilisemalt mingeid komplikatsioone.
Aga rõõmsaid uudiseid ka siis väheke. Nimelt käes on juba 9. nädala lõpp ja jäänud on veel 7 või 8 nädalat olenevalt sellest, kas ma KKTT eksamit pean jõupingutuseks või mitte. Tore on ka veel see, et poes on mandariinid, millest ma olen end juba mandariiniks söönud ning aeg-ajalt on endiselt aega arvutis mõttetustega tegeleda.
Ja nüüd tuleb väike tsitaadinurgake: "The best way to escape from a problem is to solve it." ehk lähen ja tutvun Ca ainevahetusega.
No comments:
Post a Comment